pühapäev, 6. aprill 2014

Praeguse olukorra jätkudes jookseb Eesti rahvast tühjaks

Väljavõte Forbes.com veebist.

Eestit armastatakse üldiselt kiita, aga mis puudutab demograafilist olukorda, siis võib Eestit pidada, kuidas seda viisakalt öelda, demograafiliseks vetsupotiks. Eesti tühjeneb väga kiiresti, küll mitte nii kiiresti kui naabrid Läti ja Leedu viimastel aastatel, aga tühjenemine on märgatav.

Tühjenemine on ka loomulik, kui samas majanduskeskkonnas on võimalik sadakond kilomeetrit eemal teenida sama töö eest 3-4 korda kõrgemat tasu, seejuures on muud kulud enam-vähem samad. On selge, on aja küsimus, millal Eesti sellisel juhul tühjaks jookseb. Kujutame ette näiteks olukorda, kui Eestis oleks piirkond, kus kõigil ametkohtadel oleks palk 3-4 korda kõrgem- kas keegi jätaks seda võimalust kasutamata. Eriti veel olukorras, kus Eestis kehtiva sissetulekuga on võimalik kuidagimoodi tasuda kommunaalarvete ja toidu eest, aga raha ei jätku hobide tarbeks ning vaba aja veetmiseks.

Teisalt on ka selge, et Lääne-Euroopale on Ida-Euroopast, kaasa arvatud Eestit pärit tööjõudu hädasti vaja, et palgad Läänes enam ei kerkiks ja et firmadel oleks võimalik võistelda Hiina odava tööjõuga. Euroopa Liidu laienemise eesmärk oligi saada ligipääs odavale tööjõule ning selleks ollakse valmis eraldama natuke raha Ida-Euroopa infrastruktuuri parendamiseks. Et Eestist oleks võimalik ilma autot lõhkumata läbi sõita ja vahepeal peatuses tualetis käsi pesta.

Eestlased vaatavad praegu maa tühjenemist nõutult pealt ning üritavad kuidagi kohaneda olukorraga. Pidevad valitsuse poolt suure propagandakisa saatel välja käidavad nn reformid pole midagi muud kui kärpeprogrammid selleks, et maa tühjenemisega toime tulla. Terve riik on sattunud allakäiguspiraali ning on selge, et mingit Lennart Meri stiilis suurt mõtet pole võimalik praeguses olukorras välja käia. Sellega ei saaks hakkama praegu isegi Lennart, olgu muld talle kerge. Eesti põleb, tule lõppu pole võimalik ette näha ning inimesed peavad veel aastakümneid tegelema tulekahju kustutamisega. Selge on ka see, et need, kes saavad, noored ja energilisemad põgenevad põlevast majast nii kaugele kui jalad kannavad ning nagu elu näitab, läheb neil välismaal palju paremini kui neil oleks kodus eales võinud minna. Eesti edulood ei sünni enam Eestis, vaid välismaal. Kuivõrd neid üldse enam Eesti edulugudeks saab nimetada, aga see vähemalt hoiab hinge sooja, stiilis, et kui Eestis pole enam mingit lootust, siis on vähemalt lootus Inglismaal, Austraalias või USAs.

Eestist on saanud omamoodi anti-Iisrael. Kui juudid üle kogu maailma koguvad raha, et sõita ja asuda elama Iisraeli, siis eestlased koguvad raha, et sõita ja asuda elama Eestist väljapoole. Küllalt perversne olukord, mida ilmsed vanad eestlased poleks uneski näha osanud, et selline asi kunagi juhtub. Mõnes mõttes sarnaneb 1944. aastal toimunuga, ainukese vahega, et nüüd on võimalused suuremad ja piirid kõigile lahti. Kui siia lisada veel pidev Vene oht, mida poliitikud vanainimeste häälte saamiseks veelgi üles kütavad, siis pole ime, et põgenetakse juba massiliselt, et mitte jääda jalgu võimalikule Vene invasioonile.

Ükski südametunnistusega lapsevanem ei soovita praeguses olukorras oma võsukestele Eestisse jääda, räägitagu avalikult mida iganes. Elanikkonna kiire vähenemisega vähenevad võimalused ja huvi Eestist välisvaenlase eest kaitsta- olgem ausad, Eestisse on jäänudki vaid vanad ja väetid, noored on juba jalga lasknud- ja vanad pole võimelised vaenlasele vastu minema ja, nagu on kombeks öelda, surm siin või Siberis. Peaasi, et noored ellu jääksid. Ilmekas näide on asjaolu, et Eesti piiriäärsed alad on juba jäänud päris tühjaks, kui mõned üksikud vanainimesed ja neid teenindavad omavalitsuste töötajad välja arvata. Nii nagu eestlastele pole enam vaja Setumaad ja see niisama käest antakse, nii pole varsti Euroopale vaja enam Eestit, kus elavaid vanureid on vaja hakata Euroopa maksumaksjal ülal pidama. Pole ime, kui Eesti taas Venemaale kandikul üle antakse.

Mida selle kõige vastu ette võtta? Ega polegi midagi. Lätis ja Leedus, kus tehti haldusreform ära, on tühjenemine toimunud veel kiiremini. Eestis on kohalikud omavalitsused suutnud oma armetute palkade eest suutnud pooleldi heategevuslikus korras elu alal hoida. Kui kaovad omavalitsused, läheb Eestiski tühjenemine libedamalt.

Eesti eliit on suutnud kõik mis müüa annab maha müüa ning midagi käega katsutavat pole alles jäänud. Eks eliidil ongi juba välismaal elamised valmis vaadatud, Riigikogu liikmed ehitavad omale villasid lausa Taimaale. Inimestel Eestis enam suurt tööd pole ning nõnda polegi kellelgi lõpuks muud suurt mõtet kui Eestis veel kokku kraapida mis kraapida annab ning siis välismaale ära minna. Inimesi on viimase paarikümne aastaga õpetatud edu kummardama ja raha armastama ning juba sellest tulenevalt pole kellelgi mingit mõtet Eestisse virelema jääda. Ja ega Eestit enam suurt alles polegi, on jäänud üks vaene Euroopa Liidu tagahoov, kus varsti, piltlikult öeldes stepsel seinast välja tõmmatakse. Kuhu jääb üks kiire raudtee, mis aitab Soomest maad mööda Euroopasse jõuda ja ongi kogu lugu. USAs on selliseid tühje alasid küllaga, mis on sadade kilomeetrite viisi auto aknast põnevad vaadata, aga kus eriti peatust teha ei taha.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Nõukogude kord takistas tõsiselt 50 aasta jooksul eestlaste minemajooksmist Eestist aga lõpuks ometi võideldi see vabadus välja.

Anonüümne ütles ...

Aga rohtu selle vastu? Tegelikult pole mitte kui midagi teha. Siim va varas vunts lubas kohe peaministriks saadeks KÕIK riigiettevõtted erastada. Erastada võiks hoopis riigikogu ja palka maksta vastavalt reaalsele tööle. Kas on teist riiki kus rahvas oma "valituid" nii vihkaks? Kõik normaalsed inimesed lahkuvad ja tuleb leppida. Puudega ja debiilid lisaks pensionäridest osa need muidugi jäävad. Asi seegi!!!!!!!!!!!!

Inno ütles ...

Esimest korda viimase tuhande aasta jooksul saavad eestlased vabalt kodumaalt lahkuda ja tundub tõesti, et seda harukordset võimalust kasutatakse väga aktiivselt.