...kuivõrd Ingerimaale asusid mõned sajad aastad tagasi ümber peaasjalikult savolased.
Ja siin üks savo anekdoot:
Virolainen, karjalainen ja savolainen olivat metsästämässä Afrikassa. Ensin palasi leiriin virolainen. Hän sanoi saaneensa saaliikseen seepran ja kanin. Sitten palasi karjalainen. Hän oli saanut kolme antilooppia. Lopulta palasi savolainen. Hän sanoi saaneensa kahdeksan notmiitä. Toiset kysyivät, mitä ihmeen notmiitä? Savolainen kertoi, että kun hän oli ampunut niitä, ne olivat juosseet pensaasta toiseen ja huutaneet: "Not Me! Not Me!"
Loe veel lisaks naljakaid lugusid sellelt küljelt.
laupäev, 1. märts 2008
Heippä hei!
Irja reisilaeva Star bisnis-luuntsis einestamas.
Oleme parajasti Turus ehk siis soomekeeli Turussa. Soomes. Minu emamaal. Olen nimelt 50 % poro ehk soomlane. Ema ka. Sõitsime natuke aega tagasi läbi Salost. Seal oli mu vanaema Selma ühes rikkas talus teenijatüdrukuks, kui venelane oli võtnud Ingerimaa ning kõik ingerlased olid läinud venelase eest Soome pakku. Seal, minu jaoks müütilisel Ingerimaal oli minu vanaema vanaisal suur talu ja palju loomi, ta ise pidas sulaseid ja teenijaid. Aga siis tuli venelane ja võttis kõik ära. Nagu mu isapoolse vanaisa Gustav-Eduardi maja Tartus Võru tänaval. No selle maja sai minu isa tagasi, aga Ingerimaa valdusi pole enam isegi olemas. Mu onu, vahva ingerisoomlaste õiguste eest võitleja Eino, käis kord sealmail. Järel olid vaid ahervaremed ja roostes ristidega hauad.
Olen mõelnud, et tahaksin sääl ükspäev ära käia. Kasvõi vaadata. Soomlus on minus täitsa olemas. Kasvõi see kuulus "suomalainen sisu". Sellele "sisule" lisandub veel ema isaema tatari temperament ja mu sõjakas loomus selginebki... Aga Soome jõudes muutun alati härdaks ja leian iga kord: siin võiksin elada! Need kaljud, metsad, järved. See ilus kargus. Puudutab mu hinge ja ma tahan korraga lugeda uuesti üle Kalevala ja Aleksis Kivi Seitsemän veljestä. Soome keeles. Vahel hakkan Innoga spontaanselt soome keeles rääkima. Eestis. Tuleb vastupandamatu isu rääkida emakeeles. Mu lapsepõlvekeel oligi soome keel, sest ema ja vanaema rääkisid omavahel kogu aeg soome keeles ja ma olen enam-vähem kindel, et mu esimesed sõnadki olid soomekeelsed.
Samas - eesti on isamaa. Isa maa. Selle vapra vanavanavanaisa maa, kes lükkas mõisniku koos vankriga kraavi, kui see tal tee päält eest käskis astuda. Olen isa poolt võrokene, mu esiisad olid Loosust, Navist ja Kärgulast. Ja samasugune härdus kui siin Soomes, tabab mind, kui ma lähen Osulasse, kus mu vanaema oli koolidirektor, ja Võhandu jõe äärde, kus mu armas isakene poisikesena ujumas käis. Kui lähen Võrumaale, siis pursin ikka ka võro kiilt kõneleda. Ja ma mõtlen uhkusega sellele, kuis mu vanavanavanaisal, selsamal, kes mõisniku kraavi lükkas siis, oli seal, kusagil Loosu kandis, juba 19nda sajandi lõpus uhke karjamõis. Põlvnen uhketest inimestest, neist, kes olid nõus pigem murduma kui painduma. Küllap ei ole seepärast ka minule orjalikkus omane.
Aga SOOME! Olen jälle siin ja homme läheme Innoga imeilusa Aurajoe kaldale jalutama. Oleme selle kaldal asuvas hotellis, Radisson SASis. Täitsa soovitame seda hotelli. Ainus pettumus on see, et kuigi oleme sviidis, ei ole meie toas vanni. Samas voodi on sviidis uhke. Ja hotellitubade hinnad on siin palju odavamad kui Helsingis.
P.S. Narrin juba tükimat aega Innot, et küllap on temaski soomlase verd. Me oleme ju nii ühte nägu ja kui mina olen soomlane, siis peab ju ka tema soomlane olema!?:)
Reisilaev Star (aasta 2007 Aker Finnyardsi toodang) Tallinna sadamas.
Vabadussammas: miks ta mulle kallis on
Paljud kultuuriinimesed on väljendanud oma seisukohta vabadussamba teemal. Et pole justkui piisavalt peen või nii. Ütleksin välja oma tagasihoidliku arvamuse.
Minu isa Georg Vaher oli samuti vabadusvõitleja, läks 17-aastase poisikesena vabatahtlikult Eesti Leegioni (tal oli võimalus minna lennuväe abiteenistusse, aga tema eelistas minna rindele) ja võitles 1944ndal aastal Keila all. Tema ja ta eakaaslased uskusid siis, et suudavad minna käsigranaatidega venelaste tankide vastu. Keila staabihoone õuel nad neid siis pildusidki, kuni tuli ohvitseri käsk taganeda. Aga selle ajaga, mis nad vene tanke kinni hoidsid, said viimased laevad koos eestlastega läände, vabasse maailma põgeneda. Suurem osa neist, kes põgenesid, olid kultuuriinimesed. Nii.
Minu isa toa seinal ripuvad mõned ordenid. Kinnitasin need talle ülikonna külge, kui ta Tartu krematooriumi kirstus lebas, aga pärast anti nad mulle tagasi, mälestuseks. Kõigil neil ordenitel on samasugune ristikuju nagu vabaduse sambal. Isa oli nende ordenite üle väga uhke, talle meeldis neid ikka rinda sättida, kui ta Keilasse vanade sõjakaaslastega kohtuma läks. Ja ka minu hing täitub neid ordeneid vaadates uhkusega.
Ja seepärast täitub mu hing uhkusega ka siis, kui vaatan vabaduse sammast. Ja mul on kama kaks, mis ta maksma läheb. Tõesti. Sest vabaduse eest ei ole ükski hind liiga kõrge maksta.
Seda, et puurilind ei laula kunagi nii ilusti kui vaba lind, peaks aru saama ka kultuuriinimesed. Ja eriti nemad.
Minu isa Georg Vaher oli samuti vabadusvõitleja, läks 17-aastase poisikesena vabatahtlikult Eesti Leegioni (tal oli võimalus minna lennuväe abiteenistusse, aga tema eelistas minna rindele) ja võitles 1944ndal aastal Keila all. Tema ja ta eakaaslased uskusid siis, et suudavad minna käsigranaatidega venelaste tankide vastu. Keila staabihoone õuel nad neid siis pildusidki, kuni tuli ohvitseri käsk taganeda. Aga selle ajaga, mis nad vene tanke kinni hoidsid, said viimased laevad koos eestlastega läände, vabasse maailma põgeneda. Suurem osa neist, kes põgenesid, olid kultuuriinimesed. Nii.
Minu isa toa seinal ripuvad mõned ordenid. Kinnitasin need talle ülikonna külge, kui ta Tartu krematooriumi kirstus lebas, aga pärast anti nad mulle tagasi, mälestuseks. Kõigil neil ordenitel on samasugune ristikuju nagu vabaduse sambal. Isa oli nende ordenite üle väga uhke, talle meeldis neid ikka rinda sättida, kui ta Keilasse vanade sõjakaaslastega kohtuma läks. Ja ka minu hing täitub neid ordeneid vaadates uhkusega.
Ja seepärast täitub mu hing uhkusega ka siis, kui vaatan vabaduse sammast. Ja mul on kama kaks, mis ta maksma läheb. Tõesti. Sest vabaduse eest ei ole ükski hind liiga kõrge maksta.
Seda, et puurilind ei laula kunagi nii ilusti kui vaba lind, peaks aru saama ka kultuuriinimesed. Ja eriti nemad.
Väike apdeit reformierakondlane Andrei Gritskovi tegemistest
Niisiis, meie sõber reformierakondlane Andrei Gritskov, keda tema pahatahtlik eksabikaasa on süüdistanud abikaasa enda ja laste peksmises ning kehavigastuste tekitamises ja mille tõttu on Gritskovi suhtes algatatud mitu krimasja, kes halvasti eesti keelt tönkab ja kes on Põhja-Tallinna halduskogu liige. Tema kohta kirjutasime, et ta tegi enne viimaseid Riigikogu valimisi purjus peaga avarii erakonna autoga ja erakonna peasekrtär Kristen Michal nägi kurja vaeva, et asi kinni mätsida.
Aga siin on väike ülevaade Gritskovi vägitegudest liikluses:
02.06.2000 trahv 460 krooni (ilmselt parkimine)
01.08.2000 trahv 230 krooni (ilmselt parkimine)
23.10.2000 trahv 230 krooni
25.11.2000 trahv 460 krooni (ilmselt parkimine)
09.04.2001 trahv 530 krooni (ilmselt parkimine)
02.07.2001 trahv 106 krooni
14.11.2002 trahv 420 krooni (kiiruse ületamine)
12.01.2003 trahv 600 krooni
15.09.2003 trahv 600 krooni
04.07.2004 trahv 780 krooni
18.02.2006 trahv 9000 krooni, juhiload ära 3 kuuks, suuline hoiatus (purjus peaga sõitmine, avaliku korra rikkumine)
Aga siin on väike ülevaade Gritskovi vägitegudest liikluses:
02.06.2000 trahv 460 krooni (ilmselt parkimine)
01.08.2000 trahv 230 krooni (ilmselt parkimine)
23.10.2000 trahv 230 krooni
25.11.2000 trahv 460 krooni (ilmselt parkimine)
09.04.2001 trahv 530 krooni (ilmselt parkimine)
02.07.2001 trahv 106 krooni
14.11.2002 trahv 420 krooni (kiiruse ületamine)
12.01.2003 trahv 600 krooni
15.09.2003 trahv 600 krooni
04.07.2004 trahv 780 krooni
18.02.2006 trahv 9000 krooni, juhiload ära 3 kuuks, suuline hoiatus (purjus peaga sõitmine, avaliku korra rikkumine)
reede, 29. veebruar 2008
Mihkelson palmioksalt alla sadanud?!
Siin Mihkelson koos Triin Ploomipuuga tänavu, väljavõte SLÕhtulehe veebist.
Siin koos Joanne Vaughaniga 2006. aastal, väljavõte SLÕhtulehe veebist.
Siin koos Joanne Vaughaniga 2005. aasta vastuvõtul, väljavõte Äripäeva veebist.
Tõepoolest, kes vähegi tähelepanelikumalt pingviinide paraadi vaatas, see märkas, et Marko Mihkelsoni käevangus pole enam tema IT-ettevõtjast ja miljonärist patroon Joanne Vaughan, vaid üks teine naine, kes kuigipalju Vaughani meenutab. Mis justkui tahtnuks jätta muljet, et Marko elus on kõik endine.
Aga ei ole. Ja ai-ai-ai, Marko, nüüd on sul elu pees. Sest kes maksis kinni kõik sinu valmiskampaaniad, kes ostis suure villa Viimsisse ja uhke maastikuauto, kes lõi sulle Balti Venemaa Uurimise Keskuse ja selle juhi ameti ja kes sünnitas sulle tütre Rosemarie? Kes õpetas sind golfi mängima ja hobustega ratsutama? Kes tegi sinust selle Marko Mihkelsoni, kes sa praegu oled? Kes tegi tagasihoidlikust Valga poisist suurilmamehe? Õige, see oli Joanne.
Kes on kuuldavasti põrutanud elama Pariisi, koos tütrega, ning jätnud Valga poisi omapäi elumere keerisesse. Nii et nüüd peab Marko näitama, kas ta ujub välja.
Ja mis sai suhte purunemise põhjuseks? Kas Marko kõrvalehüpped, nagu Ingridil minu selja taga? Ja siis leidis Joanne Pariisist uue kallima, nii nagu mina leidsin Irja. Ohh, Marko-Marko. Ilmselt oleks sulgi aeg tagasi Valgamaale põrutada. Ja näiteks koos Ingridiga vaikselt talupidajaks hakata.
Taustaks niipalju, et Mihkelsoni kooselu Vaughaniga algas kümmekond aastat tagasi ajal, kui ta oli tulnud just Postimehe korrespondendi kohalt Moskvast Tallinna ajalehe peatoimetajaks (võimalik, et nad tundsid teineteist juba Moskvas, sest Joanne firma asus seal). Ent peatoimetamisest ei tulnud midagi erilist välja, teda eriti ei nähtudki toimetuses. Kadastik oli väga närvis. Pärast seda algas Mihkelsoni peadpööritav karjäär poliitikas. Temast sai kõigepealt Balti Venemaa Uurimise Keskuse juht, Valga volikogu liige, siis Riigikogu liige Res Publica nimekirjas. Inglanna Joanne Vaughani võlus ilmselt ära väikelinna poisi uljus, tahumatu olek ning oskus olla iga kingituse eest tänulik.
Siin Joanne Vaughan koos 2003. aastal sündinud tütre Rosemariega, väljavõte Äripäeva veebist.
Üks küsimus ja vastus Evelin Ilvese kohta
Kauneim naine Evelin Ilves, kujutis ETV ekraanilt.
Küsimus: miks polnud sel aastal kutsutud presidendi vastuvõtule mitmeid tuntud ettevõtjaid abikaasadega?
Vastus: sest nad oleks võinud varjutada Evelin Ilvese ilu. Valiti need, kellest polnud Evelinile ohtu. Sest Evelin on ilusaim. Sest ta on presidendiproua.
Pange tähele, lapsed, vat nii tehakse ajalugu, konstrueeritakse reaalsust. Sobivas suunas. Mida vaid vaja, ainult nimetage! Kõik saab tehtud. Niimoodi toimib tegelik elu. Tähtis pole see, kes sa oled, vaid millisena sa paistad. Ja eesmärk pühendab abinõu.
neljapäev, 28. veebruar 2008
Veidi majandussahinaid: Harlamov ostis Molesi
Oleg Harlamov, väljavõte Ekspressi veebist.
Kas teadsite, et miljonärist nõunik ja poliitiline figaro Oleg Harlamov on rajamas oma meediaimpeeriumi, lisaks Vestile on tema kontrolli alla tulnud teine vene lehtede kirjastaja Moles, mille Harlamov olevat Savenkovilt mingite võlgade katteks kätte saanud.
Veidi uuemat inffi teljel Jaan-Kersti-Kati
Räägitakse seda, et Kersti tahab lahutuse eest 12 milli eeku. Vähemaga pole ta nõus (ilmselt on keegi talle rääkinud, et kui selle mill taala deposiiti panna, saab intressina umbes 20 tuhhi eeku igas kuus välja võtta). Ja kuna Tootside lollidemaa maja on seni müümata, siis peab Jaan raha kuskilt kokku kraapima. Muidu ütleb Kati lõplikult aidaa.
Üks küsimus Ingridi õpingute kohta ja minu vastus
Tuli selline küsimus:
Tere Irja ja Inno,
üks küsimus, millele ootaks väga vastust ja sellele oskab ilmselt Inno kõige paremini vastata.
Ingrid Tähismaa reklaamib, et on end täiendanud Saksamaal Kölni ajakirjanduskoolis. Millal
see küll võis juhtuda ja kas tegu oli ühe päevase, nädalase, kuu ajase või tervel aastase pika
õpinguajaga?
Tänud ette,
Ingridis kahtleja
Minu vastus:
see juhtus kuskil 1990ndate algul, veidi enne seda, kui ma Ingridiga tutvusin. Ta oli käinud mingil nädalasel tutvumiskoolitusel Saksamaal, mille korraldas Konrad Adenauer Stiftung. Umbes nii, et Nõukogude noortele ajakirjanikele tutvustada Lääne traditsioone. Ühesõnaga, mitte midagi erilist.
Nagu Ingrid ise tunnistas, ja seda korduvalt, olin mina tema suurim õpetaja. Ja mingil määral ka Priit Pullerits. Aga ma olen enamiku tarkusest siin oma blogis edasi andnud.
Tere Irja ja Inno,
üks küsimus, millele ootaks väga vastust ja sellele oskab ilmselt Inno kõige paremini vastata.
Ingrid Tähismaa reklaamib, et on end täiendanud Saksamaal Kölni ajakirjanduskoolis. Millal
see küll võis juhtuda ja kas tegu oli ühe päevase, nädalase, kuu ajase või tervel aastase pika
õpinguajaga?
Tänud ette,
Ingridis kahtleja
Minu vastus:
see juhtus kuskil 1990ndate algul, veidi enne seda, kui ma Ingridiga tutvusin. Ta oli käinud mingil nädalasel tutvumiskoolitusel Saksamaal, mille korraldas Konrad Adenauer Stiftung. Umbes nii, et Nõukogude noortele ajakirjanikele tutvustada Lääne traditsioone. Ühesõnaga, mitte midagi erilist.
Nagu Ingrid ise tunnistas, ja seda korduvalt, olin mina tema suurim õpetaja. Ja mingil määral ka Priit Pullerits. Aga ma olen enamiku tarkusest siin oma blogis edasi andnud.
Uus prostisõda: heatahtlik kaasaaitamine ausse!
See on siis nüüd selge: prostitutsioonile kaasaaitaja võib minna vangi. Näiteks prosti autojuht võib lõpetada türmis. Ja tema kokk, stilist, massöör, jumestaja, juuksur... ee, kes veel? Seadusandja juhmus on piiritu.
Probleem on ses, et me ei ole ikka veel valmis tunnistama, et ka lits võib olla eraettevõtja ning maksumaksja. Ja et tal nagu igal teisel eraettevõtjal võivad olla abilised, kes aitavad tal tema tööd võimalikult hästi teha. Põhjus ses, et me joondume ikka keskaegsete moraalinormide järgi, kus hoorus oli patt. Aeg oleks sest üle saada, suureks kasvada. Hellõu, me elame pornofilmide ajastul, kus naisi pannakse korraga kolme eri auku ja see on aktseptaabel, ka kõrged riigimaetnikud ja ärimehed vaatavad neid filme hotellitubade hämarustes, aga kui üks naine võtab päriselus meestelt seksi eest raha, siis see on korraga taunitav. Me ei karista pornofilmi rezhissööri, produtsenti, meikarit, libestajat, kedaiganes, aga me tahame karistada prostituudi autojuhti ja korteripakkujat. Minu meelest on selline vahetegemine skisofreeniline, sest mingit vahet ju pole. Üks maksuline seks toimub ekraanil ja teine päriselus.
Kui seadusandja ei taha end vahendajate väljaselgitamise ning äparduva karistamisega veel lollimaks teha, siis muutku seadust. Karistamist väärib vaid prostitutsioonile sundimine ning litsilt jõuga raha ära võtmine. Heatahtlik abistaja on vajalik igale eraettevõtjale.
P.S. AEG ON PROSTITUTSIOON SEADUSTADA!!! KAUA VÕIB KUULATA KOLEDATE NAISTE MÖLA, ET LITS ON OHVER. LITS ON ÄRINAINE JA SELLISENA TULEB TEDA KA KÄSITADA.
Probleem on ses, et me ei ole ikka veel valmis tunnistama, et ka lits võib olla eraettevõtja ning maksumaksja. Ja et tal nagu igal teisel eraettevõtjal võivad olla abilised, kes aitavad tal tema tööd võimalikult hästi teha. Põhjus ses, et me joondume ikka keskaegsete moraalinormide järgi, kus hoorus oli patt. Aeg oleks sest üle saada, suureks kasvada. Hellõu, me elame pornofilmide ajastul, kus naisi pannakse korraga kolme eri auku ja see on aktseptaabel, ka kõrged riigimaetnikud ja ärimehed vaatavad neid filme hotellitubade hämarustes, aga kui üks naine võtab päriselus meestelt seksi eest raha, siis see on korraga taunitav. Me ei karista pornofilmi rezhissööri, produtsenti, meikarit, libestajat, kedaiganes, aga me tahame karistada prostituudi autojuhti ja korteripakkujat. Minu meelest on selline vahetegemine skisofreeniline, sest mingit vahet ju pole. Üks maksuline seks toimub ekraanil ja teine päriselus.
Kui seadusandja ei taha end vahendajate väljaselgitamise ning äparduva karistamisega veel lollimaks teha, siis muutku seadust. Karistamist väärib vaid prostitutsioonile sundimine ning litsilt jõuga raha ära võtmine. Heatahtlik abistaja on vajalik igale eraettevõtjale.
P.S. AEG ON PROSTITUTSIOON SEADUSTADA!!! KAUA VÕIB KUULATA KOLEDATE NAISTE MÖLA, ET LITS ON OHVER. LITS ON ÄRINAINE JA SELLISENA TULEB TEDA KA KÄSITADA.
kolmapäev, 27. veebruar 2008
Üks huvitav pöördumine
----- Original Message -----
From: Grete Lind
To: uudised@epl.ee ; uudised@postimees.ee ; uudised@sloleht.ee ; moles@moles.ee ; vene@postimees.ee ; toimetus@dzd.ee ; uudised@er.ee ; uudised@kuku.ee ; ekspress@ekspress.ee ; sise@bns.ee ; etv24@err.ee ; tallinn@linnaleht.ee ; ak@err.ee ; novosti@err.ee ; uudised@tv3.ee ; uudised@kanal2.ee ; reporter@kanal2.ee ; sport@epl.ee ; sport@postimees.ee ; sport@sloleht.ee ; info@sportnet.ee ; sport@etv.ee ; sport@kanal2.ee ; uudised@kanal2.ee ; reporter@kanal2.ee ; sport@tv3.ee ; uudised@kalev.ee ; uudised@maurum.ee ; sport@er.ee ; vallot@bns.ee ; online.sport@err.ee ; kristjan.roos@linnaleht.ee ; mirjam.roosioja@linnaleht.ee ; viktor.fantanov@linnaleht.ee ; raul.ranne@ekspress.ee ; oliver.jakobson@kalev.ee ; tiit.laane@kalev.ee ; sport@moles.ee ; sport@dzd.ee ; gena@vesti.ee ; aleksei.gynter@postimees.ee ; artur.gusseinov@postimees.ee ; reinp@kuku.ee ; r4@er.ee ; artur.aukon@er.ee ; julia.bali@er.ee ; press@delfi.ee ; meelis.naudi@delfi.ee ; online@epl.ee ; online@postimees.ee ; online@sloleht.ee ; online@kalev.ee ; online@ekspress.ee ; online@aripaev.ee ; ksenia.repson@postimees.ee ; olga.grigorjeva@aripaev.ee ; Artur.Tooman@aripaev.ee ; Elkond.Liebmann@aripaev.ee ; igor@bns.ee ; tamara@bns.ee ; natalja.kitam@err.ee ; sergei.mihhailov@err.ee ; novosti24@err.ee ; maksim.rogalski@err.ee ; kirill.krabu@err.ee ; margarita.tsernjajeva@err.ee ; alina.zelimhanova@gmail.com ; natalja.saal@kirjastus.ee
Sent: Wednesday, February 27, 2008 11:32 AM
Subject: [TOIMETUS-list] Teade K. Rahnu'lt.
Käesolevaga edastame järgmise teate:
Head sõbrad!
Minu nimi on Kristjan Rahnu. Olen kümnevõistleja, kes on naiivsusest ja rumalusest sattunud supi sisse, mida ei soovi kellelegi. Tekkinud ebameeldiva segaduse pärast tahan vabandada oma lähedaste, treeningkaaslaste ja treenerite, spordiavalikkuse ja kõigi pöidlahoidjate ees, kellele minu senine tegevus korda läheb. Eraldi tahan tänada ja vabandada Erki Noole ees - eeskuju, kelle avalikkuses öeldud sõnad on ühed vähesed, millele lisaks lähedaste toele mul seni on toetuda olnud.
Olen teinud vigu, kuid ma ei ole kupeldaja. Seadusjärgselt ja advokaadi soovitusel on minu ajakirjandusega suhtlemine piiratud ning tõtt öelda ei ole ma ka ise rohkemaks valmis. Nüüdseks olen sõlminud õigusabilepingu vandeadvokaat Andres Gorkiniga. Tahan tänada vandeadvokaat Maria Mägi, kes reageeris kiirelt ja oli valmis mind kõige raskematel hetkedel toetama, edasi aitab mind kriminaalasjadega tegelev vandeadvokaat.
Tean, et minu tänast avaldust ja soovi mitte esineda teleekraanidel võidakse tõlgendada kui ajakirjanduses esitatud kahtlustustega nõustumist. Ausal inimesel pole ju midagi varjata. Kriminaalmenetluse toimumise ajal saan aga vaid täna öelda, et ma ei ole kupeldaja.
Minu sooviks on jätkata sportlaskarjääri, loodetavasti on see võimalik. Ainult nii on mul võimalik taastada normaalne elurütm. Õiguskaitseorganitega teen õiglase otsuse nimel igakülgset koostööd.
Loodan, et mõistate mind. Kui ei mõista, mõistan mina, mille pärast.
Austusega
Kristjan Rahnu
Lisainformatsioon:
Andres Gorkin
vandeadvokaat
Advokaadibüroo Kasak & Missik / Law Firm Kasak & Missik
Toom-Kooli 13
10130 Tallinn
Tel/ Phone +372 6455 013
Faks/ Fax +372 6455 113
kasak@kasak.ee
From: Grete Lind
To: uudised@epl.ee ; uudised@postimees.ee ; uudised@sloleht.ee ; moles@moles.ee ; vene@postimees.ee ; toimetus@dzd.ee ; uudised@er.ee ; uudised@kuku.ee ; ekspress@ekspress.ee ; sise@bns.ee ; etv24@err.ee ; tallinn@linnaleht.ee ; ak@err.ee ; novosti@err.ee ; uudised@tv3.ee ; uudised@kanal2.ee ; reporter@kanal2.ee ; sport@epl.ee ; sport@postimees.ee ; sport@sloleht.ee ; info@sportnet.ee ; sport@etv.ee ; sport@kanal2.ee ; uudised@kanal2.ee ; reporter@kanal2.ee ; sport@tv3.ee ; uudised@kalev.ee ; uudised@maurum.ee ; sport@er.ee ; vallot@bns.ee ; online.sport@err.ee ; kristjan.roos@linnaleht.ee ; mirjam.roosioja@linnaleht.ee ; viktor.fantanov@linnaleht.ee ; raul.ranne@ekspress.ee ; oliver.jakobson@kalev.ee ; tiit.laane@kalev.ee ; sport@moles.ee ; sport@dzd.ee ; gena@vesti.ee ; aleksei.gynter@postimees.ee ; artur.gusseinov@postimees.ee ; reinp@kuku.ee ; r4@er.ee ; artur.aukon@er.ee ; julia.bali@er.ee ; press@delfi.ee ; meelis.naudi@delfi.ee ; online@epl.ee ; online@postimees.ee ; online@sloleht.ee ; online@kalev.ee ; online@ekspress.ee ; online@aripaev.ee ; ksenia.repson@postimees.ee ; olga.grigorjeva@aripaev.ee ; Artur.Tooman@aripaev.ee ; Elkond.Liebmann@aripaev.ee ; igor@bns.ee ; tamara@bns.ee ; natalja.kitam@err.ee ; sergei.mihhailov@err.ee ; novosti24@err.ee ; maksim.rogalski@err.ee ; kirill.krabu@err.ee ; margarita.tsernjajeva@err.ee ; alina.zelimhanova@gmail.com ; natalja.saal@kirjastus.ee
Sent: Wednesday, February 27, 2008 11:32 AM
Subject: [TOIMETUS-list] Teade K. Rahnu'lt.
Käesolevaga edastame järgmise teate:
Head sõbrad!
Minu nimi on Kristjan Rahnu. Olen kümnevõistleja, kes on naiivsusest ja rumalusest sattunud supi sisse, mida ei soovi kellelegi. Tekkinud ebameeldiva segaduse pärast tahan vabandada oma lähedaste, treeningkaaslaste ja treenerite, spordiavalikkuse ja kõigi pöidlahoidjate ees, kellele minu senine tegevus korda läheb. Eraldi tahan tänada ja vabandada Erki Noole ees - eeskuju, kelle avalikkuses öeldud sõnad on ühed vähesed, millele lisaks lähedaste toele mul seni on toetuda olnud.
Olen teinud vigu, kuid ma ei ole kupeldaja. Seadusjärgselt ja advokaadi soovitusel on minu ajakirjandusega suhtlemine piiratud ning tõtt öelda ei ole ma ka ise rohkemaks valmis. Nüüdseks olen sõlminud õigusabilepingu vandeadvokaat Andres Gorkiniga. Tahan tänada vandeadvokaat Maria Mägi, kes reageeris kiirelt ja oli valmis mind kõige raskematel hetkedel toetama, edasi aitab mind kriminaalasjadega tegelev vandeadvokaat.
Tean, et minu tänast avaldust ja soovi mitte esineda teleekraanidel võidakse tõlgendada kui ajakirjanduses esitatud kahtlustustega nõustumist. Ausal inimesel pole ju midagi varjata. Kriminaalmenetluse toimumise ajal saan aga vaid täna öelda, et ma ei ole kupeldaja.
Minu sooviks on jätkata sportlaskarjääri, loodetavasti on see võimalik. Ainult nii on mul võimalik taastada normaalne elurütm. Õiguskaitseorganitega teen õiglase otsuse nimel igakülgset koostööd.
Loodan, et mõistate mind. Kui ei mõista, mõistan mina, mille pärast.
Austusega
Kristjan Rahnu
Lisainformatsioon:
Andres Gorkin
vandeadvokaat
Advokaadibüroo Kasak & Missik / Law Firm Kasak & Missik
Toom-Kooli 13
10130 Tallinn
Tel/ Phone +372 6455 013
Faks/ Fax +372 6455 113
kasak@kasak.ee
Delfi veab Ekspressi põhja
Väljavõte Äripäeva veebist.
Äripäev kirjutab (täpsemalt börsitoimetaja Tõnis Oja), et Delfi klikid lähevad Ekspressile kalliks maksma. See on veel leebelt öeldud. Minu arvamus on, et Delfi ost veab kogu Ekspress Grupi põhja. Ja ma mõtlen seda tõsiselt.
Võtame nö talupoja-loogika järgi: mida kuradit on Delfi Ekspressile juurde andnud selle viimase poole aastaga, mil see firma on Ekspress Grupi osa. Mitte m...igi, kui tsiteerida Jüri Mõisa. Nagu püksi pissimine, kus algul hea soe, aga siis väga sitt tunne. See on umbes sama, kui eBay ostis Skype'i ja ei saanud samuti mitte m...igi kasu sellest. Ja kui veel võtta arvesse, et internetifirmade nagu Google väärtus on novembrist kukkunud 40%, siis olid need jänki investeerimispankurid (Texas Pacific Group) õnnega koos, kes Luigelt Delfi eest 846 milli said. Võib arvata, et täna on Delfi hind kuskil 400 milli, kui sedagi. Umbes samapalju on kaotanud Ekspress grupp oma turuväärtusest. Ja jumal, mis oleks saanud 400 milli eest meediaturul korda saata?! Oi jummal!
(Tegelt ma ütlen vahemärkusena, et viimase 19 aastaga pole Luik meediaturul mitte m...igi korda saatnud. Ta tegi 19 aastat tagasi oma Ekspressi, mis hoiab kogu tema impeeriumi üleval tänaseni. Ja midagi enamat sealt pole tulnud.)
Ja mis Luik Delfiga teha lootis?! Kallimalt edasi müüa?! Sest Ekspress Grupp seda Delfit ei vaja, tal endal online-meediaväljundid olemas. Ohh, igaüks võiks ikka jääda oma liistude juurde. Luik teeb hästi meediat ja tehku seda. Kinnisvaramaakleri ja investeerimispankuri amet talle kohe kuidagi ei sobi. Delfiga spekuleerimine läks perse ja kinnisvara-agendi tegevuse tõttu tuli lausa abikaasa kodumaalt minema kupatada, et mitte molotovi kokteili läbi teise ilma sattuda. Aga noh, seekord sai Luik võimaluse toimetada võõra rahaga, ise võttis oskuslikult papi välja ja toimetab nüüd mõnuga. Temas on vähemalt stiili, oskab korraliku ärimehe kombel lollidel nahka üle kõrvade tõmmata. Nagu see käib, kes lollim, see jääb oma rahast ilma. Ja neid lolle jätkub, kes oma raha turule toovad, tuhandete kaupa lolle, kes oma miljoneid luhvtitavad. Lausa mõnu vaadata, kuidas antakse raha ära targematele, igal sammul.
EBay aktsia on pärast Skype'i ostu pikalt paigal seisnud (algul oli päris korralik kukkumine):
Allikas: Yahoo.
Ja võib arvata, et ka Ekspressi aktsia teeb algul vähikäigu, ning siis tammub paigal. Ja seda 90 krooni taset, millega Luik oma osast lahti sai, võivad investorid näha nagu oma kõrvu. 10 aasta pärast ehk tõuseb sinna tagasi, kui üldse, sest internetimeedias on kliendid ja raha hiirekliki kaugusel, ja uued konkurendid juba varsti turul platsis. Võimalik, et needsamad jänkid, kes Luigele delfi ära müüsid. Ehh, odessa. Aga investorid, kes teid on tuhandeid, pange siis oma rahad jälle valmis!
Ja lisaks veel niiplaju, et hull lugu on see, et Delfi ostmiseks on võetud laenu. Mis on umbes sama tunne, kui korteriostjal, kes otsis tipust korteri 2 milli eest, mis maksab hetkel kõigest 1 miljoni ja hind kukub veel. Laenu tuleb maksta 2 miljoni eest. Küllalt sitt tunne.
Luige jaoks võib asi nüüd olla niru, et kui tal endal napib mõistust ja oskusi asja edasi viia, sunnivad kaasinvestorid tal "strateegilise" partneri kaasamist. Milleks võib olla näiteks seesama Sanoma WSOY (Helsingin Sanomate väljaandja, Aatos Erkko firma), mis on Eesti ajakirjandusturgu juba pikemat aega nillinud (neil praegu Lehepunkt, R-Kiosk, Forum Cinemas kinod, Apollo raamatupoed).
Laar näitab hambaid
Eks aeg näitab, kas tal need ka olemas on:
----- Original Message -----
From: rauno.veri@irl.ee
To: liikmed@irl.ee ; rauno.veri@irl.ee
Sent: Wednesday, February 27, 2008 3:37 PM
Subject: [TOIMETUS-list] IRL küsib pressinõukogult hinnangut
Pressiteade
27.02.2008
IRL küsib pressinõukogu hinnangut, kas Eesti Päevalehes 25. veebruaril 2008 ilmunud artikkel „Partsi plaan: ajada valitsus lõhki” vastab heale ajakirjandustavale ja Eesti ajakirjanduseetika koodeksi põhimõtetele.
Pöördumises on esitatud kõnealuse kirjatööga seonduvad küsitavused, mis tulenevad lisaks eetikakoodeksis sätestatu ilmsele eiramisele ka ajakirjaniku töömeetoditest ning loo küsitavast žanrilisest määratlusest.
Pressinõukogu otsus on oluline eelkõige loodud pretsedendi heakskiitmise või laitmise aspektist ning parima praktika standardite täpsustamiseks Eesti meediamaastikul.
Lisainfo:
Marko Lepik
IRLi kommunikatsioonijuht
511 1273
Lisatud pöördumise tekst:
Lugupeetud pressinõukogu liikmed,
Olles konsulteerinud erinevate ajakirjanike, meediaspetsialistide ning haritlastega, pean oma kohuseks pöörduda pressinõukogu poole palvega hinnata Eesti Päevalehes 25. veebruaril 2008 ilmunud kirjatöö vastavust heale ajakirjandustavale ning Eesti ajakirjanduseetika koodeksile. Kirjutis, mille autoriks on reporter Raimo Poom, kandis pealkirja „Partsi plaan: ajada valitsus lõhki”. Lugu paiknes paberväljaande 15. leheküljel rubriigis „Eesti uudised” ning oli nominaalselt toodud välja kui „analüüs.”
Pressinõukogu otsus on oluline eelkõige loodud pretsedendi heakskiitmise või laitmise aspektist ning parima praktika standardite täpsustamiseks Eesti meediamaastikul.
Olgu märgitud, et IRL usub sõnavabadusse, konstruktiivsesse ning avatud diskussiooni, ja on rahul Eesti kõrge positsiooniga maailma sõna- ja meediavabaduse pingeridades. IRL usub ka sisuliselt motiveeritud kriitika kasulikkusesse.
Käesolev pöördumine ei ole iseenesestmõistetavalt ajendatud kirjatöö sisust, mis võib kellelegi meeldida või mitte, vaid loo kõneviisist, kasutatud tehnikast, võimalikust tegemata ajakirjanikutööst nagu rünnatavaga kommentaariks kontakti otsimine, „tõele” lugejapoolse objektiivse hinnangu andmise võimaluse puudumisest ning eelnevaga tekitatud kahjust.
Põhjendan pöördumist, kasutades viiteid eetikakoodeksile ning võttes arvesse poliitilise kommunikatsiooni, ning sellest tulenevalt loomulikult ka iga poliitikat kajastava ajakirjaniku spetsiifilise ja keerulise töö eripärasid (mõistes ühtlasi vajadust infovabaduse nimel teatud spetsiifilistes situatsioonides osa allikaid mitte avaldada).
Kõnealuse kirjatööga seonduvad küsitavused on põhiosas liigitatavad eetikakoodeksist tulenevate punktide kaupa. Esimene punkt puudutab siiski ka töömeetodeid veidi üldisemalt. (Käesolevas pöördumises on sihilikult kasutatud sõnu nagu „kirjatöö” ja „lugu”, et vältida omapoolset hinnangut avaldatud loo žanrile, mis tekitab selle vormi, teostust ja paiknevust asetades eraldi meediateoreetilisi küsimusi).
1) Kirjatöö autor esitab loo uudisküljel nime all „analüüs”, käsitledes teemasid teatud argumentidele ja väidetavatele tõenditele tuginedes, kuid edastab reaalselt lugejale vaid anonüümsete allikate hinnanguid ja väiteid. Ajakirjanik ei anna lugejatele ega kritiseeritavatele võimalust ise fakte hinnata ja otsuseid teha, samas ei esita ka otseselt enda poolt teostatud analüüsi – sisuliselt esineb juba juhtlõigust alates vaid konstruktsioon „anonüümne allikas väidab nii, järelikult on see nii.” Formaat on küll nimetatud analüüsiks, kuid kirjutis ei sisalda mitte analüütikust ning ühel või teisel viisil hästi-informeeritud poliitikareporterist ajakirjaniku enda väiteid, vaid reaalselt tundmatute allikate poolt juba teostatud analüüsi, mida on kontrollivõimaluseta vahendatud. Ühtlasi puudub võimalus hinnata, kas allikad on usaldusväärsed, või mis poliitikas veelgi olulisem, kas allikad on olnud need, kellena nad on end näiteks telefonis esitlenud ning kas esitatud info võib olla sihipäraselt kallutatud, subjektiivne või pahatahtlik. Mitte ühtegi allikaviidet esitamata võimaldab ajakirjanik ilma vajaduseta küsimärgi alla seada ka enda aususe ja objektiivsuse, kuivõrd puudub võimalus hinnata, kas mingi info on tulnud just selliste allikate käest nagu on väidetud või pärineb see meediat või poliitikamaastikku läbi avalikkuse manipuleerida püüdes hoopis mujalt. Hea ajakirjandustava näeb üldiselt ette vähemalt ühe identifitseeritava allika kasutamist. Vastasel juhul puudub rünnatavatel isikutel reaalne võimalus end täiendavalt kahjustamata kaitsta ning hinnata esitatud kriitika objektiivsust või ka seda, kas ja kelle huvisid kriitika tegelikult esindab. Poliitkommunikatsiooni spetsiifikast tulenevalt legitimeeriks tagantjärgi reageerimine anonüümsed väited ning nende sisu – asudes nende tasemel diskussiooni – ehk enda tavapärane tagantjärgi kaitsmine sellises olukorras oleks allumine võimalikule manipulatsioonile ja provokatsioonile, mille allikat ja suunda ei ole reaalselt avaldatud. Avalik ja aus diskussioon kui selline oleks tavaolukorras alati teretulnud.
2) Eetikakoodeks ütleb järgmist: „5.1. Kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris või saates.” See on ka Eesti ajakirjanduses ka kõige kriitilisemates kirjutistes seni heaks tavaks olnud.
Sellist võimalust kritiseeritavatele ei pakutud. Ühtlasi ei ole see punkt žanrispetsiifiline – ehk on keeruline tõsiseltvõetavalt väita, et teatud stiili puhul tuleb rünnatavatele sõna anda ja teatud puhkudel võib seda soovi korral ka mitte teha.
3) Ühtlasi sedastab koodeks punktis 4.2, et „Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled.” Kirjutis ründab aga otseselt Juhan Partsi, ning oletustele ja kontrollimata faktidele tuginedes kaude ka Mart Laari. Enne loo avaldamist ei küsitud kommentaari ei Juhan Partsilt ega Mart Laarilt, kelle tegevust uudisteküljel avaldatud kirjutises otseselt käsitletakse. Ehk piltlikult langetati süüdimõistev otsus nö saunajuttude alusel, mis ühtlasi õõnestab taas lugupeetud ajakirjandusväljaande ja ka terve meediasektori autoriteeti, lubades näiteks avada tavaliselt ebaotstarbeka diskussiooni teemadel, kas lugu pole just sellisena avaldatud ainult soovist provotseerida ning juba tuntud nimesid ja teemasid kuritarvitades sensatsiooni tekitada, lootes samas, et alles tagantjärgi võib-olla pakutava vastulausega saaks teemat veel ka järgmises lehenumbris ja vast ka ülejärgmises läbimüügieesmärkidel aina ja aina jätkata.
4) Eetikakoodeks ütleb ka punktis 4.1, et „Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil.” Paraku puuduvad lugejatel ja rünnatavatel isikutel faktid ja tõendid väiteid tõestava materjali olemasolust.
5) Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkt 4.11: „Fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või auditooriumi eksitada.” Artikli pealkiri „Partsi plaan: ajada valitsus lõhki“ ütleb üheselt, et Juhan Partsil on plaan lõhkuda valitusust, mis ei vasta tegelikkusele. Seda saanuks Juhan Parts sõnasaamise korral ka ise kinnitada. See omakorda oleks aga kahtlemata takistanud sensatsioonimaigulise kirjatüki avaldamist praegu avaldatud kujul, mis tõstatab eraldi eetikaküsimuse teemamanipulatsioonist.
6) Punkt 3.5: „Toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Ka juhul kui avaldatava/edastatava materjali autoriks ei ole toimetuse töötaja, kontrollib toimetus oluliste faktide tõesust.” Toimetus ei sekkunud tegelikkusele mittevastava info avaldamisse ega kontrollinud allikate kasutamist ja usaldusväärsust, mistõttu eirati Eesti ajakirjanduseetika koodeksi põhimõtet anda lugejate õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta.
7) Eetikakoodeksi punkt 1.5 sedastab, et „Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada.” Ajakirjanik kahjustas avalikult IRLi ja Juhan Partsi reputatsiooni, levitades tegelikkusele mittevastavat informatsiooni.
Jään huviga ootama pressinõukogu hinnangut, mis aitab tulevikus ajakirjanikel ja ühiskondlike organisatsioonide suhtekorraldajatel läbi vastastikkuse koostöö senisest veelgi paremini Eesti avalikkust Eestis toimuvast informeerida.
Lugupidamisega,
Marko Lepik
IRLi kommunikatsioonijuht
----- Original Message -----
From: rauno.veri@irl.ee
To: liikmed@irl.ee ; rauno.veri@irl.ee
Sent: Wednesday, February 27, 2008 3:37 PM
Subject: [TOIMETUS-list] IRL küsib pressinõukogult hinnangut
Pressiteade
27.02.2008
IRL küsib pressinõukogu hinnangut, kas Eesti Päevalehes 25. veebruaril 2008 ilmunud artikkel „Partsi plaan: ajada valitsus lõhki” vastab heale ajakirjandustavale ja Eesti ajakirjanduseetika koodeksi põhimõtetele.
Pöördumises on esitatud kõnealuse kirjatööga seonduvad küsitavused, mis tulenevad lisaks eetikakoodeksis sätestatu ilmsele eiramisele ka ajakirjaniku töömeetoditest ning loo küsitavast žanrilisest määratlusest.
Pressinõukogu otsus on oluline eelkõige loodud pretsedendi heakskiitmise või laitmise aspektist ning parima praktika standardite täpsustamiseks Eesti meediamaastikul.
Lisainfo:
Marko Lepik
IRLi kommunikatsioonijuht
511 1273
Lisatud pöördumise tekst:
Lugupeetud pressinõukogu liikmed,
Olles konsulteerinud erinevate ajakirjanike, meediaspetsialistide ning haritlastega, pean oma kohuseks pöörduda pressinõukogu poole palvega hinnata Eesti Päevalehes 25. veebruaril 2008 ilmunud kirjatöö vastavust heale ajakirjandustavale ning Eesti ajakirjanduseetika koodeksile. Kirjutis, mille autoriks on reporter Raimo Poom, kandis pealkirja „Partsi plaan: ajada valitsus lõhki”. Lugu paiknes paberväljaande 15. leheküljel rubriigis „Eesti uudised” ning oli nominaalselt toodud välja kui „analüüs.”
Pressinõukogu otsus on oluline eelkõige loodud pretsedendi heakskiitmise või laitmise aspektist ning parima praktika standardite täpsustamiseks Eesti meediamaastikul.
Olgu märgitud, et IRL usub sõnavabadusse, konstruktiivsesse ning avatud diskussiooni, ja on rahul Eesti kõrge positsiooniga maailma sõna- ja meediavabaduse pingeridades. IRL usub ka sisuliselt motiveeritud kriitika kasulikkusesse.
Käesolev pöördumine ei ole iseenesestmõistetavalt ajendatud kirjatöö sisust, mis võib kellelegi meeldida või mitte, vaid loo kõneviisist, kasutatud tehnikast, võimalikust tegemata ajakirjanikutööst nagu rünnatavaga kommentaariks kontakti otsimine, „tõele” lugejapoolse objektiivse hinnangu andmise võimaluse puudumisest ning eelnevaga tekitatud kahjust.
Põhjendan pöördumist, kasutades viiteid eetikakoodeksile ning võttes arvesse poliitilise kommunikatsiooni, ning sellest tulenevalt loomulikult ka iga poliitikat kajastava ajakirjaniku spetsiifilise ja keerulise töö eripärasid (mõistes ühtlasi vajadust infovabaduse nimel teatud spetsiifilistes situatsioonides osa allikaid mitte avaldada).
Kõnealuse kirjatööga seonduvad küsitavused on põhiosas liigitatavad eetikakoodeksist tulenevate punktide kaupa. Esimene punkt puudutab siiski ka töömeetodeid veidi üldisemalt. (Käesolevas pöördumises on sihilikult kasutatud sõnu nagu „kirjatöö” ja „lugu”, et vältida omapoolset hinnangut avaldatud loo žanrile, mis tekitab selle vormi, teostust ja paiknevust asetades eraldi meediateoreetilisi küsimusi).
1) Kirjatöö autor esitab loo uudisküljel nime all „analüüs”, käsitledes teemasid teatud argumentidele ja väidetavatele tõenditele tuginedes, kuid edastab reaalselt lugejale vaid anonüümsete allikate hinnanguid ja väiteid. Ajakirjanik ei anna lugejatele ega kritiseeritavatele võimalust ise fakte hinnata ja otsuseid teha, samas ei esita ka otseselt enda poolt teostatud analüüsi – sisuliselt esineb juba juhtlõigust alates vaid konstruktsioon „anonüümne allikas väidab nii, järelikult on see nii.” Formaat on küll nimetatud analüüsiks, kuid kirjutis ei sisalda mitte analüütikust ning ühel või teisel viisil hästi-informeeritud poliitikareporterist ajakirjaniku enda väiteid, vaid reaalselt tundmatute allikate poolt juba teostatud analüüsi, mida on kontrollivõimaluseta vahendatud. Ühtlasi puudub võimalus hinnata, kas allikad on usaldusväärsed, või mis poliitikas veelgi olulisem, kas allikad on olnud need, kellena nad on end näiteks telefonis esitlenud ning kas esitatud info võib olla sihipäraselt kallutatud, subjektiivne või pahatahtlik. Mitte ühtegi allikaviidet esitamata võimaldab ajakirjanik ilma vajaduseta küsimärgi alla seada ka enda aususe ja objektiivsuse, kuivõrd puudub võimalus hinnata, kas mingi info on tulnud just selliste allikate käest nagu on väidetud või pärineb see meediat või poliitikamaastikku läbi avalikkuse manipuleerida püüdes hoopis mujalt. Hea ajakirjandustava näeb üldiselt ette vähemalt ühe identifitseeritava allika kasutamist. Vastasel juhul puudub rünnatavatel isikutel reaalne võimalus end täiendavalt kahjustamata kaitsta ning hinnata esitatud kriitika objektiivsust või ka seda, kas ja kelle huvisid kriitika tegelikult esindab. Poliitkommunikatsiooni spetsiifikast tulenevalt legitimeeriks tagantjärgi reageerimine anonüümsed väited ning nende sisu – asudes nende tasemel diskussiooni – ehk enda tavapärane tagantjärgi kaitsmine sellises olukorras oleks allumine võimalikule manipulatsioonile ja provokatsioonile, mille allikat ja suunda ei ole reaalselt avaldatud. Avalik ja aus diskussioon kui selline oleks tavaolukorras alati teretulnud.
2) Eetikakoodeks ütleb järgmist: „5.1. Kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris või saates.” See on ka Eesti ajakirjanduses ka kõige kriitilisemates kirjutistes seni heaks tavaks olnud.
Sellist võimalust kritiseeritavatele ei pakutud. Ühtlasi ei ole see punkt žanrispetsiifiline – ehk on keeruline tõsiseltvõetavalt väita, et teatud stiili puhul tuleb rünnatavatele sõna anda ja teatud puhkudel võib seda soovi korral ka mitte teha.
3) Ühtlasi sedastab koodeks punktis 4.2, et „Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled.” Kirjutis ründab aga otseselt Juhan Partsi, ning oletustele ja kontrollimata faktidele tuginedes kaude ka Mart Laari. Enne loo avaldamist ei küsitud kommentaari ei Juhan Partsilt ega Mart Laarilt, kelle tegevust uudisteküljel avaldatud kirjutises otseselt käsitletakse. Ehk piltlikult langetati süüdimõistev otsus nö saunajuttude alusel, mis ühtlasi õõnestab taas lugupeetud ajakirjandusväljaande ja ka terve meediasektori autoriteeti, lubades näiteks avada tavaliselt ebaotstarbeka diskussiooni teemadel, kas lugu pole just sellisena avaldatud ainult soovist provotseerida ning juba tuntud nimesid ja teemasid kuritarvitades sensatsiooni tekitada, lootes samas, et alles tagantjärgi võib-olla pakutava vastulausega saaks teemat veel ka järgmises lehenumbris ja vast ka ülejärgmises läbimüügieesmärkidel aina ja aina jätkata.
4) Eetikakoodeks ütleb ka punktis 4.1, et „Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil.” Paraku puuduvad lugejatel ja rünnatavatel isikutel faktid ja tõendid väiteid tõestava materjali olemasolust.
5) Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkt 4.11: „Fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või auditooriumi eksitada.” Artikli pealkiri „Partsi plaan: ajada valitsus lõhki“ ütleb üheselt, et Juhan Partsil on plaan lõhkuda valitusust, mis ei vasta tegelikkusele. Seda saanuks Juhan Parts sõnasaamise korral ka ise kinnitada. See omakorda oleks aga kahtlemata takistanud sensatsioonimaigulise kirjatüki avaldamist praegu avaldatud kujul, mis tõstatab eraldi eetikaküsimuse teemamanipulatsioonist.
6) Punkt 3.5: „Toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Ka juhul kui avaldatava/edastatava materjali autoriks ei ole toimetuse töötaja, kontrollib toimetus oluliste faktide tõesust.” Toimetus ei sekkunud tegelikkusele mittevastava info avaldamisse ega kontrollinud allikate kasutamist ja usaldusväärsust, mistõttu eirati Eesti ajakirjanduseetika koodeksi põhimõtet anda lugejate õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta.
7) Eetikakoodeksi punkt 1.5 sedastab, et „Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada.” Ajakirjanik kahjustas avalikult IRLi ja Juhan Partsi reputatsiooni, levitades tegelikkusele mittevastavat informatsiooni.
Jään huviga ootama pressinõukogu hinnangut, mis aitab tulevikus ajakirjanikel ja ühiskondlike organisatsioonide suhtekorraldajatel läbi vastastikkuse koostöö senisest veelgi paremini Eesti avalikkust Eestis toimuvast informeerida.
Lugupidamisega,
Marko Lepik
IRLi kommunikatsioonijuht
Ingridil meediakool juba perses?
Ingrid Tähismaa leiab nüüd koolitusfirma Audentes Ariko nimekirjast.
Ega asjata öelda, et kõige suuremad luuserid on kõige paremad koolitajad, või et kes kuhugi mujale ei kõlba, see hakkab koolitajaks. Loomulikult võib seda võtta naljaga pooeks, sest koolitajatena töötab väga toredaid ja tarku inimesi. Seda viimast aga ei saa kohe kuidagi öelda Ingrid Tähismaa kohta.
Ja ma ei saa aru, millega ta Audentese rahva ära võlus? Neil on Raul Rebane juba olemas meedia peal. Või tahab Rebane rohkem sporditegelase karjäärile pühenduda ja siis on vaja asemele uut koolitajat? Aga noh, Rebane on ikka tegija, olen teda kuulanud, tal on kogemust ja puha. Ingrid niisama tühisus, kes lihtsalt kasutas oma kõrget positsiooni ära teiste kottimiseks ja firma tagant varastamiseks. Kas seda, varastamist, hakkabki nüüd oma hoolealustele õpetama? Nojah, valskuses ja varguses on ta mihkel, seda teemat ta valdab. Seda võiks ta õpetada. Koolitada kurjategijaid.
Priit Hõbemäe uues blogis on ära toodud ka Ingridi südantlõhestav kiri oma tulevastele "ohvritele", keda ta siis pärast koolitust oma sõbrannadega taga klatšib. Ehk siis, pärast Ingridi koolitust saad küll teada, kuidas teistele meedia kaudu sitta keerata, aga pärast kuuled nii oma sõprade-tuttavate kui võhivõõraste käest huvitavaid "fakte" enda kohta. Aga eks seegi ole midagi. Ja nagu ütles kunagi Andy Warhol, any publicity is good publicity.
Mina soovitaks pigem tellida see koolitus Kaur Kenderilt. Ausõna. Temalt oleks ka midagi õppida. Ingridi koolituse (9400 krooni+käibemaks) asemel soovitan teha oma kallile inimesele välja üks kaunis nädalalõpp hotellis mõnes looduskaunis kohas, ning õhtusöök päikseloojangu taustal. Näiteks kasvõi Kalvi mõisas. Saab palju rohkem teada ja targemaks, garanteerin.
Kas Ilves on provokaator?!
Vägisi tundub nii, kui tema viimase aja avaldusi jälgida. Kas tema tegevus on Eesti huvides? See on mõttekoht, kui Ilvese erakonnakaaslast Urve Palot tsiteerida.
Aga siin üks terav kommentaar Ilvese fopaade kohta. Ja palun ärge tulge rääkima enam, et Ilves on targem mees kui Rüütel. Tal lihtsalt jutt jookseb paremini, aga ausõna, parem passiivne, kui aktiivne lollpea. Liiati veel presidendiks.
Mäletate ehk veel seda, et üks esimesi sõnumeid, mida Ilves presidendiks saades Soome investoritele edasi andis, oli, et Eestis hakkab kohe-kohe maksukoormus tõusma! Nüüd provotseerib rahvast taas rahutustele. Ta peaks just vene keelt õppima, ja teda tuleks selleks sundida, ülbik selline!
Väljavõte Päevalehe veebist.
Aga siin üks terav kommentaar Ilvese fopaade kohta. Ja palun ärge tulge rääkima enam, et Ilves on targem mees kui Rüütel. Tal lihtsalt jutt jookseb paremini, aga ausõna, parem passiivne, kui aktiivne lollpea. Liiati veel presidendiks.
Mäletate ehk veel seda, et üks esimesi sõnumeid, mida Ilves presidendiks saades Soome investoritele edasi andis, oli, et Eestis hakkab kohe-kohe maksukoormus tõusma! Nüüd provotseerib rahvast taas rahutustele. Ta peaks just vene keelt õppima, ja teda tuleks selleks sundida, ülbik selline!
Väljavõte Päevalehe veebist.
Tulemas Reformi väljasõit Läänemaale
Selline info laekus:
----- Original Message -----
From: Karin Kalda
To: pressiteated@lists.reform.ee
Sent: Wednesday, February 27, 2008 12:55 PM
Subject: Eelinformatsioon
Reede, 29. veebruaril toimub Reformierakonna fraktsiooni väljasõit Läänemaale. Väljasõidu käigus külastatakse nii linna kui ka valdade kohalike omavalitsusasutusi ja suuremaid ettevõtteid.
Maakonnavisiidist võtavad osa 18 Reformierakonna fraktsiooni liiget. Grupid erinevate objektide külastamiseks on jaotatud valdkondade ja oma ala asjatundjate kaupa – sotsiaal, kultuur, majandus, maaelu, sport, keskkond.
Reformierakonna fraktsiooni külastused Läänemaal kl 10.00-15.00:
I Grupp: Ene Kaups, Leino Mägi, Väino Linde
1. Koluvere hooldekodu (10.15-11.00)
2. Lihula hooldekodu (11.30-12.15)
3. Haapsalu väikelastekodu(13.00-13.45)
4. Haapsalu taastusravihaigla (14.00-14.50)
II Grupp: Helmer Jõgi, Peep Aru, Lauri Luik
1.Uuemõisa algkool (10.40-11.30)
2.Haapsalu linna algkool (11.50-12.30)
3.Wiedemanni Gümnaasium (12.40-13.40)
4.Haapsalu Kultuurikeskus (13.40-14.50)
III Grupp: Jürgen Ligi, Keit Pentus, Urmas Klaas
1.Läänemaa värav (10.15-10.30)
2.Nõva Resvok (11.10-11.50)
3.Peatus Nõva teel ca 10 min
4.Uksetehas (12.45-13.45)
5.Nurme Vabrik(14.00-14.45)
IV Grupp: Igor Gräzin, Imre Sooäär, Erik Salumäe
1.Reinu&Einari OÜ(10.15-11.10)
2.Liivi külaseltsi maja (11.20-12.30)
3.Martna viljakasvatus (12.55-13.35)
4.Linnamäe Peekon (14.00-14.45)
V Grupp: Jaak Salumets, Jaanus Rahumägi, Margus Lepik
1.Lihula staadion (10.30-11.00)
2.Risti spordihoone + staadion(11.40-12.15)
3.Palivere spordikeskus (12.30-13.00)
4.Martna maadluspoisid (13.15-13.45)
5.Haapsalu spordihoone (14.10-14.45)
VI Grupp: Kalle Palling, Rain Rosimannus, Tõnu Juul
1. Piirsalu metskond, tulekahju seiresüsteem (10.25-10.55)
2.Matsalu vesikond +Haapsalu veevärk (11.30-12.15)
3.Ragn Sells Jäätmejaam (12.45-13.15)
4.Haapsalu linnus + Krahviaia vallikraavi merega ühendamise idee tutvustus (13.30-14.50)
15.30 pressikonverents Haapsalus Promenaadi hotellis
Kõik ajakirjanikud ja uudiste toimetajad on oodatud! Hea võimalus teada saada, kuidas töötavad riigikogu liikmed väljaspool riigikogu istungisaali!
Lisainformatsioon: Lauri Luik 5665 9599
Parlamendisaadik Hiiu-, Lääne- ja Saaremaalt
Informatsiooni edastas: Karin Kalda 525 0065
Reformierakonna fraktsioon pressinõunik Riigikogus
----- Original Message -----
From: Karin Kalda
To: pressiteated@lists.reform.ee
Sent: Wednesday, February 27, 2008 12:55 PM
Subject: Eelinformatsioon
Reede, 29. veebruaril toimub Reformierakonna fraktsiooni väljasõit Läänemaale. Väljasõidu käigus külastatakse nii linna kui ka valdade kohalike omavalitsusasutusi ja suuremaid ettevõtteid.
Maakonnavisiidist võtavad osa 18 Reformierakonna fraktsiooni liiget. Grupid erinevate objektide külastamiseks on jaotatud valdkondade ja oma ala asjatundjate kaupa – sotsiaal, kultuur, majandus, maaelu, sport, keskkond.
Reformierakonna fraktsiooni külastused Läänemaal kl 10.00-15.00:
I Grupp: Ene Kaups, Leino Mägi, Väino Linde
1. Koluvere hooldekodu (10.15-11.00)
2. Lihula hooldekodu (11.30-12.15)
3. Haapsalu väikelastekodu(13.00-13.45)
4. Haapsalu taastusravihaigla (14.00-14.50)
II Grupp: Helmer Jõgi, Peep Aru, Lauri Luik
1.Uuemõisa algkool (10.40-11.30)
2.Haapsalu linna algkool (11.50-12.30)
3.Wiedemanni Gümnaasium (12.40-13.40)
4.Haapsalu Kultuurikeskus (13.40-14.50)
III Grupp: Jürgen Ligi, Keit Pentus, Urmas Klaas
1.Läänemaa värav (10.15-10.30)
2.Nõva Resvok (11.10-11.50)
3.Peatus Nõva teel ca 10 min
4.Uksetehas (12.45-13.45)
5.Nurme Vabrik(14.00-14.45)
IV Grupp: Igor Gräzin, Imre Sooäär, Erik Salumäe
1.Reinu&Einari OÜ(10.15-11.10)
2.Liivi külaseltsi maja (11.20-12.30)
3.Martna viljakasvatus (12.55-13.35)
4.Linnamäe Peekon (14.00-14.45)
V Grupp: Jaak Salumets, Jaanus Rahumägi, Margus Lepik
1.Lihula staadion (10.30-11.00)
2.Risti spordihoone + staadion(11.40-12.15)
3.Palivere spordikeskus (12.30-13.00)
4.Martna maadluspoisid (13.15-13.45)
5.Haapsalu spordihoone (14.10-14.45)
VI Grupp: Kalle Palling, Rain Rosimannus, Tõnu Juul
1. Piirsalu metskond, tulekahju seiresüsteem (10.25-10.55)
2.Matsalu vesikond +Haapsalu veevärk (11.30-12.15)
3.Ragn Sells Jäätmejaam (12.45-13.15)
4.Haapsalu linnus + Krahviaia vallikraavi merega ühendamise idee tutvustus (13.30-14.50)
15.30 pressikonverents Haapsalus Promenaadi hotellis
Kõik ajakirjanikud ja uudiste toimetajad on oodatud! Hea võimalus teada saada, kuidas töötavad riigikogu liikmed väljaspool riigikogu istungisaali!
Lisainformatsioon: Lauri Luik 5665 9599
Parlamendisaadik Hiiu-, Lääne- ja Saaremaalt
Informatsiooni edastas: Karin Kalda 525 0065
Reformierakonna fraktsioon pressinõunik Riigikogus
Kohtutäitur müüb meie sõbra Andrei Gritskovi korterit
Väljavõte Ametlikest Teadeannetest.
Nagu kirjutavad Ametlikud Teadeanded, on meie sõber, mäletate, see eesti keelega jännis olev reformierakondlasest Põhja-Tallinna halduskogu liige Andrei Gritskov, hädas ka oma maksetega pangale. Mistõttu nõuab pank tagasi 2,1 miljonit krooni ja selleks otstarbeks müüb kohtutäitur nüüd Gritskovi korterit.
Aidakem siis sõbrakest ja ostkem tema korter ära. Hind on muidugi muljetavaldav, 58m2 korteri eest 2,5 miljonit. Kinnisvarakuulutused pakuvad samas majas 78m2 korterit 2,5 milli eest. Aga tegelik müügihind jääks siis 2 milli kanti ja Gritskovi korteri eest vaevalt et üle 1,7 milli saab. Aga eks me näe. Reformierakondlased teevad imesid, nagu nad lubavad, küllap annab Kranich head nõu, aga seekord, Heiki, paluks sellist, et pärast vangi minema ei pea!
Siin vaade ühele Luise 4 korterile.
Üks tagasiside Tartu tänavate olukorra kohta ja minu vastus
Saabus selline kommentaar:
Tere Inno ja Irja!
Vahelduva eduga loen Teie blogi ja olen tähele pannud Teie võitlust Tartu Linnavalitsusega.
Ja pöörduksin oma murega algselt just Teie poole.
Nimelt, täna sõitsin mööda turu tänavat kesklinna poole, kui keset teed sõna otses mõttes laias mingi teine auto. Ok, kõrvale ei mahtunud, läksin siis tee äärde, kus oli suur poriloik.
Sõitsin läbi selle- ja oh üllatust, koju jõudes avastasin, et kaks auto rehvi olid puruks läinud.
Kas Teie arvates oleks mul õigus lasta Tartu linnavalitsusel need kompenseerida, kuna nende mure on teed korras hoida ja märkimiseks veel niipalju, et tegu ei ole just kõige odavamate rehvidega.
Ette tänades ja edu soovides,
Tiina
Minu kommentaar: kindlasti tuleks nõuda linnavalitsuselt see raha välja. Minu teada on näiteks Tallinna linn maksnud paljudele autojuhtidele, ja sestap hoitakse Tallinnas ka teed paremini korras. Tartu tänavad on tõesti nagu kuumaastik. Ka tartlastel on aeg hakata oma õiguste eest seisma. Kartulikoorte söömise aeg on läbi saanud, kuigi tartlased, kellel on keskmisest veidi pikemad juhtmed, pole seda vist veel täiel määral märganud. Tartlaste reformierakondlastest rahvaesindajad söövad juba ammu musta kalamarja ja itsitavad pihku.
Tere Inno ja Irja!
Vahelduva eduga loen Teie blogi ja olen tähele pannud Teie võitlust Tartu Linnavalitsusega.
Ja pöörduksin oma murega algselt just Teie poole.
Nimelt, täna sõitsin mööda turu tänavat kesklinna poole, kui keset teed sõna otses mõttes laias mingi teine auto. Ok, kõrvale ei mahtunud, läksin siis tee äärde, kus oli suur poriloik.
Sõitsin läbi selle- ja oh üllatust, koju jõudes avastasin, et kaks auto rehvi olid puruks läinud.
Kas Teie arvates oleks mul õigus lasta Tartu linnavalitsusel need kompenseerida, kuna nende mure on teed korras hoida ja märkimiseks veel niipalju, et tegu ei ole just kõige odavamate rehvidega.
Ette tänades ja edu soovides,
Tiina
Minu kommentaar: kindlasti tuleks nõuda linnavalitsuselt see raha välja. Minu teada on näiteks Tallinna linn maksnud paljudele autojuhtidele, ja sestap hoitakse Tallinnas ka teed paremini korras. Tartu tänavad on tõesti nagu kuumaastik. Ka tartlastel on aeg hakata oma õiguste eest seisma. Kartulikoorte söömise aeg on läbi saanud, kuigi tartlased, kellel on keskmisest veidi pikemad juhtmed, pole seda vist veel täiel määral märganud. Tartlaste reformierakondlastest rahvaesindajad söövad juba ammu musta kalamarja ja itsitavad pihku.
Üks põnev tagasiside Mikko ja Ilvese suhete kohta
Mikko ja Ilves, kujutis ETV ekraanilt.
Saabus selline põnev tagasiside:
Head Irja ja Inno,
Lugesin arvamust Mikko kohta.
Tema suhetest T-H Ilvesega ma midagi ei tea.
Kuid tahaks paar sõna kirjutada tema võitlusest prostitutsiooniga.
Nimelt pole ma päri teie blogis välja toodud arvamusega.
Vähemalt mitte 100%.
See, et Marianne tõstatab seda teemat nii tihti, pole tema vaba valik, vaid kohustus.
Nimelt eeskätt seda peavad tegema kõik Euroopa Parlamendi sotsid. Teiseks ta on Euroopa Parlamendi Moldova-rühma esimees. Moldova aga teatavasti on „andnud” Euroopale viimase viie aasta jooksaul kõige rohkem prostituute. Enamik lõbutüdrukutest on just pärit sellest väikesest riigist. Mikko kui antud rühma juht peab lihtsalt kogu aeg hoidma seda teemat üleval, et säilitada oma koht antud rühma eesotsas.
Muidu meenub mul veel üks seik ööklubist Bonnie and Clyde, kui T-H Ilves sai presidendiks. Nimelt Marianne kinkis talle hea vana Moldova veini, mille peale Ilves teatas, et läheb Moldovasse ainult siis, kui seal pole enam kommuniste ja president pole kommunistist Voronin, vaid demokraat. Seda peaksid kõik mäletama, sest see oli tema esimene välispoliitiline statement peale seda, kui ta sai presidendiks.
Siis jääb mõistatuseks, miks peaminister Ansip ja välisminister Paet käivad nii tihti Moldovas. Miks Eesti ülistab kommunist Voroninit ja annab talle kogu aeg välisabi. Miks Ilves ise annab kommunistidele ordeni?
Kas meie riik ongi silmakirjalik mitmepeane draakon?
Üks põnev tagasiside Maris Jesse-Hannes Rummi kohta
Hannes Rumm ja Maris Jesse, kujutis ETV ekraanilt.
Saabus selline põnev tagasiside:
Sirvisin ajakirju ja silma torkas üks küsitlus ajakirjas Naised: kuidas õnnitlete tänavu presidendipaari?
Vastajaid oli kaks: Maris Jesse ja Reet Oja. Sooviks pikemalt kirjutada esimesest, keda on antud ajakirjas esitletud presidendiproua sõbratarina, vt lk.11.
Tema vastab: Ei tea, kas suudan kallistamata.
Kuid kes on Maris Jesse?
See on Hannes Rummi naine ja tema kahe tütre ema, millest noorem on alla aastane. Suht hea euroametnik, kes jooksis tagasi Eestisse, kui sai teada, et tema mees on Urve Palole teinud veel tütre. Paljud räägivad, et just seepärast ta sünnitas noorema. Et ikka oleks Paloga 2:1, mitte 1:1.
Hannes on ju tuntud sots-demina, aga Maris? Tema ju andunud Reformierakonna liige! Lähedane S. Kallase võitluskaaslane.
Miks siis, kui Rumm otsustas hakkata poliitikuks, ei läinud ta Reformi pessa, kus teda ootas tema naine?
Sest Rummil on suured ambitsioonid, aga Rosimannus ja Pentus ei laseks teda väga kaugele.
Kus asub Andrus Ansipi uus korter Tallinnas?
Peaministripaar Anu ja Andrus Ansip, kujutis ETV ekraanilt.
Veidi aega tagasi oli juttu, et Ansipi uue korteri kohta on internetis päris põhjalik info välja pandud. Aga aadressi ma kuskilt ei leidnud. Ja palun, siin see on:
http://mishazujev.livejournal.com/127623.html#cutid1
Iseküsimus on see, miks Anu tahtis kangesti Tallinna tulla. Mnjaa...
Üks põnev tagasiside Reformierakonna värske ajakirja kohta
Saabus selline meeleolukas tagasiside:
Reformikiri talv 2008
Täna leidsin postkastist Reformikirja, sees oli paberist Eesti lipp. Muidu mul on kodus ikka riidest lipp.
Aga ikkagi tore.
Need lipud jäid üle eelmise aasta paraadist, kuna oli väga külm ja paraadile minna ei saanud.
Reform oskab säästa ja nüüd otsustas neid samu lippe saata oma liikmetele või endistele liikmetele.
Esikaanel on Kristiina Ojuland roosas ja helesinises.
Tema naudib sporti ja poliitikat.
On tähelepanuväärne, et sport on esikohal.
Veel on esikaanel lugu sellest, et Rain Rosimannus õpib hiina keelt. Ta on ilmselt kindel, et Hiinast transiit tuleb, kuigi Hiina on kirjutanud alla alles kavatsuste lepingule, mis ei kohusta millekski. Aga ju Rosamannus arvab, et kui ta küsib Hiina transiidiärimeestelt altkäemaksu hiina keeles, siis ei KAPO ja ega keskkriminaalpolitsei lihtsalt ei mõista seda.
Väga nutikas mees, respekt!
Peasekretäri kolumnis kirjutab Kristen Michal „Miks me seda kõike teeme? Mille nimel?”
Parimad ütlused: Kui inimesel on õigus jääda oma teenitud rahast ilma, ostes mingist keldrikataloogist igasugust jama, või see lihtsalt maha juua, siis oh miks ometigi ei tohi inimene investeerida mujale kui ELi aktsiatesse.
Keldrikataloogi all peab Michal silmas erakonnakaaslase Jaanus Rahumäe naise Mari Rahumäe juhitud QUELLE kataloogi. Mitte eriti viisakas.
Kristiina Ojulandist saab teada, et ta on jõudnud poliitikas kauuuugele…
Kõik saime tema head vormi näha ja nautida.
Ojualndist saab teada, et ta töötas tudengina Aerofloti stjurdessina. Ajakirjas kohe toonitatakse, et ka Roman Abramovitstsi eks-abikaasa Irina Malandina oli tol ajal sama firma stjurdess. Kahjuks Ojuland ja Malndina ei kohtunud, või Abramovitcs ja Ojuland. Nalja kui palju. Huvitav mis siia puutub vene oligarh? Kas Ojuland ikka hellitab lootust veel, tal on alati olnud nõrkus vene meeste suhtes.
Kohtla-Järvel oli küll kunagi lennuvali, ilmselt seal töötaski preili Ojulind. Noh, modellist oligarhi armasaim Daša Žukova peaks nüüd kartma, Ojuland tuleb…
Veel on huvitav rubriik: tipp-poliitikast taandunud erakonnaliikmed oma tegemistest. Siin saab lugeda Heiki Kranichist, kuid paraku mitte maadevahetusest.
Kranich ütleb, et annab inimestele nende endi raha eest tarku nõu. Huvitav millest ja kas inimestel jääb ikka raha alles peale seda?
Rain Rosimannus leiab, et Hiina on Eestile veel avastamata maa. Rain Rosimannnus lapsepõlves teadis Hiinast vähe. Nüüd on Rainile kohale jõudnud, et Hiina majandus saab maailma võimsamaks. Et Hiinast saab selle sajandi supervõim. Milline avastus?! Turumajanduse džinn oli pudelist välja lastud. Eelmisest sügisest õpib Rain unsinalt hiina keelt. Need on individuualkursused.
Siis tuleb sõber Rein Lang. Tema kirjutab peresuhetest teenetemärkideni.
Lang leiab, et teenetemärkide andmise õigus on vabariigi presidendil. Nutikas vastus, aga kus õigus, seal ka vastutus. Seega, kõige eest vastutab T-H.
Huvitav on see, et on täiendatud teenetemärkide äravõtmise aluseid. Kas Reform juba valmistub Sinijärve ordeni äravõtmiseks? Annan ja võtan, võtan ja annan- nii armas. Seda saab ära võta kolmel juhul:
1. tahtlikus kuriteos süüdi mõistmisel
2. kui saavad teatavaks asjaolud, mille teadmisel poleks isikul teenetemärki antud,
ning kolmandaks, kui isiku hilisem käitumine on niivõrd vääritu, et see välistaks teenetemärgi andmise. Seda otsustab ikka president. Sinijärvele sobivad kõik kolm põhjust;).
Laine Jänes väidab, et enam pole kahtlust-Eesti Rahva Muuseum tuleb.
Kui reform jätkab samas vaimus, siis inimesi jääb Eestis nii väheks, et nad tõesti tuleb muuseumi panna.
Keidu Pentsu valmistab nukralt köögis toitu ja kiidab oma kokaoskusi. Loomulikult, kui Rain on läinud värsketele jahimaadele, siis Pentus otsib endale peikat.
Keit Pentus kirjutab, et vähemalt kord nädalas võiks ja peaks söömisaeg olema midagi enamat kui lihtaslt kõhu täitmine toiduga.
Söögitegemisega on nii, nagu palju muugagi - kui ei julge proovida, ei saa kunagi teada, millest ilma oled jäänud. Keit, Keit-mida sa järgmisena proovid?
Reformikiri talv 2008
Täna leidsin postkastist Reformikirja, sees oli paberist Eesti lipp. Muidu mul on kodus ikka riidest lipp.
Aga ikkagi tore.
Need lipud jäid üle eelmise aasta paraadist, kuna oli väga külm ja paraadile minna ei saanud.
Reform oskab säästa ja nüüd otsustas neid samu lippe saata oma liikmetele või endistele liikmetele.
Esikaanel on Kristiina Ojuland roosas ja helesinises.
Tema naudib sporti ja poliitikat.
On tähelepanuväärne, et sport on esikohal.
Veel on esikaanel lugu sellest, et Rain Rosimannus õpib hiina keelt. Ta on ilmselt kindel, et Hiinast transiit tuleb, kuigi Hiina on kirjutanud alla alles kavatsuste lepingule, mis ei kohusta millekski. Aga ju Rosamannus arvab, et kui ta küsib Hiina transiidiärimeestelt altkäemaksu hiina keeles, siis ei KAPO ja ega keskkriminaalpolitsei lihtsalt ei mõista seda.
Väga nutikas mees, respekt!
Peasekretäri kolumnis kirjutab Kristen Michal „Miks me seda kõike teeme? Mille nimel?”
Parimad ütlused: Kui inimesel on õigus jääda oma teenitud rahast ilma, ostes mingist keldrikataloogist igasugust jama, või see lihtsalt maha juua, siis oh miks ometigi ei tohi inimene investeerida mujale kui ELi aktsiatesse.
Keldrikataloogi all peab Michal silmas erakonnakaaslase Jaanus Rahumäe naise Mari Rahumäe juhitud QUELLE kataloogi. Mitte eriti viisakas.
Kristiina Ojulandist saab teada, et ta on jõudnud poliitikas kauuuugele…
Kõik saime tema head vormi näha ja nautida.
Ojualndist saab teada, et ta töötas tudengina Aerofloti stjurdessina. Ajakirjas kohe toonitatakse, et ka Roman Abramovitstsi eks-abikaasa Irina Malandina oli tol ajal sama firma stjurdess. Kahjuks Ojuland ja Malndina ei kohtunud, või Abramovitcs ja Ojuland. Nalja kui palju. Huvitav mis siia puutub vene oligarh? Kas Ojuland ikka hellitab lootust veel, tal on alati olnud nõrkus vene meeste suhtes.
Kohtla-Järvel oli küll kunagi lennuvali, ilmselt seal töötaski preili Ojulind. Noh, modellist oligarhi armasaim Daša Žukova peaks nüüd kartma, Ojuland tuleb…
Veel on huvitav rubriik: tipp-poliitikast taandunud erakonnaliikmed oma tegemistest. Siin saab lugeda Heiki Kranichist, kuid paraku mitte maadevahetusest.
Kranich ütleb, et annab inimestele nende endi raha eest tarku nõu. Huvitav millest ja kas inimestel jääb ikka raha alles peale seda?
Rain Rosimannus leiab, et Hiina on Eestile veel avastamata maa. Rain Rosimannnus lapsepõlves teadis Hiinast vähe. Nüüd on Rainile kohale jõudnud, et Hiina majandus saab maailma võimsamaks. Et Hiinast saab selle sajandi supervõim. Milline avastus?! Turumajanduse džinn oli pudelist välja lastud. Eelmisest sügisest õpib Rain unsinalt hiina keelt. Need on individuualkursused.
Siis tuleb sõber Rein Lang. Tema kirjutab peresuhetest teenetemärkideni.
Lang leiab, et teenetemärkide andmise õigus on vabariigi presidendil. Nutikas vastus, aga kus õigus, seal ka vastutus. Seega, kõige eest vastutab T-H.
Huvitav on see, et on täiendatud teenetemärkide äravõtmise aluseid. Kas Reform juba valmistub Sinijärve ordeni äravõtmiseks? Annan ja võtan, võtan ja annan- nii armas. Seda saab ära võta kolmel juhul:
1. tahtlikus kuriteos süüdi mõistmisel
2. kui saavad teatavaks asjaolud, mille teadmisel poleks isikul teenetemärki antud,
ning kolmandaks, kui isiku hilisem käitumine on niivõrd vääritu, et see välistaks teenetemärgi andmise. Seda otsustab ikka president. Sinijärvele sobivad kõik kolm põhjust;).
Laine Jänes väidab, et enam pole kahtlust-Eesti Rahva Muuseum tuleb.
Kui reform jätkab samas vaimus, siis inimesi jääb Eestis nii väheks, et nad tõesti tuleb muuseumi panna.
Keidu Pentsu valmistab nukralt köögis toitu ja kiidab oma kokaoskusi. Loomulikult, kui Rain on läinud värsketele jahimaadele, siis Pentus otsib endale peikat.
Keit Pentus kirjutab, et vähemalt kord nädalas võiks ja peaks söömisaeg olema midagi enamat kui lihtaslt kõhu täitmine toiduga.
Söögitegemisega on nii, nagu palju muugagi - kui ei julge proovida, ei saa kunagi teada, millest ilma oled jäänud. Keit, Keit-mida sa järgmisena proovid?
teisipäev, 26. veebruar 2008
Huvitavat EELi asjaajamisest (12/100)
Kohtumise protokoll
Kohalviibijad: Riho Västrik, Anna-Maria Galojan, Kristiina Ling
Kuupäev 14.09.2007
Kohtumise teema OÜ Vesilind arved nr 116 ja 117 Eesti Euroopa Liikumisele
Riho Västrik tutvustas OÜ Vesilind kirjavahetust Arvo Antoniga, mille kohaselt on 6. juunil Arvo Antoni poolt elektronpostiga heaks kiidetud hinnapakkumine 3 saate Terveilm tõlkimiseks, masterdamiseks ja subtitreerimiseks summas 31 034, millele lisandub käibemaks.
Koosolekut, kus toimus antud teenuste üle arutelu ja, Riho Västiku sõnul sõlmiti suusõnaline kokkulepe teenuse tellimiseks ning teostamiseks OÜ Vesilind poolt on protokollitud. Protokoll on osalejate poolt allkirjastatud, sealhulgas tolleaegse EELi juhataja Ulrika Hurda poolt.
Anna-Maria Galojan võtab seisukoha, et Arvo Antonil ei olnud allkirjaõigust EEL finantsküsimustes.
Samas lähtudes headest tavades, Eesti Euroopa Liikumine aktsepteerib arvet nr 116 ning palub arve tasumiseks ajapikendust 30 päeva st kuni 14.10.2007, millega Riho Västrik on nõus. Västriku sõnul läks 1800 koos tühikutega Vesilinnule maksma 352.40 krooni.
Anna-Maria Galojan on seisukohal, et arve nr 117 tuleb tasuda Eestimaa Looduse Fondil FEST-i eelarverealt nr 5.4.3.3, kuna antud eelarve rida ei ole EELiga seotud.
Västriku seisukohalt on OÜ Vesilind olnud heauskne teenuse osutaja Eesti Euroopa Liikumisele ja sellele viitab ülalmainitud e-kiri Arvo Antonilt.
OÜ Vesilinnul ei ole esitada ühtegi juriidilist dokumenti, mis kinnitaksid, et Eesti Euroopa Liikumine on antud teenuse OÜ Veslinnult tellinud.
OÜ Vesilind 14.09.07 ei oma ühtegi muud arved MTÜ Eesti Euroopa Liikumise jaoks.
Lisa: väljaprinditut Arvo Antoni ja Ülle Rajatari elektrooniline kirjavahetus.
Allkirjad
Kohalviibijad: Riho Västrik, Anna-Maria Galojan, Kristiina Ling
Kuupäev 14.09.2007
Kohtumise teema OÜ Vesilind arved nr 116 ja 117 Eesti Euroopa Liikumisele
Riho Västrik tutvustas OÜ Vesilind kirjavahetust Arvo Antoniga, mille kohaselt on 6. juunil Arvo Antoni poolt elektronpostiga heaks kiidetud hinnapakkumine 3 saate Terveilm tõlkimiseks, masterdamiseks ja subtitreerimiseks summas 31 034, millele lisandub käibemaks.
Koosolekut, kus toimus antud teenuste üle arutelu ja, Riho Västiku sõnul sõlmiti suusõnaline kokkulepe teenuse tellimiseks ning teostamiseks OÜ Vesilind poolt on protokollitud. Protokoll on osalejate poolt allkirjastatud, sealhulgas tolleaegse EELi juhataja Ulrika Hurda poolt.
Anna-Maria Galojan võtab seisukoha, et Arvo Antonil ei olnud allkirjaõigust EEL finantsküsimustes.
Samas lähtudes headest tavades, Eesti Euroopa Liikumine aktsepteerib arvet nr 116 ning palub arve tasumiseks ajapikendust 30 päeva st kuni 14.10.2007, millega Riho Västrik on nõus. Västriku sõnul läks 1800 koos tühikutega Vesilinnule maksma 352.40 krooni.
Anna-Maria Galojan on seisukohal, et arve nr 117 tuleb tasuda Eestimaa Looduse Fondil FEST-i eelarverealt nr 5.4.3.3, kuna antud eelarve rida ei ole EELiga seotud.
Västriku seisukohalt on OÜ Vesilind olnud heauskne teenuse osutaja Eesti Euroopa Liikumisele ja sellele viitab ülalmainitud e-kiri Arvo Antonilt.
OÜ Vesilinnul ei ole esitada ühtegi juriidilist dokumenti, mis kinnitaksid, et Eesti Euroopa Liikumine on antud teenuse OÜ Veslinnult tellinud.
OÜ Vesilind 14.09.07 ei oma ühtegi muud arved MTÜ Eesti Euroopa Liikumise jaoks.
Lisa: väljaprinditut Arvo Antoni ja Ülle Rajatari elektrooniline kirjavahetus.
Allkirjad
esmaspäev, 25. veebruar 2008
Vaat, millega tegeleb Kalle Palling, ...
... see noormees, kes Riigikogus tööl ei viitsi käia (pingviinide paraadil oli ta siiski kohal, kujutis ETV ekraanilt):
Reforminoored jagavad üle Eesti riigilippe
Reformierakonna Noortekogu jagab nädalavahetusel iseseisvuspäeva puhul kümnetes Eesti paikades sini-must-valgeid lippe. Kuna Pärnus kuulutati iseseisvus välja päev varem, siis seal jagatakse lippe täna, mujal ametlikul iseseisvuspäeval.
Ettevõtmises osalevad ja lippe jagavad sajad noored rohkem kui kahekümnes paigas üle Eesti. Kokku jagatakse 3000 trikoloori.
Reformierakonna Noortekogu esimehe Kalle Pallingu sõnul jagatakse riigilippe, kuna need on Eesti üheks tugevaimaks sümboliks. „Eesti on õnneks riik, kus arvamus sellest, et noored ei austa oma kodumaad, ei vasta kaugeltki tõele. Nende kolme tuhande lipu jagamisega me tahame seda välja näidata,” lausus Palling.
Ta lisas: „Vabadus on väärtus, mille poole noored püüdlevad igas oma päevas. Seepärast oskame me seda hinnata ja oleme õnnelikud, et elame ja kasvame just iseseisvas Eestis.”
Lisainformatsioon:
Kalle Palling
Reformierakonna Noortekogu esimees
Tel: 56 639 005
Reforminoored jagavad üle Eesti riigilippe
Reformierakonna Noortekogu jagab nädalavahetusel iseseisvuspäeva puhul kümnetes Eesti paikades sini-must-valgeid lippe. Kuna Pärnus kuulutati iseseisvus välja päev varem, siis seal jagatakse lippe täna, mujal ametlikul iseseisvuspäeval.
Ettevõtmises osalevad ja lippe jagavad sajad noored rohkem kui kahekümnes paigas üle Eesti. Kokku jagatakse 3000 trikoloori.
Reformierakonna Noortekogu esimehe Kalle Pallingu sõnul jagatakse riigilippe, kuna need on Eesti üheks tugevaimaks sümboliks. „Eesti on õnneks riik, kus arvamus sellest, et noored ei austa oma kodumaad, ei vasta kaugeltki tõele. Nende kolme tuhande lipu jagamisega me tahame seda välja näidata,” lausus Palling.
Ta lisas: „Vabadus on väärtus, mille poole noored püüdlevad igas oma päevas. Seepärast oskame me seda hinnata ja oleme õnnelikud, et elame ja kasvame just iseseisvas Eestis.”
Lisainformatsioon:
Kalle Palling
Reformierakonna Noortekogu esimees
Tel: 56 639 005
Esipaari suudlus: kas kuum või kalkuleeritud?
Kas kuum või kalkuleeritud? Väljavõte SLÕhtulehest.
Panin üles vastava küsitluse.
Evka ja Tomi musu
Nägime siis kah nüüd Evka ja Tomi "kuuma suudluse" Kanal 2 Reporterist ära. Mis nägi välja nii, et Evka krabas mitte midagi kahtlustaval Tomil kaelast kinni ja tegi talle suu peale musi. Aga panime üles ka küsitluse. Kas kirglik suudlus või kalkuleeritud demonstratsioonesinemine? Otsustage teie.
Inno ja Irja blogi (IIB) valib: vastuvõtu ilusaim kleit
Pakume välja 14 presidendi vastuvõtu kõige ilusamat kleiti ja paneme hääletusele. Kui teil veel ettepanekuid on, siis andke lahkesti teada. Teine voor tuleb veel!
Siin pildid, kujutised ETV ekraanilt, Postimehe veebist ja amatöörfotograafilt Poltergeist.
Siiri Oviir.
Urve Palo.
Keit Pentus.
Kaja Ligi.
Kadri Must.
Mari Rahumägi.
Daisy Tauk.
Tea Varrak.
Evelyn Sepp.
Marianne Mikko.
Selle Luik.
Ingrid Sembach-Sakias
Evelin Ilves.
Ignar Fjuki tütar.
Siin pildid, kujutised ETV ekraanilt, Postimehe veebist ja amatöörfotograafilt Poltergeist.
Siiri Oviir.
Urve Palo.
Keit Pentus.
Kaja Ligi.
Kadri Must.
Mari Rahumägi.
Daisy Tauk.
Tea Varrak.
Evelyn Sepp.
Marianne Mikko.
Selle Luik.
Ingrid Sembach-Sakias
Evelin Ilves.
Ignar Fjuki tütar.
Peaministri pöördumine
Inno kommentaar: kuidagi lahja, kas pole?! Tundub, et nii Ansip kui Kadastik põevad koos mingit tõbe, mis mõttetegevust tasalülitab. Nad on viimasel ajal mõlemad ajanud suht seniilset juttu. Altzheimer?!
Naistemees Hannes
Kas poliitringkondade suurim casanova?
Väidetav Urve Palo tütre isa Hannes Rumm juba poognaid võtmas kauni Kadri Liigiga. Ja kus on Maris? Tea, kas peagi ka Kadril kõhuke kasvamas?!
Hannes muidugi ka hästi kena mees. Ja tark. Ning töökas. Ja maru korralik.
Väidetav Urve Palo tütre isa Hannes Rumm juba poognaid võtmas kauni Kadri Liigiga. Ja kus on Maris? Tea, kas peagi ka Kadril kõhuke kasvamas?!
Hannes muidugi ka hästi kena mees. Ja tark. Ning töökas. Ja maru korralik.
pühapäev, 24. veebruar 2008
Mis sai vastuvõtul edasi...
Andres Põder koos kaasaga, kujutised ETV ekraanilt.
Evka kaotas ära oma kleidi litrikese ja lasi ühel naisel seda sättida...
Allar Jõks ütleb, et Eesti Vabariigi kodanik peab olema julgem - no mida meie siis Innoga oleme kogu aeg rääkind, ah? Suletud ühiskond tekib siis, kui me ei räägi olulisi asju selgeks, ütleb Jõks. Aga täpselt! Kõik asjad tuleb selgeks rääkida!...
Urve Palo (Urvel muide ilus fuksiaroosa kleit) ja Janek Palo tantsivad väga hoogsalt. Küllap on Kanaaride-seiklused unund...
Evkal on kunstripsmed!
Muide, väga vähesed paarid vaatavad tantsimise ajal teineteisele näkku. Miks? Ma saan aru, et võistlustantsus ei vaadata, aga kuidagi puiselt, tuimalt tantsivad need mehed-naised seal... Nagu oleks parema meelega kuskil mujal, kellegi teisega...
Marina Kaljurand on tegelikult väga ilus naine. Selline täidlane, aga ilus...
Njummi Dag tantsib niiii hoogsalt!...
Casanova Hannes Rumm tantsib Kadri Liigiga, kuigi tuli peole Maris Jessega... Jajaa...
Siin veel pilte pingviinide paraadist:
Marju on nii paksuks läinud. Peeter ka. Marss jalutama, vähemalt üks jalutuskäik päevas! Ja ei mingit autoga sõitmist enam! Võtke eeskuju Kadri Liigist, kes kelmikal ilmel kepsakalt Tomi tervitama saabub. Kas ta pole kena?!
Üks pilk ütleb rohkem kui tuhat sõna: Kadri ja Toomas. Paistab, et Tomil on nõrkus kenade ajakirjanike suhtes. Ta ju ise ka vana tint!
Meie blogihääletuse seksikaim mees Dag.
Anu pilk: No räägi-räägi..., ja siis kohe marss tagasi koju!
Noh, Hansuke ja Selleke ikka koos!
Tartu linnapea Urmas Kruuse koos kaasaga.
Valve Kirsipuu nõnna ära kõrbenud.
Ekspressi toimetaja Priit Hõbemägi koos oma noore kaasa Ingridiga (Sembach-Sakias).
Mart Kadastik, seekord oma ametliku naise Üllega.
Issand, kui paks on Päevalehe toimetaja Lea Larin, pole palju puudu enam Ulla-Maija Määttäsest (tagaplaanil).
Tellimine:
Postitused (Atom)