kolmapäev, 15. juuni 2016

Tiit Ojasoo ohvri pöördumise asjus. Meestevastasest vägivallast ka.

Lugesin Tiit Ojasoo ohvri pöördumist ja peksmise uusi, avalikuks tulnud asjaolusid, millest selgus, et tuntud lavastaja lõi noort näitlejannat käte ja jalgadega kõhtu ja reite pihta.

See muudab muidugi täielikult asja. Selline vägivald ei ole kunagi õigustatud, ükskõik, mis põhjusel seda tehti. Sellises olukorras ei ole ohver mitte kunagi süüdi.

Mina kaitsesin Ojasood, teades, et ta lükkas ohvri lihtsalt lumme. Seda võib teha ka mängu- või kirehoos. Kui aga peksti käte ja jalgadega, siis on loomulikult selge, et tegemist on kuriteoga, millele peab järgnema karm karistus.

Olen nõus, et peab rääkima naistevastasest vägivallast. Kuid see lause ei ole päris õige kõlaga. Rääkida ei tule mitte NAISTEvastasest vägivallast, vaid igasugusest vägivallast. Lastevastasest vägivallast, meestevastasest vägivallast.

Noh, õnneks on vägivallasse suhtumine Eesti ühiskonnas vähemasti kümne aasta taguse ajaga kõvasti paranenud. Kui Inno viis üksteist aastat tagasi prokuratuuri avalduse, et eksabikaasa Ingrid Veidenberg (Ekspress Gruppi kuuluva Päevalehe laupäevalisa LP peatoimetaja) peksis teda jalgadega selga ja kõhtu, siis saatis prokuratuur ta - piltlikult öeldes - õlale patsutades uksest välja. Et mis sa kaebad, peresisene asi. Selline suhtumine oli siis. Ja vägivallatseja on siiamaani uhkelt Ekspress Gruppi kuuluva LP peatoimetaja. Kujutate seda endale ette? Tema tegudele ei järgenenud MITTE KUI MIDAGI. Isegi ajakirjandus ei võtnud teemat üles.

Nüüd on vägivalla suhtes nulltolerants, selle teemal võtavad sõna isegi Riigikogu liikmed nagu Liina Kersna. Tubli! Aga rääkige ka meestevastasest vägivallast.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Uurige ohver välja! Milleks seda nii kiivalt varjatakse?

Irja ütles ...

Ohver on teada, tema nimi on siis blogistki läbi käinud, aga kuna tegemist on minu lähisugulasega, siis ma ei tahaks seda teemat käsitleda. Olen niikuinii erapoolik.