Siiamaani sobib. Juulile meeldib üle kõige siinne talvine ning kevadine päike. Suvine mitte nii väga, siis sobiks paremini põhjamaine ja sellised plaanid meil tulevikuks ongi - talvel siin, suvel seal. Et Juulikesega aastaringselt väljas käia saaks.
Rõõmu on ta meile pakkunud osatult ning mitte ainult meile. Kes iganes Juuliga kokku trehvab, sel suu naerule läheb. Isegi meie Võru kortermaja karm tädi Aime, kes kõigi korrarikkujatega tõreles (asja eest!), jäi Juulit kohates temaga alati vähemasti pooleks tunniks jutustama. Juuli nimelt annab sulle oma 100 %lise tähelepanu - ta vaatab sulle otsa, naeratab sulle ja kuulab sind kõigest südamest kätega vehkides. Sulle tundub, et just sina oled tema kõige lemmikum inimene. Ja kes siis ei tahaks niimoodi ennast tunda!
Kui Pere ja Kodu meiega kunagi lugu tegemas käis, siis ütles loo autor Heidit Kaio, et kui saatus annaks puudega lapse, siis võiks ta olla Juulikese moodi. Kes sul kogu aeg tuju heaks teeb. Ja nii ta on ka meie jaoks - ideaalne laps, alati heas tujus, alati sõbralik, suu naerul. Alati valmis kallistama oma väikeste kohmakate kätega.
Ilma Juulita me ei elaks kindlasti sellist elu nagu praegu. Ilma Juulita oleks jäänud paljud asjad tegemata. Ilma Juulita poleks olnud viitsimist pürgida edasi, saavutada rohkem. Ilma Juulita oleks palju igavam.
Ja kahe päeva pärast on Juuli sünnipäev. Juuli saab 14-aastaseks juba. Tellisin seks puhuks kohalikust kohvikust kreemitordi, mida Juuli üle kõige maailmas armastab. Ja talle kingiks mõned uued pehmed kaisukad. Kaisukaid armastab ta ka üle kõige.
2 kommentaari:
Minu mäletamist mööda on teil selle lapse tervise pärast (olnud) ikka muresid iga päev: magamata ööd, kurnav riidessepanemine, pesemine, juuste lõikus jm protseduurid. Võru-perioodi fotodel olete Innoga ikka väga kurnatud nägudega. Kuidas see laps teil siis kogu aeg nii heas tujus on, kui tema tervisemured nii teid kui last pidevalt kurnavad (lõunamaal küll väidetavalt vähem kui Eestis)? Või oled sinagi seda Lääne perversset demagoogiat uskuma jäänud, et al al ega laps ise pole halb/probleemne või mis iganes, tema tervis/käitumine jne on. Justnagu lapses elaks kaks või rohkemgi erinevaid isiksusi: tema tervis või käitumine ja tema iseloom või isiksus. Nii ei saa olla, inimene on tervik. Üks omadus tuleneb teisest ja on isiksuse ja terviku lahutamatud osad.
Mis mulle su kirjutiste puhul, Irja, üldse ei meeldi, on see, et sa kipud kõigele raskele kuldse kuu selga mõtlema ja raskusi läbi roosade prillide vaatama.
Piinlik lugeda eelmist kommentaari. Inimene, kes isegi pole viitsinud end Angelmani syndroomi symptomitega kurssi viia, avaldab agaralt oma "ekspert"arvamust. See, et hooldajad vasivad puudega lapse hooldamisest, ei tahenda, et laps oleks kindlasti kurnatud voi raske iseloomuga. Olen olnud uhe naisterahve hooldaja, kel oli Angelmanni syndroom- pole elus paikselisemat, roomsamat ja suhtlemisaltrimat inimest kohanud.
Irja on tugeva iseloomuga, et suudab raskustele vaatamata "koigele kuldset kuud selga moelda ja raskusi labi roosade prillide vaadata". Mina nimetaks seda hoopis positiivseks suhtumiseks, mida voiks iga iriseja endas arendada.
Postita kommentaar