Eile Roosi klassiõe Laura sünnipäev meie kodu lähedases pubis. Kui meie Roosiga kella kuue ajal kohale jõudsime, oli sel juba kihisev täismaja. Läbisegi emad-isad, vanaemad-vanaisad, õed-vennad, klassikaaslased, sõbrad ja sõprade sõbrad. Mitte ainult terve klass, vaid terve kool oli kohal. Ja lisaks klassikaaslastele ka klassikaaslaste suuremad ning väiksemad õed-vennad. Emad kutsusid mind enda juurde Fantat jooma ja võileibu sööma ning Roosi tiriti sõprade poolt mängutuppa, kus oli suur pallimeri ning mitu liumäge.
Hispaanias on vähemasti meie pool sedasi, et emad ei "viska" last üle ukse ega lähe ära koju, kui just vajadust pole, vaid istuvad ning jutlevad isekeskis kuni peo lõpuni. Lapsed samal ajal mängivad mängutoas ja käivad vahepeal laua pealt sööki haukamas. Midagi fancy't seal pole - krõpsud, võileivad ning lõpuks uhke tort.
Istusin seal oma tunnikese ja väga tore oli. Selgus, et Roosi on oma klassi üks nooremaid. Neil on nimelt liitklass, kus käivad tüdrukud vanuses 9-11. Üheksasi tüdrukuid on kolm, kümnesi 1 ning 11-aastaseid kaks. Pallimeres möllata ning liumägedest alla lasta meeldis aga neile kõigile :D Ja ma ei näinud peol MITTE ÜHTEGI telefoni, ausõna :D Telefoni vahtimise asemel joosti ringi, aeti üksteist taga, hüpati pallimeres.
Natukese aja pärast käisin korra kodus ära Juulit vaatamas ja võtsin Ella ka kaasa. Ellakene piilus alguses tagasihoidlikult minu selja tagant, mida teised teevad, nagu õigele kombekale Eesti tüdrukule kohane, aga kus siis ühel hetkel avaldus temas tõeline hispaanlane - kõigile Roosi sõpradele tehti musi ja kalli ning polnud kangemat pallimeres hüppajat kui väike Ella. Ega liumägedelt alla laskjat. Pidin tal sisuliselt kogu aeg järel jooksma. Peo lõpus oli tükk tegu, et teda mängutoast välja saada. Kuidagi ma siiski sain ning terve kodutee tuli lubada, et juba homme lähme sinna tagasi :D
Ma arvan, et Ella on valmis sügisel kooli minema :D
1 kommentaar:
Lapse sünnipäevaks mängutoa broneerimise ja kogu rühma/klassi kutsumise komme hakkas Eestis ka levima. Aktiivsemad perekonnad peavad sedalaadi sünnipäevi küll.
Kui ma ise olen mõelnud, kuidas terve rühma/klassi lapsed ja lapsevanemad kuhugi mängima kutsun... siis lõppenud on ikka nii, et ma ei tee seda :D Ilmselt jääb sotsiaalsusest puudu. Ma isiklikult ei tunne ennast nii "rahvainimesena", et nii rahvarohket sünnipäeva kokku kutsuda - ja sinna see jääb.
Eelmisel suvel, kui laps sai 10, siis mõtlesin, et võiks midagi põnevamat olla kui kodune sünnipäev. Silma jäi üks Lõuna-Eesti mängupark, kus on mänguvõimalusi nii õues kui siseruumides. Kustusime sinna lisaks oma perekonnale ühe klassivenna, kellega poiss kõige rohkem sõbrustab. Niimoodi väikema seltskonnaga tuli mängupargi-sünnipäev meil välja küll. Lapsed said möllata ja olid rahul.
Postita kommentaar