No ja siis räägitakse siinses meedias muidugi väga palju kuninganna surmast ning Charles'i troonileasumisest, Izjum tuleb alles pärast seda ega ole kaugeltki põhiuudis. Ilmselt jääb liiga kaugeks.
Ukraina on siin midagi sellist nagu: ah kestab veel? Tõesti? Väga kahju. Eestis on muidugi Ukraina põhiuudis ning kohati tundub, et elame (mina läbi meedia) Ukrainas. Et polegi nagu Eestit enam. Vahepeal tuletab ta end läbi teiste uudiste vargsi meelde (perehüvitised, elektriarved), aga muidu sõdime Ukraina sõda. Vaatasin täna Tallinna NATO konverentsi pilte ning kohe tuli meelde film "Dr Strangelove", mis satiriseerib külma sõja aegset tuumapommihirmu Ameerika Ühendriikide ning Nõukogude Liidu vahel. Uskumatu, kuidas ajalugu ikka end kordab. Siis ma naersin seda filmi vaadates, see on komöödia, nüüd tõusevad ihukarvad püsti.
Inimesed siinsamas Poola kõrval surevad, surevad massidena, ning me vaatame seda pealt kui mingit huvitavat filmi. On ju nii! Sest tegelikult me ei tee Ukraina aitamiseks mitte midagi. Mitte midagi, mis päriselt loeks. Me lihtsalt pikendame konflikti ning hoiame tooli servadest kinni, et suurest erutusest maha ei kukuks.
Ukrainat saaks päriselt aidata kas nüüd ja kohe tõsiste rahuläbirääkimiste vahendamisega (mis on minu arvates parem variant) või selliste relvade andmisega, millega Ukraina suudaks oma territooriumi enne talve ära vabastada. Praeguse lähenemisega ta seda selgelt ei suuda ning see paiskab kogu riigi talveks tohutusse humanitaarkatastroofi. Zelenski poolt Izjumi viidud Ukraina lipuke rahvale talvel sooja, vett ning süüa ei anna. Ja oktoober on ukse ees ning talv tulekul. Mis saab Ukrainast talvel? Ja Euroopast? Hispaania ja Portugal elavad selle talve üle, aga põhjapoolsemad maad? Siis maksame selle oma himu ägedat filmi vaadata kõigi naha ja karvadega kinni.
Nii et lõpetame selle konflikti moel või teisel. Aitab juba teiste valu nautimisest, see on sadistlik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar