SÕPRUSEST

Agendiloo ilmumise järeltuules on mul olnud huvitav lugeda, kuidas erinevad inimesed tõlgendavad sõprust. Osade arvates tuleb sõbrale jalaga tagumikku anda kohe, kui ta arvab teistmoodi kui sina. Osade arvates siis, kui ta satub vastuollu riigi või valitsusega. Osade arvates, kui ta sulle paar korda kehvasti ütleb.

Minu arusaama sõprusest on selline, et sõpra ei hüljata kerge käega. Ma vaatasin nüüd oma meilid üle ning nägin, et Martin Laine oli mulle nädal aega tagasi küsimused saatnud. Ma ei pannud neid tähele, kuna tegelesin laste karnevalikostüümidega.

Ta uuris, kuidas ma tunnen Maksim Revad ja Dmitri Linterit ning Sergei Tsaulini ning kas Eestis on "tolereeritav" olla Putini fänn. 

Nojah, mis ma oskan öelda. See on nagu küsida, kas Eestis on tolereeritav ise oma peaga mõelda. Ma ei oleks osanudki sellele küsimusele vastata. Mis puutub Dimat ja Maksimi, siis ma tunnen neid 2010. aastast, mil me Innoga mõtlesime, et oleks tore Eesti vene kogukonna liidritega kokku saada ning intervjuud teha. Et üldse aru saada, mis neid Eestis häirib ja millisena nemad Eesti tulevikku näevad. Kohtudes olin rõõmsalt üllatunud, kuna tegu oli intelligentsete inimestega, kellega oli lust ajaloo ja tänapäeva üle arutleda. Saime sõpradeks ja kohtusime ka edaspidi. Mõtlesin, et äkki annab nii eestlaste ja venelaste vahele silda ehitada, kuna Pronksiööga see ju purunes, aga ma ei saanud aru, et agendijaht oli siis juba alanud. Riik otsis aktiivselt rahvavaenlasi ning mu uued sõbrad liigitati nende sekka. 

Minul aga ei ole kombeks sõprusest lahti öelda, kui sõber rahvavaenlaste nimekirja satub. See ei ole lihtsalt minu stiil. See pole ju mingi sõprus, kui sa viskad sõbra üle parda kohe, kui ta kellelegi ei meeldi. Selline inimene ei ole kellegi sõber, ei saa sõpruse mõttest arugi. 

Mul on kurb, et Eestis praegu just sellist pavlikmatrossovlikku arusaama kultiveeritaksegi. Alati kontrolli järele, kas sinu - ja su sõbra - arvamus riigipropagandaga kokku käib ja kui ei käi, siis redigeeri oma mõtteid ning anna sõbrale jalaga. 

Sõprus on siiski selline, et nii heas kui halvas. Kui sõpra rünnatakse, siis sa ei hülga sõpra seepärast. Ega ka seepärast, kui sõbraga vahel lahkarvamus tekib. 

Millal siis sõber hüljatakse? Minu jaoks läheb piir sealt, kus sõber leiab, et mind tuleks rünnata. Üks mu vanadest sõpradest ütles mulle nii aasta tagasi, et kõik venelaste sõbrad tuleks maha lasta. Võib-olla ta oli tol hetkel purjus, aga in vino veritas ning täna ma teda enam oma sõbraks ei pea. 

Sõber on see, kes on sinuga nii heas kui halvas ning kes ei ütle sinust lahti ka siis, kui kõik teised on sinu vastu.