Eesti suurim probleem: riik jookseb rahvast tühjaks

Eesti suurimaks probleemiks lähiaastatel pole kujunemas mitte tööpuudus: Eesti on osa EList ja ühises majandusruumis, alates maist avaneb eestlastest tööotsijatele ka Euroopa suurim Saksa turg, mistõttu ei ole vaja enam minna näruse palga eest olude sunnil kuhugi Inglis- või Iirimaale nn kalkunikitkujateks. Töö pole Euroopa Liidus probleem, eriti sellise tasu eest, mille eest eestlased on nõus seda müüma. Saksamaal on puudus paljudest töötajatest, näiteks vanurite hooldajatest, keda oodatakse just Ida-Euroopast.

Miks jookseb Eesti tühjaks? Sest esiteks pole õiget tööd, teiseks on palgad väga väiksed, võrreldes näiteks Saksamaaga. Pärast Saksamaade ühinemist jooksis tühjaks Ida-Saksamaa, isegi Berliinis jäid tühjaks terved linnaosad. Alles praegu, mitukümmend aastat hiljem hakkab seal elu uuesti taastuma. Sama juhtub Eestiga. Eriti pärast eurotsooniga liitumist, ning turu avanemisel tööjõule, võib arvata, et Eestist hakkab lahkuma inimesi samuti tervete linnaosade või asulate kaupa. Sellest saab lähiajal Eestis suurim probleem. Mitte kunagi ajaloos, viimase tuhande või enama aasta jooksul pole eesti rahvas seisnud silmitsi sellise probleemiga. Ligi 700 aastat oli eestlane maa külge kinnistatud ori, siis sai ta omale maa, mille küljes ta koos perega oli samuti kinni, vähesed rändasid Eestist välja. Esimese omariikluse ajal polnud Euroopas tööjõu vaba liikumist, mistõttu eestlane püsis kodus. Sõja ajal pääsesid Läände samuti vähesed, isegi küüditatud tulid kodumaale tagasi. Nõukogude aeg hoidis eestlasi kodumaal kinni. Nüüd aga lahkutakse massiliselt, esialgu tööle, siis välismaale elama ning olukorras, kus sissetulekud püsivad välismaal kõrgemad veel aastakümneid, on raske arvata, et noored niipea tagasi tuleksid. Kui nad ükskord tulevad, siis pensionipõlve veetma, see on 30-40 aasta pärast. Kui sedagi, sest üha levinum on ka Euroopas arusaam, et töötada tuleb surmani. Seega püsitakse välismaal kuni surmani. Hea näide on siin nn väliseestlased, kellest paljud unistasid kunagi Eestisse naasmisest, ent kes seda pole ometi teinud, kuna neid seovad välismaal paljud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised sidemed.

Probleem on ka selles, et Eestist lahkuvad eelkõige noored ja tööealised inimesed, samas kui jäävad vanemad inimesed. Eestis tekivad seetõttu tõsised probleemid pensionide väljamaksmisel, ning mis seal salata, valimistel saab peamiseks argumendiks mitte töö, vaid pensionid. Juba praegu on Eesti nn parempoolsed erakonnad nagu IRL ja Reform hakanud vasakpoolseteks, lubades pensionide säilitamist ja suurendamist. Tööealiste eest ei kõnele enam keegi, sest tööealisi jääb üha vähemaks ja neilt pole oodata valimistel toetust. Kokkuvõttes muutub poliitika Eestis vasakpoolsemaks, nagu see on juba juhtunud: parem-vasak skaalal on üha raskem poliitilisi jõude paigutada, sest kõik toetavad vasakpoolsust: kõrgemaid makse ja suuremaid toetusi ning pensione. Reformierakonna pensionide suurendamise lubadus, Reformi ja IRLi lapsetoetused ning IRLi tasuta kõrghariduse toetus on puhtad vasakpoolsed lubadused. Võib isegi öelda, et kohati on Reform ja IRL vasakpoolsemad kui sotsid ja Kesk. Keski progresseeruva tulumaksu ideed peetakse vasakpoolseks, kuigi see on klassikaliselt mõeldud keskklassi arengu soodustamiseks, omades vähe mõju vaesematele ning karistades suurema sissetulekuga inimesi. Ent sellele on leitud lahendus: suurema sissetulekuga inimesed lihtsalt registreerivad oma tulud mujal, näiteks Liechtensteinis, mille kaudu harjutab raha liigutamist ka juba Keskerakonna juht Edgar Savisaar. Ka tema peaks hakkama rohkem maksu maksma ning tal tuleb kasulikum kasutada Liechtensteini maksuparadiisi teenuseid.

Kuigi valitsus on teinud viimasel ajal ja teeb jätkuvalt jõupingutusi ettevõtluse elavdamiseks, on see eos hukkunud üritus, sest ettevõtlus vajab igas etapis, ka alustades kapitali, ent finantskriis sõi ära inimeste kapitali. Isegi paljud  juba olemasolevad ettevõtted balansseerivad elu ja surma piiril, mis siis veel rääkida alustavatest. Kui inimestel pole Eestis tööd, pole raha, siis millest neid ettevõtteid luuakse. Pigem on inimesed sunnitud oma võlgade tasumiseks otsima tööd mujalt, nii minnakse välismaale tööle, makstakse seal teenitud rahast tagasi oma võlad ja jäädakse välismaale tööle edasi. Alles pärast aastatepikkust tööd välismaal ja kapitali akumuleerimist on võimalik Eestis ettevõtlusega alustada. Ent siin tekib taas probleem tööjõuga: kui tööealine elanikkond on lahkunud, siis on raske leida loodavatesse ettevõtetesse töötajaid. Võib arvata, et peagi tekib Eestis krooniline tööjõu puudus, nagu see lõi juba välja mõned aastad tagasi, ent mida veidi leevendas majanduslangus ja paljude töökohtade kiire kadumine. Nüüdseks on need töötajad leidnud omale koha välismaal ning töökätest on taas puudus. Samuti tuleb peale põlvkond, kus sündivus oli rekordmadal, mistõttu pole abi ka tööealiseks saanud noortest - neid on lihtsalt väga vähe. Ka ülikoolid jäävad tühjaks, mistõttu võib arvata, et see põlvkond imetakse kiiresti haridusturule, kus see ringleb aastaid enne kui tööjõuturule väljub.