Urve Palo jutt on pealtnäha ilus: raskel ajal, kui on vaja, tuleb ajutiselt miinuses olla. Seda siis Eesti riigi puhul, kui on ikka vaja vaesematele inimestele rohkem toetusi maksta.
Ent, nagu ikka, on iga sellise väite juures üks väiksem või suurem AGA. Mis see miinus endaga kaasa toob? Normaaloludes loomulikult mitte midagi, mistõttu vaadati varem eri riikide, näiteks Kreeka või Portugali miinustele läbi sõrmede. Aga nüüd on olukord hoopis teistsugune. Esiteks on väiksed miinused kasvanud suuremaks ja suured veel suuremaks. Ning paljud vaesemad riigid, nagu seda on ka Eesti, ei ole ise suutelised oma miinuseid enam kontrollima. Hea näide on siin Läti, mille majandust kontrollib IMF, ja lätlased on selle üle väga õnnetud, kadestates eestlasi, kel pole miinuseid. Vaatamata sellele, et Kreeka või Portugal, või isegi Iirimaa on eurotsoonis, on neis riikides kerkinud intressimäärad ligi 10%ni. Võrreldes mujal eurotsoonis tavapärase 2-3%ga. See tähendab miljonikroonise laenu kallinemist mitme tuhande krooni võrra ühes kuus, tavalise poolemiljonilise korterilaenu kallinemist 1000 krooni võrra kuus. Palo on seni seisnud noorte perede õiguste eest, noored pered peavad omale korteri soetamiseks võtma laenu. Palo ütleb noorele perele, et kui vaja, tuleb ajutiselt 1000 krooni kuus rohkem maksta. Kas see on ikka noore pere huvides?
Mis puutub aga konkurentsivõime langusse, siis on tulnud see peaasjalikult maksukoormuse tõusust masuaastatel. Kui sotsid räägivad nüüd miinusest ja sellega paratamatult kaasnevast maksukoormuse veelgi suuremast tõusust, siis tähendab see Eesti konkurentsivõime jätkuvat langust. Palo peaks oma majandushariduse juures ometi seda mõistma.
1 kommentaar:
Kuidas meil ole miinust- eesti pidevalt kasvav välisvõlg http://www.nommeraadio.ee
Postita kommentaar