Kas nüüd müüakse maa poolmuidu ära?

Väljavõte Delfi veebist.

Alates maikuust saavad välismaalased Eestis vabalt maad osta. Pealtnäha on selline samm tõepoolest Eestile hukatuslik: praegusel vaesel ajal, mil eestlastel endil raha pole, võidakse tõesti kogu maa poolmuidu välismaalastele maha müüa. Kus siis eestlased on taas aja alguses tagasi: kui nad pidid neilt kunagi ära võetud maad hakkama uuesti tagasi ostma.

Ent tegelikkuses pole asi nii lihtne, või siis, inimeste jaoks keeruline. Probleem oleks vaid siis, kui maale oleks kehtestatud teatud hind. Nii nagu see oli NLiidu plaanimajanduses, kus kindla hinna puhul võis tõesti tekkida kurioosumeid, et sa said omale osta mõnest riigiasutusest väga hea hinnaga näiteks 100 vahvliküpsetajat, mistõttu neid küpsetajaid ei jätkunud enam Jukule, Mannile ega Tõnnile. Turumajanduse puhul sellist olukorda tekkida ei saa: müüja ei ole huvitatud oma kaupa müüma kõigile ühtlaselt madala hinnaga. Vahvliküpsetajat pole ehk oksjonil mõtet müüa, kuna oksjoni korraldamise kulud tulevad selleks liiga suured, ent kui müüd ühe küpsetaja Jukule näiteks 100 krooniga, siis Manni ja Tõnni puhul kergitad hinda juba 150 või isegi 200 kroonini. Hind oleneb sellest, kui palju on Mann või Tõnn nõus selle eest välja käima. Võimalik, et näiteks Aiku, kui tal on küpsetajat väga vaja ja neid pole eriti saada, on nõus küpsetaja eest ka 1000 krooni maksma.

Kui nüüd maa müügi juurde tagasi tulla, siis on on maa hind Eestis praegu madal osalt seetõttu, et seda ei saa vabalt kõigile müüa. Osa välismaalasi on maad soetanud vari-isikute või Eestisse loodud riiulifirmade kaudu, osad aga, kes on põhimõtteliselt seadusekuulekad, nagu eestlaste naabrid rootslased ja soomlased seda paljuski on, jätsid oma ostud pigem tegemata. Eestlastel aga, nagu teada, pole raha selleks, et maad osta. Või teisipidi: praegune olukord on võimaldanud maad odavalt kokku osta pigem teatud eestlastel, kes on: a) kasutanud mõne välismaalase raha või b) on müünud välismaalstele maha mõne kunagi poolmuidu erastatud ettevõtte. Sest nõuka ajast eestlastel teatavasti kapitali ega säästusid pole, nõuka aja lõpu hüperinflatsioon sõi selle lihtsalt ära. Kui nüüd turg avaneb, ja maa ostu võimalus on ka välismaalastel, siis on selge, et huvi maa ostu vastu tõuseb ning ühes sellega ka maa hind. On vähetõenäoline, et kõik eestlased peale turu avanemist korraga oma maa odavalt ära müüvad. Pigem müüakse järk-järgult ja väga ettevaatlikult, see omakorda võimaldab hinnal tõusta, koguni nii kõrgele, et välismaalsed seda enam osta ei jõuagi. Mistõttu pole ka alust kartustel, et välismaalsed Eesti odavalt kokku ostavad. Kui Eestis on üldse maad odavalt kokku ostetud, siis on seda tehtud varem, kui maa müügile olid seatud piirangud ja teatud isikud said nõnda soodusolukorda ära kasutada. Umbes nagu nõuka ajal said mõned omale osta odavalt 100 vahvliküpsetajat.

Eestis on seni maa hind kunstlikult all hoitud. Kellele see on olnud kasulik? Igal juhul mitte maaomanikele, ehk eestlastele endile.