UNENÄGU

Täna öösel nägin jälle harukordselt selget unenägu. Nagu siis, kui nägin talve, lund ja lume alt välja sulavaid punaseid kirste. Unenägu oli nii selge, et ma ei saanud pärast enam magada.

Olin laeva peal, mis sõitis Läänemerel. Laeva ümber olid hiiglaslikud lained, kõrgemad kui laev ise. Mina üritasin meeleheitlikult sadamasse pääseda, aga laeva ja sadamat lahutas kilomeetrite pikkune rippsild, mida mööda ma siis jooksma hakkasin. Sild kõikus kui pöörame ja ma jooksin nagu jaksasin. Viimasel minutil, enne laeva uppumist, jõudsin sadamasse. Pärast leidsin end Tallinna vanalinnast, kust otsisin meeleheitlikult raamatupoodi, aga ei leidnud ühtegi poodi, mis müüks eestikeelseid raamatuid. 

Et siis selline unenägu.