Üldiselt on ka kirjanikud alati kõnelenud rahu poolt. Ka need, kes on olnud sõjas, on pärast kirjutanud sõjast õuduse ja õõvastusega. Robert Graves, Ernest Hemingway, Louis-Ferdinand Céline. Kas tänapäeva kirjanikud ei võiks õppida nende kogemusest, selle asemel, et arvata, et nende sõda on kuidagi parem ning õilsam?
Üks sõber kirjutas seepeale: "Ka Grigorjeva räägib rahust aga räägib ka vajadusest anda oma panus oma kodu kaitsele. Sina sellest aru ei saa, sest sinul puudub arusaam mis on Kodumaa, Isamaa. Sinule on peamine et saaks soojas olla ja ainult kõike ja kõiki maha teha."
Huvitav point! Tal on õigus, ega mul vist tõesti ole seda üht kindlat kodumaad. On ju ema Ingerimaa, mis on nüüd osa Venemaast, ning isa Eesti. Kaks kohta, kust ma olen pärit. Eks ole sama ka tolle sõbra endaga - temal on need kaks kohta Eesti ja Iisrael.
Tema on muidugi suurem patrioot kui mina. Mina nii suur patrioot ei ole. Nagu ma ka ühes intervjuus ütlesin - ma ei tea, kas kirjanik üldse saab olla patrioot, ilma et ta muutuks osaks riigi propagandamasinast.
See Grigorjeva tekst näiteks on puhas propa. Leia omale sõjaaja funktsioon, astu Kaitseliitu, mina astun ka. Eks kirjanikud peavad neile makstud rahade eest teeneid osutama, arusaadav. Mulle pole Eesti riik kirjatööde eest sentigi maksnud. Ega taha ka mu kirjutisi avaldada, mitu kirjastust ütlesid mu romaani avaldamisest ära, kuna ma polnud nõus seda ümber kirjutama. Kas olen kade? No eks muidugi oleks tore kirjanikupalka saada. Ma armastan raha. Aga samas ei suudaks ma seda kuidagi vastu võtta ning peaks kirudes loobuma, kuna ma ei suudaks toota tellitud tekste.
Selliseid, kus on sõna "funktsioon."
Brrrrr.
Enne olen südamerahuga Kremli agent või idioot.
Nii et kas mul siis on kodumaa või isamaa? Ma ei julge end nimetada patrioodiks, sest ma ei oleks kindlasti nõus ühegi riigi eest surema, kuid Eesti on mulle armsaim kõikidest riikidest siin maailmas. Isegi Soomest. Seal on mu juured emaliini pidi, aga ta pole nii oma kui Eesti. Ma küll tänitan Eestit, aga samas ma soovin talle südamest parimat ning olen valmis tegema kõik endast oleneva, et tal hästi läheks.
Mida siis tähendab arusaam kodumaast ja isamaast? Kas seda, et toetad jäägitult selle maa valitsust ning tema poolt aetavat poliitikat?
Ma kuulen oma kõrvus naeru ajaloo hämarusest.
"Kaevikus patriotismi ei ole," kirjutas Robert Graves.
Mu arust on kirjanike esmaülesanne teha kõik selleks, et me sinna kaevikusse mitte kunagi ei jõuaks.
3 kommentaari:
Väga ilusad ja õiged mõtted. Aitäh, Irja.
Huvitav, kas sel sõbral, kes teab täpselt, kuidas Sa elama peaksid, on ka kolm last, kellest üks vajab veel ekstra hoolt. Aga Sulle jõudu, tõesti õiged mõtted.
Ja mis puutub sinu romaani avaldamisse, siis muidugi ei ole seda võimalik diktatuuri-Eestis teha. Pole küll su romaani lugenud (ma ei oska portugali keelt), aga eeldatavasti kirjeldad seal enda ja inno kogemusi Eestis alates 2009. aastast (jälitamised, gaslightimised).
Praegu on sedasorti ühiskondlik tagakiusamine Eestis nn musta nimekirja sattunutega väga levinud. Siin on 100+ kodanikku, kes ei saa kordagi rahus uksest välja astutud, ilma et autod neile avariitulesid välgutama ei hakkaks ja signaali tuututama ei hakkas, ilma et neid ülikoolides ei mõnitataks ja töökohtadelt välja ei söödaks, ilma et neile avalikes kohtades ligi ei pressitaks ja tühja koha pealt skandaalitsema ei hakataks ja ilma et neid söögikohtades haukuval moel ei klienditeenindataks. Kogu riik osaleb selles "juudivihkamiskampaanias". Paljud musta nimekirja sattunutest on poliitikaga seotud inimesed, kuid mõned on eksabikaasad oma peredega, kelle peal Reformierakonnaga seotud eksid nii oma püha kättemaksu jätkavad.
Seda enam peaksid sa üritama oma teost siin Eestis levitada, sest teema vajab ühiskondlikku ülestõstmist. Äkki avaldad oma raamatu hoopis tasuta netiraamatuna või organiseerid ise oma raamatu kirjastamise? See ei peaks ju ülemäära kallis olema? Või korraldad kulude vähendamiseks oma kodukal korjanduse raamatu avaldamiseks? Ma oleksin esimene sponsor. Või keelduvad ka raamatupoed su teost müüki võtmast?
Postita kommentaar