Nimelt kunagi oli riigireetmises võimalik süüdi mõista vaid AMETIISIKUT á la Herman Simm, kuid mõned aastad tagasi tekkis Karistusseadustikku pealtnäha ohutu paragrahvikene - Eesti-vastane tegevus. Mille alla on võimalik paigutada sisuliselt mida iganes ning milles on võimalik süüdi mõista KEDA IGANES. Enam ei pea riigireetmises süüdistatavaks saamises ning vangi sattumiseks olema ametiisik.
Uskumatu, kas pole? Kuidas saab täiesti tavaline inimene nagu Aivoi Peterson, kes on lihtsalt opositsionäär, kellel ei ole mingit ligipääsu riigisaladusele, Eesti Vabariiki reeta? Ega saagi. See paragrahv on pandud Karistusseadustikku inimeste hirmutamiseks. Et me allutaks end enesetsensuurile ega söandaks suhelda kellegagi, kellega suhtlemist valitsus "soovitavaks" ei pea.
Nõukogude ajal oli kriminaalkoodeksis selline paragrahv nagu "nõukogudevastane tegevus." Kunagi võdistasime selle peale õlgu. Selle alusel represseeriti armastatud vabadusvõitlejaid Tiit Madissoni, Mart Niklust, Enn Tartot, Lagle Parekit. Kunagi me jälestasime selliseid paragrahve, sülitasime neile mõeldes.
Ja nüüd - teeme seda ise, võites ise propagandapunkte Venemaale. Vaba arvamus on alla surutud, tsensuur vohab, ajakirjanikud kiusavad dissidente nagu Mart Kadastik kunagi Edasis.
Mina ei näe preaegusel Eestil mitte mingit sisulist vahet Nõukogude Liiduga ning see on häbi, SUUR häbi. Ennekõike valitsusele, aga ka kõigile MEILE, et me oleme seda vaikides pealt vaadanud ning sündida lasknud. Ah, las see Peterson istub, ega mina ei ole tema, mõtlevad paljud. Samas end ise vargsi kontrollides, et jumala eest midagi valesti ei ütleks. Meelt avaldada ei julge juba ammu, sest äkki valitsus saadab koerad kallale.
Nii töötabki totalitarism. Ta tõstab pead vaikselt, märkamatult. Kõigepealt imbuvad seadustesse paragrahvid ning siis pannakse kinni need, kes kõige kõvemini kisavad. Teistele hoiatuseks. Ja näete, ega keegi ei julgegi enam kõvasti kisada. Eesmärk on saavutatud. Kõik on kak položeno.
Kui tahame aga nõukataaga maha raputada, selle vastiku, ilge nõukataaga, mida me kunagi nii väga jälestasime, siis tuleb "Eesti-vastase suhte" paragrav kohe dekriminaliseerida ning poliitvang Aivo Petertson vanglast vabastada.
Aitab hirmu all elamisest.
1 kommentaar:
Eestis ega ka Euroopas ei ole enam mingit "aga kui´d". Siin on puhas diktatuur, mis ainult süveneb ja muutub iga aastaga aina jõhkramaks. Riigieksamikirjandites saavad kõrgeid punkte vaid "õige" sisuga kirjandid juba viimased 10 aastat vähemalt, koroonaajal vallandtati mittevaktsineerinud inimesi töölt, söödi välja ülikoolidest ja kiusati ühiskondlikult muul moel. Georgi lindi lehvitamise eest tehakse praegu trahve, aga haakristid seisavad Tallinna seintel puutumatutena aastaid edasi.
Nõukaaeg ei olnud vastik ja nõukaaegses "diktatuuris" mina ainult tahaksingi elada: ülikoolihariduse sai iga dissident, tööd võimaldati vastavalt haridusele kõigile. Riigivastasus oli küll karistatav, kuid Kuku-klubides jm võimaldati pläriseda kõigest. Mis kõige tähtsam - mitte kedagi ei tühistatud päriselt ühiskonnas ära, nagu seda praegu suurel hulgal tehakse.
Veel kord: Eesti ja Euroopa puhul ei ole enam vähimatki "aga kui´d". Siin on juba vähemalt viimased 10 aastat kindel suund lausdiktatuurile olnud.
Postita kommentaar