TORM HISPAANIAS

Öö oli täitsa rahulik, elekter läks ainult korraks ära, ja hommikul ärgates mõtlesime isegi lapsed kooli saata. Aga siis astusin välja, et kassidele süüa anda, ning tuul lõi peaaegu et hinge kinni. Puud olid lookas ning vihm peksis vastu nägu.

Inno pakkus, et viib lapsed autoga ära. Otsustasin siiski whatsappi'i vanemate gruppi vaadata ning jumalale tänu, et seda tegin. Kooli direktor oli saatnud nii Roosi kui Ella gruppi häälsõnumi, et tal endal ei ole telefonilevi ning helistab seepärast teise telefoni pealt. Teda ennast üldse koolis ei ole ega tea, millal jõuab. Kuna teed on üle ujutatud. Samuti ei tea ta seda, kas koolis üldse kedagi on, kuna paljud õpetajad tulevad ühest teisest suurest linnast ning teed on üle ujutatud. Ja kas nad üldse täna tulevad. Ta soovitas enne laste kooli viimist kooli helistada, et kas seal üldse keegi kohal on. 

Seepeale läks vanemate gruppides möll lahti. Üks kirjutas, et juba saatis oma lapsed koolibussiga kooli ja polevat see tuul nii hull midagi. Teine kirjutas, et milleks riskida, jätame lapsed koju, tema oma oma jätab. Kolmas kirjutas, et mõtleb kella kümneni. Täielik kaos. Direktor ja õpetajad levist väljas, tont teab, kus, e-kool maas, vanemad ise otsustasid, mida teha. 

Mina otsustasin, et jätan omad koju. Roosi abiõpetaja tuleb ka suurest linnast ega jõua täna suure tõenäosusega kohale. Ella klassist ei läinud täna ükski laps.

Nii et jälle tormipühad. Elekter käib iga natukese aja tagant sisse-välja. Kohalik nett ilmselt ei tööta, aga meil on Starlink, mis töötab kui kellavärk. 

Vaatame, mis õhtu toob. Kassid ahmivad toitu nagu segased.