Minu isa näiteks unistas Islandist, aga seal tal jäigi käimata. Kuid see-eest oli ta käinud mitmel pool Nõukogude Liidus - näinud Uurali ja Kaukasuse mägesid, saanud Venemaal karu käest hammustada (tõsi, karupoja käest :D) ning külastanud kolm korda Ameerikat. Sõitnud Ameerika idarannalt läänerannale ning tagasi. Ja muidugi käinud mitu korda Soomes. Enne surma ütles isa ükskord vihaga: "Kui tahan, siis sõidan Kanaaridele!"
Meie nüüd olemegi Hispaanias ja endalegi ootamatult meeldib mulle siin väga. Kuigi ma enne alati arvasin, et tahaksin igavesti elada Portugalis. Pool aastat Eestis, pool Portugalis. Talved Portugalis, suved Eestis. Teismelisena ma unistasin Ameerikast. Ameerika tädi ja onu elu tundus lihtsalt nii lahe! Siis käisin neil mitu korda külas ning avastasin, et mulle ei meeldigi seal. Kui Innoga 2008. aastal Ameerika idarannalt läänerannale sõitsime ning tagasi, siis sain lõplikult aru, et ei, Ameerika pole minu jaoks.
Siis tuli kaks aastat Portugalis portugallasest mehega. Siis ma unistasin Eestist. SAAKS OMETI KOJU TAGASI! Mõtlesin nagu isa Vorkutas: "Pääseks ometi koju tagasi, siis sööksin kasvõi kartulikoori!" Huvitav paralleel - Vorkutast Portugali.
No vot, ja nüüd ma olen siis Hispaanias. Ja unistan Soomest. Saaks sõda läbi, siis ostaks Soome mökki. Ja istuks järve kaldal ja loeks soomekeelset raamatut. Läheks külapoodi ja räägiks mõnuga soome keeles. Saun võiks ka olla, arvab Inno.
Aga teie, kuhu läheksite, kui oleks võimalik, või ei läheks ka siis kuhugile?
1 kommentaar:
Meeleldi lähen isiklikule hea maksukliimaga ja kõigi muude mugavustega saarekesele kusagil lähistroopikas :D
Tglt paar varianti on veel, aga nende soetusmaksumus on kõigil krõbe või isegi väga krõbe.
Postita kommentaar