neljapäev, 27. detsember 2007

Kuidas SLÕhtuleht reaalsust konstrueerib


Väljavõte SLÕhtulehe veebist.

No seda teab igaüks, et ajakirjandus konstrueerib reaalsust. Ehk siis see, mis ajalehtedest ja ajakirjadest, raadio- ja telekanalitest vastu vaatab, ei kajasta tegelikku elu. Vaid seda, kuidas nende väljaannete juhid ja ajakirjanikud soovivad, et elu paistaks. Igaüks on oma uskumuste, vaadete ja huvide poole kallutatud. Ning võimalikult reaalse pildi saamiseks kasvõi ühe sündmuse kohta on vaja lugeda mitut väljaannet.

Ent reaalsust on võimalik konstrueerida ka muud moodi, ridade vahelt. Kui ajalehtede nn kirjade rubriigi puhul teab igaüks, et seal avaldatakse ainult toimetusele meelepäraseid kirju ja vihased sõimukirjad visatakse üldjuhul prügikasti, siis interneti foorumi, kommentaari-külje puhul usutakse üldiselt, et seal on avaldatud kõik, mis saadetud. Aga nüüd tuleb välja, et mitte. Vaatasin paaril järjestikusel korral tagasisidet, kommentaare minu eksi antud intervjuule. Kui algul olid kommentaarid Ingridi suhtes väga kriitilised (mina neist ühtegi ei kirjutanud, ausõna!) ja ma olin üllatunud, isegi meie blogist oli lisatud väljavõtteid, siis täna pilku samale kommentaariäküljele heites ma enam paljusid Ingridi suhtes kriitilisi kirju ei näinud. Nad olid kadunud, nagu ka väljavõtted blogist. Vastupidi, sinna oli tekkinud kui nõiaväel asemele minu ja Irja suhtes kriitilisi seisukohti.

Nojaa, päris huvitav. See ajakirjanduse värk. Kuidas inimeste ja arvamustega manipuleeritakse kõrgemal tasemel. Eeldatakse, et inimesed usuvad kõike seda, mis kommentaarides kirjas. Ja miks nad ei peaks uskuma. Niisamuti nagu usutakse, et SLÕhtuleht kirjutab kõigest, kuigi millegipärast on jäänud kahe silma vahele mõned nüansid, näiteks pervert Ants Põldoja, kes istub otse SLÕhtulehe toimetuses, aga kellest pole ilmunud kippu ega kõppu, ega ka Ingridi armusuhete kohta, tööandja tagant varastamise jms kohta, mis Ingridit tundvatel inimestel kõik teada, aga millest SLÕhtuleht ei kirjuta. Ja nii sõidab Põldoja jätkuvalt autos palja noksiga ning võtab noori tüdrukuid peale ja Ingrid leiab üha uusi ja uusi ohvreid, kellele tagant varastada ja kellele valetada. Noh, ilmselt kardab SLÕhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg kui tuld, et Ants ja Ingrid räägivad välja, et ta on homo.

kolmapäev, 26. detsember 2007

Now we're talking!

Pildikesi jõuluaegsest Tartust


Kuusepuud Tartu raekoja platsil, 25.12.2007.






Esimese jõulupüha õhtul sadas õrna lund. Linn oli vaikne, nii nagu ka jõululaupäeva õhtul. Vaated Toomemäel. Peterson.


Baer.


Küütri-Ülikooli nurk.


Ülikooli peahoone.


Restoran Volga.


Vaade Küütri tänavale Rüütli tänava poolt.


Rüütli tänav.


Raekoda.


Irja ja jõulukuusk.


Küüni tänav.


Tartu kaubamaja.


Teater Vanemuine.


Teine jõulpüha, vaade kiriku varemetele Toomel.


Emajõgi.

Reportaaž Vatikanist


Jumalateenistus (missa) Vatikanis, vasakul paavst Benedictus XVI, kujutised Soome TV1 ekraanilt.

Jõululaupäeval kandis Soome TV1 üle jumalateenistust Vatikanist. Soomlased, kes on usklikumad kui paavst ise, kannavad alati jõulude ajal kõikvõimalike jumalateenistusi üle. Mis on iseenesest hea, sest näeb, mis maailmas toimub. Sest erinevalt ülejaanud mandri-Euroopast Schengeni lepe Vatikani ei laiene. Sinna ei saa sisse ei passiga ega passita, ID-kaardist rääkimata. Sellesse maailma ühte pisimasse, ent mõjukaimasse riiki, jumalariiki, kui nii võib öelda. Kus kehtib diktatuur, sõjaväeline kord, nagu kogu kirikusüsteemis. Mis paistab väljapoole väga ilus, oh kui ilus, aga mis seestpoolt on täiesti mäda, ammu juba haisema läinud. Mis on kinni ainult võimus.

Nüüd siis mõned pildid sellest välisest ilusast poolest.


Paavsti käed.


Paavst ise.






Kirik seestpoolt. Umbes selline nägi arvatavalt välja ka kirik Tartus Toomemäel.


Kardinalid reas.




Paavst ja tema abilised.


Paavst loeb raamatust teksti maha, tundub, et tal pole mälu, umbes nagu Arnold Rüütlil.














See pilt on saatest I jõulupühal. Pilk kiriku esisele platsile.


Paavst lehvitab rahvale.


Paavst loeb ette jõulutervitusi eri maailma keeltes, ka eesti keeles.

Kuidas Kadastik ajas Raitarile käe seeliku alla

Olen siin pikalt ja põhjalikult pajatanud Ingridist, aga vähem olen rääkinud teisest kuulsuse narrist, Mart Kadastikust. Kes juba 10-15 aastat tagasi värbas omale alluvateks poisikesi, kes talle siis kainet autojuhti etendasid, kui ta mööda Tartu klubisid tiirutas ja noori naisi näppis.

Ja nüüd, kus Kadastik koos oma kamraadi Ansipiga kusagil (njah, maamajas Otepääl seda enam teha ei saa, sest selle rüvetasid närused vargad oma räpaste kätega ära, aga mõni koht on ikka veel puutumatu nagu neitsi) rasvast hanepraadi näost sisse ajab, oleks paslik meenutada üht pikantset seika mõne aasta tagusest ajast. Kui Pirita rannahoones (mida Arle Mölder polnud Hüvitusfondist ja Maapangast pihta pandud rahaga jõudnud veel kortermajaks ehitada) tegutses ööklubi Flamingo. Ja kus siis ajakiri Kroonika tähistas üht oma järjekordset kuulsusrikast "seksikate" valimist. Ja kus mul endal õnnestus samuti kohal viibida.

Ja mis ma seal siis nägin. Ma pean kohe ütlema, et ma ei uskunud oma silmi. Kõigepealt see, et Mart Kadastik, kes juba siis oli tähtis Postimehe A ja O, kammis end joogileti juures korralikult täis. Käis ja miilustas siis Kroonika noorte tüdrukute ja kohale saabunud külaliste naistega. Kuni lõpuks võttis tantsima Inga Raitari, selle Ingridi jutu järgi hirmsa hobusenäo ja muidu krõhva, kes oli end samuti korralikult "ära säädinud". Ja oh seda tantsu siis! Milliseid pöördeid võttis Raitar Kadastiku käevangus, õigem oleks küll öelda, et käe otsas rippudes. Kohati oli tunne, et naine tõuseb lendu! Ja kindlasti kahvatuks selle kõrval praegune televisiooni tantsusaade. Ja ühtäkki libises Kadatiku käsi Ingale seelikusaba alla. No kes ei tahaks noore naise säärt mudida. Ja sääred, pean tunnistama, on Raitaril kenad. Sestap paneb ta jalga kõige lühemad seelikud, mis kaubandusvõrgust saada. Ja ühtäkki rebenes Raitaril seljas olnud niigi lühike seelik lõhiku kohalt päris lõhki. Nii et ainult vöökoht hoidis seda seelikut üleval, kenad pitsilised aluspüksid olid näha ja puha.

Ingrid oli siis muidugi püha viha täis. Kõigepealt see, et Inga oli julgenud TEMA kallimaga tantsima minna (ma siis veel ei teadnud midagi Ingridi ja Kadastiku suhtest)! Ja tagatipuks veel selline häbitu olukord! Kus siis Kadastik oli näost punane ja seisis ühel kohal nagu tuppa sittund kass. Raitar säras õnnest. Ja ümber seisnud inimesed ei teadnud esiti, kas nutta või naerda. Kuni Kadastik võttis Raitaril uuesti käe alt kinni ja tants jätkus!

Pärast ei öelnud Ingrid enam Raitarile ühtegi sõna ja peagi oli see naine (kes oli ja ilmselt on jätkuvalt Eesti parim seltskonna-reporter) Kroonikast kadunud. Ja Kadastik ei tulnud enam ühelegi seksikate peole. Ja Ingrid oli kogu õhtu mossis, käskis mul mõned asjad kokku pakkida ja me kadusime õige ruttu.

P.S. Kui te, kallid lugejad, teate värvikaid juhtumeid Kadastiku kohta, siis andke aga julgelt teada. Parimad lood saavad heldelt tasustatud!

Meie jõulud


Irja ja jõulupuu.

Jõulude teine püha, vaatasime mõnusasti voodis pikutades telelavastust ja nüüd lähme õue jalutama. Hinges selline hea, ärev, puhas tunne. Rahu maa peal. Panin just lindudele toidulauakesele teri ja riputasin õunapuu okste külge kaks toidupalli. Nüüd nad siis valjuhäälselt kraaklevad nende pärast. Sinise peaga tihased, musta peaga tihased, varblased, kõik.

Eile öösel sadas lund, nagu jõulumuinasjutus, kas juhtusite tähele panema? Käisime jalutamas. Ja hea, rahulik oli olla. Üldse on need jõulud kuidagi nii väga helged ja valged olnud. Just hinges on olnud kuidagi nii väga helge ja valge. Möödund aasta võitlused on nagu kauge õudusunenägu. Õnneks nad on möödas ja monstrumid on oma urgastes. Valguse võit pimeduse üle - lõpuks ometi! See andis ennast oodata.

Kõigepealt tõime pühapäeval Massiarust kuuse, sellise ilusa, suure ja kahara. Raiusime ta omaenda hoovist, tiigi kaldalt, kus kuused tihedalt koos. Tahame tulevikus tiiki laiendada ja see kuuskede koloonia oleks niikuinii ette jäänud. Niisama on kahju puud maha võtta. Võtsime ühe ema jaoks ka - Rakverre. Emal on sel aastal üksildased jõulud, sest issu suri, aga ma helistasin talle ja ta oli rõõmsasti oma ema, mu 87-aastase vanaema pool. Sõid parajasti torti ja tähistasid vaikselt. Lähen teda enne aastalõppu vaatama ka.

Tõime kuused Tartusse ja Inno hakkas 24nda hommikul hoogsasti jõuluroogasid vaaritama. Mina olen ju harjunud kõikide traditsiooniliste rasvaste jõulutoitudega (vorstid, kapsad, kartulid!), sest isake oskas neid nii hästi teha, ja Inno siis võttis nõuks, et mu jõulud väga kurvad poleks, need mulle sel aastal ise valmistada. Isegi tarretist vahukoorega tegi, sest see oli isa firmamagusroog. Ja oi kui hästi need siis maitsesid, kui lõpuks jõululaua taha istusime!! Pikutasime diivanil, vaatasime televiisorit ja sõime. Ja enne muidugi ehtisin mina kuuse ära. Inno juhendas. Siis jagasime ära kingitused. Inno sai kuhja raamatuid ja dvd-sid ja mina ka. Inno sai Die Hard´i kõik osad ja tahtis neid kohe vaatama hakata. Mina sain Marilyn Monroe filmide kollektsiooni. Vaatasime kõigepealt Marilyni ja pärast Die Hard´i.

Hehh, ja siis põletasime küünlaid. Laua peal on isa ja Ameerika tädi Endla ja onu Ruudi pildid - nii oleks nemadki justkui koos meiega. Ja mul on tõesti tunne, nagu isa oleks nüüd kogu aeg koos meiega - hingena, vaimuna, kaitseinglina.

Muide, täna öösel nägin isa unes. Ma ei mäleta enam täpselt, millest rääkisime, aga isa oli rõõmus, rahulik ja soe. Ta lausa säras. Ja rääkis vist, et temaga on kõik hästi. Enne ärkamist, mäletan, ütles isa, et tule, anna mulle ruttu musi, sest ma pean minema hakkama, ja ma siis musitasin teda põsele ja tundsin sealjuures, kuidas ta põsk, mis oli enne soe olnud, jahedaks muutus. Mitte nii külmaks nagu surnul, just jahedaks... Ja siis ma ärkasin ja mul oli hästi hea ja kerge olla.

_ _ _

Nüüd siis pikutame jälle diivanil (vaatasime "Suurt võidusõitu") ja ma mõtlen, et küll on ikka tore niimoodi elada, et sul ei ole tunnet, et kusagil mujal on parem. Teate seda ütlust, et kusagil mujal on alati parem?? Mul selline tunne, et just nüüd, siin ja praegu on kõige parem. Soovin seda ka kõigile teile!!

P.S. Ja vaadake kindlasti, kui saate, Kelme ja pühakuid ETV-st, see nii stiilne sari, kus mängivad oma aja donjuanid Roger Moore ja Tony Curtis!

teisipäev, 25. detsember 2007

Andeks tuleb anda sellele, kes kahetseb


Inno jõulukuuse ees.

Kodukanakari, kes korra aastas kirikus käib ja on üht-teist kuulnud andestamise vajalikkuse kohta, kaagutab kooris, et ma peaks Ingridile andestama. Pean andestama, sest pean andestama, sest pean andestama...

Nii lihtne see asi õnneks pole. Ja see tingimusteta andestamise jutt on üks suuremaid väärarusaamu, mida kahjuks üha enam ja enam levitatakse. Jumalasõna kontekstist tuleb selgelt välja, et andestamine eeldab kahetsust. Vastasel korral tuleb andestada lihtsalt niisama ka kurjale ja see annab kurjale veelgi võimu juurde. Või usub keegi tõemeeli, et kuri muutub lihtlabase andestuse tagajärjel heaks?!

Kui lähtuda sellest, et kurjale tuleb tingimusteta andestada, kas siis ei tähenda see seda, et andestada tuleks ka saatanale, ja olla kuradiga suur sõber?!

Rooma paavst andestas türklasele, kes teda tappa üritas, alles siis, kui too oma tegu kahetses. Siis käis Rooma paavst teda isegi vanglas vaatamas. Ja pange tähele, andestus ei tähendanud, et kurja tegija vabanes karistusest. Andestada ei saa ilma, et kurja tegija kahtsetseks oma tegu ja kannaks karistust!

Ingrid pole midagi kahetsenud. Seda, et ta abielunaisena pettis oma meest selja taga salaja võõraste meestega, et kasutas füüsilist vägivalda oma lapse ja mehe peal, et valetas ja varastas, et rikkus kokkuleppeid. Ta pole midagi kahetsenud. Ta peab tänaseni õigeks kõike seda, mida ta on teinud. Mille eest siin andestada?!

Ja ma ütlen, oma kogemusest, sellisele inimesele, kes oma kurje tegusid ei kahetse, ei tohi andestada! Ma tegin seda, andestasin, olin Ingridi vastu esialgu hea, pärast meie lahkuminekut. Ja mida tegi tema! Kasutas minu headust minu enda vastu ära. Pange tähele, kuri sai minu andestusest veelgi võimu ja jõudu juurde, et veelgi rohkem kurja teha.

Olgu see minu jõulusõnum: andestus eeldab kahetsust!

Rõõmsaid Jõulupühi..


Irja koos jõulukinkidega kuuse taustal.

..teile kõigile!!!

Inno tehtud jõuluroad söödud ja meel hea, süda kummalist rahu täis. Ahjahh, paavsti jõulumissa ka vaadatud. Jõulutunne on täiega!!

Naljakas juhtum, käisime linna pääl jalutamas sel ajal, kui teised inimesed kirikuid ummistasid, ja nägime Emajõe ääres kerjust, kes karjus, et annab ühe suitsu eest shokolaadi ära. Ju siis keegi oli talle shokolaadi andnud ja ta ei tahtnud seda. Tahtis hoopis suitsu. Andke siis teinekord kerjusele, kui talle hääd teha tahate, hoopistükkis üks suits, eks!

pühapäev, 23. detsember 2007

Ja nüüd tõesti seksikate lõpplõpplõppvoor, absoluutselt viimane!!

Seekord siis tõesti viimane, nii et olge valmis. Naistest lisanduvad seksikaim näitlejanna Mirtel Pohla ja seksikaim naisnaklane Piret Jaaks!!!

Meie finalistid on teie ees (lisatud pildid)!

Mehed:

Indrek Pertelson - seksikaim sportlane, kujutis Päevalehe veebist.


Riho Sibul - seksikaim muusik, kujutis Stiili kodukalt.


Ivo Uukkivi - seksikaim näitleja, kujutis Justi esikaanelt.


Kaidar Sultson - seksikaim jurist, kujutis Concordia kodukalt.


Armin Karu - seksikaim ärimees, kujutis Justist.


Fred Jüssi - Epp Petrone meestest seksikaim, ühtlasi seksikaim loodusmees, kujutis Virumaa.ee kodukalt.


Dag Hartelius - Peep Vainust seksikam, kujutis Rootsi saatkonna kodukalt.


Johann Urb - seksikaim väliseestlane, kujutis IMDb.

Naised:


Mirtel Pohla - seksikaim näitleja, kujutis Jan Uuspõld läheb Tartu-filmist.


Piret Jaaks - seksikaim naklane, kujutis tema kodukalt.


Lisette Kampus - seksikaim lesbi, kujutis tema kodukalt.


Kaisa Oja - seksikaim sportlane, kujutis Kanal 2 ekraanilt.


Blacky ehk Lea Liitmaa - seksikaim muusik, kujutis Justi esikaanelt.


Heidy Purga - seksikaim meelelahutaja, kujutis Kroonika veebist.


Merle Liivak - seksikaim ajakirjanik, kujutis Kanal 2 ekraanilt.

Siiani on meie lugejate lemmikud olnud seksikas jurist Kaidar Sultson (NB! Concordia advokaadibüroost!) ja ilus tantsijanna Kaisa Oja saatest Tantsud Tähtedega.

Hääletada saab kuni 31. detsembri, vana-aasta viimase päeva õhtuni, kuni kella 23.30-ni. Oh põnevust! Uueks aastaks saame seksikad kätte!

P.S. Muide, väga hää meel selle üle, et seksikate finaali on jõudnud ka vanem härrasmees Fred Jüssi. Fred Jüssi on muide minu isa koolivend!