MAAILMA PARIM HIIREKÜTT

Pealtnäha täiesti tavaline kass, eks ole. Silmapaistmatu triibik. Aga murrab iga päev vähemalt ühe hiire. Minu ülesanne on vaid laip ära koristada. Täna pidin end aga surnuks ehmatama. Esiti arvasin, et meie trepi all on surnud kassipoeg. Aga siis selgus, et tegemist on ilmatu suure rotiga. Kes oli umbes sama suur kui kolmekuune kassipoeg. 

Õngitsesin ta trepi alt välja ning isegi Inno tegi suured silmad. Tema vanaema kassid olid nii suurte rottide eest minema jooksnud. Aga mitte meie naabrite triibik, kelle meie oleme ristinud Matroskaks, tuletatud Matroskinist. Ja kui uhke näoga ta seda surnud rotti vaatas! 

Mingist hiire krõbinast ei ole enam juttugi. Ja nii see ilmselt jääbki, kuni Matroska meie hoovi peal patrullib.