Suurema osa ajast on ta heas tujus, kilkav ja naerune ning temaga on ülimalt tore koos olla. Juulikesel pole kunagi midagi selle vastu, et kuhugile minna. Kas auto või käruga, lähme aga! Ta istub koos meiega hea meelega kohvikus ja kõlgutab lõbusasti jalgu. Kui üks saiake ka veel pihku pistetakse, on elu paradiis!
Alul oli meil probleeme tema unega - Juulike võis oma voodis öö läbi trallida ning ega ju siis meiegi Innoga magada saanud. Magasime kordamööda ja valvasime vaheldumisi Juulikest, kuna tal olid siis sagedasti krambid. Jumalale tänu, neist kasvas ta siin Hispaanias lõpuks ometi välja.
Pea kõikide omastehooldajate suur mure on tõastmine, kuna üksi tõstes venitad omal selja ruttu ära. Meie Innoga oleme selle mure lahendanud nii, et tõstame kahekesi. Meil on omad nipid, kuidas Lullut voodisse ja autosse tõsta. Õnneks ei ole Juuli ülekaaluline :D
Enda võhm ja muskel on Juuliga tegeledes kõvasti arenenud ning füüsiline võimekus on väga hea, aga nii on see ilmselt kõigil omastehooldajatel. Kui teised peavad rassima jõusaalis ning tegema spetsiaalseid harjutusi, siis hooldajatel on trenn omast käest. Iga päev ja iga ilmaga!
Trikk on selles, et teha oma elu võimalikult lihtsaks ehk siis teadvustada endale seda, et ka kõige parema tahtmise juures sa ei jõua igale poole ning teha kõike ise. Kuna sina pead kogu aeg alles hoidma ka väikest jõuvaru, mida võib vaja minna siis, kui tuleb jälle "täna öösel me ei maga" :D
Oluline on ka omale iga päev midagi mõnusat lubada - tunnike raamatulugemist näiteks. Nii ei trööpa end ära ning elu on ilus :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar