esmaspäev, 5. september 2016

Miks ma tunnen end hästi?

Taani õnne-guru Meik Wiking (hääldatakse nagu Mike Viking), õigemini tema õpetussõnad panid mind mõtlema, miks ma tunnen end Eestis jätkuvalt hästi, kuigi tulin Portugali soojusest palju jahedamasse kohta. Ja ma varem arvasin, et mulle mõjub halvasti jahedus.

Ning välja mõtlesin. Nimelt on õnnetunde üks olulistest teguritest võimalus lähedastega koos olla ja mul on see võimalus olemas. Ma arvasin, et õnnetunnet pakub ÜKT tundide tegemine, aga tegelikkuses on ÜKT just selline paras kogus tööd ja tegevust, mis ei lase perest eemal olles õnnetundel hääbuda. Enne Portugali minekut olin päevad läbi tööl ning tundsin end väga kehvasti. See on põhjus, miks tahtsin, ja miks paljud tahavad alateadlikult reisile minna - sest seal saab koos olla. Portugalis tundsin end seetõttu väga hästi.

Ma olen suur pere-inimene. Mulle oli väga valus kaotus esimese abielu purunemine. Ma tegin seda viimases hädas, kui tundsin, et nii mu enda kui lähedaste elu sattus ohtu. Sest ma polnud enam kindel, et mõni lastest üha sagedasemate peretülide käigus mõne asjaga pihta ei saa. Ma elasin lahutust väga raskelt üle. Võibolla ma ei näidanud seda välja, aga igal õhtul valasin voodis pisaraid ning mõtlesin oma poegadele, mida nad võiksid teha või mõelda. Ma loomulikult süüdistasin kõiges iseennast, ma olen selline. Ma muudkui analüüsisin ja analüüsisin ning analüüsin siiani, miks suhe purunes, miks läks nagu läks. Tõesti, ma pole eelmisest suhtest üle saanud ja ilmselt ei saa ka. Sest ma olen pere-inimene ja pere purunemine oli minu jaoks suur tragöödia. Nagu mõne lähedase surm - sellest ei saa lihtsalt üle.

Eelmise suhte purunemisest aitas üle saada laste sünd uues suhtes. Väikeste lastega paratamatult ei saagi muule mõelda - nad võtavad kogu tähelepanu, ja see on väga hea. Mulle meeldib aega veeta koos perega, olla koos perega, kasvõi kõhutada päevad läbi diivanil ja vaadata laste sagimist - sest see teeb mind õnnelikuks, pakub suurimat rahulolu. Ma ei kujutaks oma elu teisiti ette. Ma pole mees, kes naudib seda, et käib päevad läbi tööl või on isegi kuude kaupa pere juurest ära, et siis korraks koju tulla, poes käia ja uuesti minekut teha. Mis elu see on? Või mis perekond? Mees peab ikka pere juures olema, et oma lähedasi aidata ja kaitsta, kui vaja. Ma ei suudaks elada mõttega, et mingeid tööülesandeid täites eemal olles sattus pere ohtu või pere liikmed hukkusid. Mehe ürgne kohus on peret kaitsta, iga päev - ja seda saab teha ainult perega koos olles. Ma lausa tunnen seda iga keharakuga, ja kui eemal olen, siis haarab mind hirm, et perega võib midagi juhtuda. Ma ei saa eemal olles olla õnnelik.

Armastatakse rääkida, et töö tekitab stressi. Põhjuseks tuuakse, et pole õige töö. Ning siis soovitatakse vahetada tööd. Inimesed muudkui vahetavad töökohti, aga ikka õnnelikuks ei saa. Sest ei mõista, et stressi ei tekita mitte töö iseloom, vaid see, et inimene peab töö tõttu lähedastest, oma perest eemal olema. Ning selle asemel, et rohkem perega koos olla, vahetavad inimesed paaniliselt tööd, arvates et põhjus on töö iseloomus. Ei, kullakesed, ma tean seda omast käest - pole vahet, mis tööd sa teed, kuni teed seda perest eemal. Inimene ei saa olla õnnelik perest eemal. Inimene on loodud olema perega koos.

Arstid räägivad üha rohkem, et õnnetunne tagab parema tervise. Inimesed tunnevad end paremini välismaal, mistõttu arvatakse, et välismaal on parem. Puhkusel käiakse Hispaanias või Tais, mistõttu on hakanud arvama, et seal elamine tagab parema tervise. Tegelikult on see samuti eksiarvamus. Erika Salumäe kolis Hispaaniasse, aga ei saanud seal terveks. Välismaal tuntakse end reisil käies õnnelikult, sest ollakse lähedastega koos. Sellest on tekkinud arusaam, et välismaal on parem. Tegelikult pole vahet, kus sa elad, kui saad olla lähedastega koos. Eestis on täpselt sama hea elada kui Hispaanias või Portugalis.

38 kommentaari:

Kana Kaks ütles ...

Kui sa ennast hästi tunned, siis miks sa kogu aeg õelutsed ja virised? Õnnelik inimene ju ei halvusta teisi, ei kritiseeri riiki ega sõima eksnaist ja kommentaatoreid?

Inno ütles ...

Ma ärritan inimesi, et blogil oleks suurem loetavus ja ning sõnumitel suurem auditoorium. Nagu olete võibolla aru saanud, siis ma ei pea kellegi peale mingit vimma.

Kana Kaks ütles ...

Mis sõnumitel? :).
Ei, see õelus ja kibestumus on täiesti siiras. Siin pole tegemist mingi püüuga kedagi ärritada. Sellest saab iga laps (ja kanagi) aru, et su sees on üüratu äng ja viha, mida muudkui purskab ühest ja teisest otsast, ükskõik mida sa kirjutad.

Kana Kaks ütles ...

Epu peetimine on selge märk vimmast. Miks muidu peaks sulle korda minema tema lahutus ja uus välimus? Keskendu Irjale, tee nii, et hoopis tema oleks hea ja ilus, mis sa teiste naiste kallal kadedalt kaagutad.

Inno ütles ...

Epp müüb, nii nagu ka Savisaar. Kui mul oleks äng ja viha, siis ei suudaks ma midagi teha ega kirjutada. Siis ma oleks vait.

Kana Kaks ütles ...

Ära valeta, ise oled just varasemalt kirjutanud, et oma s...blogi hakkasid pidama kättemaksuks selle eest, mis eks sulle tegi. Ja no OI, kuidas teil Irjakesega sulg lippas! Üks sissejanne oli rõvedam kui teine. Mis vait olemisest sa nüüd räägid. Sul ei eksisteerigi sellist staadiumit, kuna kogu aeg pulbitseb mingi häda su sees nagu purgimisauto paagi sisu.

Anonüümne ütles ...

Mis pudru ja kapsad see nüüd on. Nii tore on elulugu tagantjärgi ümberkirjutada...sinu elus oli ikka kõik palju labasem. Pärast mingit joomapidu kohtasid Tartu terrassil pohmas peag Irjat. Tore sekdinäljas tädi oli, kes sinuga kohe voodisse ronis. Sul sõitis katus ära, jätsid maha oma pere ja unustasid oma pere ja hakkasid neid šantažeerima oma uue kaaslasega koos. Nüüd sa esitad oma lugu uues oakendis. Järsku sa ise ka usud seda, südametunnistus vaevab ja oled ajule bloki peale pannud.Aga sul on ju su oma blogi, loe sealt!

Inno ütles ...

Blogi on ju kirjandus, mitte päris elu. Puhas luule, nagu Irja armastab öelda. :)

Anonüümne ütles ...

See kirjatükk praegu on kindlasti kui mitte luule, siis luulu.

Kana Kaks ütles ...

Tead, suva mida su Irjake öelda armastab. Kirjandusest olete mõlemad sama kaugel kui kana koolibrist. Valetamine on teil mõlemal sügavalt veres, kahju Roosist, et selliste vanematega kasvama peab. Lapsed ju õpivad vanematelt.

Anonüümne ütles ...

Kus tuleb küll teil kanad ja anonüümsed see meeletu õelus ja viha? Miks te loete seda blogi ,kui need inimesed teile üldse ei meeldi? Jääb mulle arusaamatuks.

Kana Kaks ütles ...

Mina ei ole õel ja vihane, aga ma tahan, et blogilugejad teaks tõtt (Inno enda sõnul on tõde ja selle rääkimine kõige olulisem ja alati õige tegu). Minu meelest tuleb Inno ja Irja pahategudest pidevalt rääkida. See on nagu fašismikoledustegagi- inimesed ei tohi neid unustada. Ka Inno ja Irja varasemat käitumist ei tohi unustada, kuna muidu võib see korduda.

Inno ütles ...

Seda kutsutakse borderline käitumiseks: I hate you, don't leave me. Eestis väga levinud, tekib lapsepõlvetraumade tagajärjel.

Anonüümne ütles ...

Mis trauma sa lapsepõlves läbi elasid Inno?

Kana Kaks ütles ...

Ei, Inno, hoopis sinu käitumine on see, mida psühholoogias kutsutakse projektsiooniks: omaenda tunnete ja tungide ülekandmine kellelegi teisele.
Minul ei ole teid Irjaga ja teie õnnetut blogi vaja. Käin siin (nagu valdav enamus) lihtsalt teie üle irvitamas. Nagu freak-show'd vaatamas või nii.

Küll aga ei saa teie Irjotškaga ilma vastikute kommentaatoriteta elada. Isegi nädalat ei suutnud te ilma anonüümsete kommentaarideta vastu pidada. Igav ja kurb hakkas ja liiga vähe oli tähelepanu, eks?

Inno ütles ...

Siis nagu mu eks, kes elas koos friigiga, aga ära lahutada ei tahtnud. :)

Kana Kaks ütles ...

No jah. Irja ju ka elab sinusuguse friigiga, kes oma vanaema ahvatlevaks peab, ja ei lahuta. Tal on küll asi vist selles,et ta ei saakski teie lastega füüsiliselt ise hakkama. Tegelikult on ikka jube sitt seis.

Inno ütles ...

Irja ei hädalda, nagu mu eks ja mõned siin.

Kana Kaks ütles ...

Kamoon, Irja on üks kõige hädisemaid naisi, keda ma tean. Selline põdur "issutütar". Ja mis see lastele toiduraha kerjamine muud on kui hädaldamine (lapsed karjuvad mämm-mämm).

Anonüümne ütles ...

Kui sa elad ikka vaesuses, siis mis õnne selles ikka on. Ööd ja päevad naise ja lastega ninapidi koos - ei kujutaks seda ettegi, juhe jookseb kokku.

Igal asjal oma aeg ja oma koht. Jutt sellest, et mees peab kogu aeg naist ja lapsi kaitsma - mille või kelle eest neid kaitsta tuleb ? Me ei ela enam koopas kus karud ja hundid perele kallale kargavad kui mees läks metsa toidupoolist jahtima.

Tänapäeval kaitseb mees naist ja lapsi sellega, et teenib perele raha, et oleks olemas korralik kodu, toit ja riided , kindlus tulevikuks, säästud mustadeks päevadeks.Lastega koos saab piisavalt olla ka siis kui pärast tööd koju tuled ja puhkepäevadel .Õnn peitub teadmises, et oled oma pere eest hoolt kandnud ja et neil pole puudust.

Ja lapsed rõõmustavad seda rohkem kui isa töölt koju tuleb ja võib olla midagi head kaasa toob .

Inno ütles ...

Kuidas keegi. Mina olen õnnelik perega koos olles, lastega mürades, naisega asju arutades. Tööl olles tekivad muud ahvatlused jne. Minu unistus on perefirma, kus midagi koos ette võtta.

Inno ütles ...

Ma olen selline ettevõtja tüüp, ma ei talu, kui mind käsutatakse või kamandatakse. See lööb bloki ette, nii et ma ei suuda midagi teha enam. Seetõttu saab palgatöö minu jaoks olla viimane võimalus, kui nö surm silme ees ja muud väljapääsu pole.

Kana Kaks ütles ...

Aga ettevõtjaks sa ju ei saa hakata- elatisevõla tõttu arestitakse ka su uue firma arved? Mis tööd Irja ja lapsed selles firmasvtegema hakkaksid?

Anonüümne ütles ...

Ma olin täitsa kindel, et sellise kahetseva lookese lõppu on lisatud Irja konto nr.

Inno, siin Sa ütled, et blogi on kirjandus, mitte päris elu, luule nagu Irja ütleb. Ja siis mingi aeg hõiskasid, et teie blogi on ainus, kus tõde kirjas. Puhas tõde, et kõik teised blogijad ilustavad jne.

Ja näed, viimaks tunnistasidki, et pole Ingridist üle saanud. Lase tast lahti, no ei saa Sa teda enam iial endale.

Anonüümne ütles ...

Voodis aeledes laste askeldamist vaadata on kindlasti vahva tegevus, aga lastel on komme kasvada suure(ma)ks. Mida sa Inno päevade kaupa kodus vedeledes, Irja ilu ja tublidust kiites, eksi siunates ja lapsi "kaitstes" tegelikult viimaste heaks teed? Mis saab siis, kui Roosi ühel päeval kooli läheb (ja usu, see aeg saabub usukumatult ruttu), vajab oma lauda ja tooli ja tegelikult ka oma tuba, kus rahus õppida ja vahel ehk isegi sõpru külla kutsuda? No see viimane on teie puhul ilmselt muidugi välistatud, sest olete ju kirjutanud, et kunagi kedagi külla ei kutsu ja ise ka ei käi, sest nii hea on olla ainult oma pere ringis. Aga kahjuks lapsed, kes ei saa endale kunagi kedagi külla kutsuda (sünnipäevale näiteks), kipuvad sageli teistest üldse kõrvale jääma ja sealt pole enam pikk tee (kooli)kiusamiseni. Sellist saatust tahate oma lapsele? Või et teda hakatakse narrima selle pärast, et tema kodus süüakse kokkukerjatud toitu? Ilmselt küll, siis siis on ju jälle hea kõiki teisi oma hädades süüdistada ja teatada, et ainult teie elate õiget elu. Oh vaesed õpetajad ja enne veel lasteaiakasvatajad, kes nagubii teevad kõik valesti teie võsukese jaoks. Ok, rikkad on vastikud ja raha paha, kinnisvara suisa saatanast, aga ka suurema korteri üürimine nõuab vahendeid. Loodategi sotsabi peal elama jääda? ma küll ei tea, kas Võrus sotsiaalkortereid on ja kas mõni ka teile tulevikus antakse. Nii või teisiti, sinusuguse "lastekaitsja" lastest on tõsiselt kahju. Juba praegu, ammuks siis tulevikus.

Mirjam Kala ütles ...

Mis muud ahvatlused sul Inno tööl tekivad? :P Tahad sa sellest rääkida?

Anonüümne ütles ...

Ähh, Innol elab voodi all suur koll, kes kohe Irjale-roosikesele-juulikesele kallale kargab ja nad maha murrab, nii kut Innoke voodist püsti tõuseks ja tööle läheks.
Sellepärast ta ei saa, peab voodi peal olema ja seda kolli valvama.

Anonüümne ütles ...

Inno, perefirma on küll tore asi, aga mis siis saab kui Irjal ntx. jälle mõni tellimustöö jääb tegemata, sest vaja haiget last öö läbi valvata ? kes riskid maandab, kahjud korvab..? ei saanud te kahepeale ühte artiklitki Keskerakonnale valmis tehtud, nüüd räägid perefirmast...

Anonüümne ütles ...

Inno,tead Sul on isegi vedanud. Kui Sul oleks minusugune naine,ma oleks Su mättasse löönud. Ma poleks suutnud alkoholisti ja prostituutide juures käijaga koos elada. Kirjutasid,et vöid kihla vedada,et Ingrid vötab Su igakell tagasi. Ma sooviks vedada. Irja peab kymne kyynega kinni,sest ilma Sinuta ta ei saaks iial hakkama. Kes Juulit töstab ju.

Kana Kaks ütles ...

Aga Inno võtaks ju lapsed endaga, sest siis saavad lapsed kasvada terviklikus perekonnas. Irja võib uued lapsed saada. Ah ja elatist ta peab ka muidugi Innole maksma.

Anonüümne ütles ...

Oh, teil, head kaaskommenteerijad, ei ole absoluutselt mitte mingit mõtet sellele klounipaarile ei moraali lugeda, ega mingeid nõuandeid jagada. Seda viimast kohe eriti mitte, sest näete ju ise - ükskõik mis nurga alt elu vaadata, kõiges on süüdi Ingrid. Ja meil pole mitte mingit mõtet vastupidist seletada.
Tähismaad elavad mitte päev, vaid tund korraga: saades raha, ostetakse ebatervislikke ja kalleid lolluseid kokku, kirutakse hindu (eriti nende hirmkallite kalade ja juurikate omi :D ) ning joostakse kohvikusse. Mis edasi saab, ei huvita, sest "peaasi on rõõmus perekond" ja kohvikus nad õnnelikud ongi.
Koju jõudes ja reaalsust silmates tuleb vana ving ja hala tagasi ning siis hakkab jälle Ingrid saama.

Seega mõttetu neile midagi soovitada.

Muide, juhtusin eile kuskilt siit kommentaaridest lugema, et täna pidi keegi suisa 100€ annetama. Kas tehti seda? Niisama inimlikust uudishimust küsin, päris ausalt.

Kana Kaks ütles ...

Mind ka huvitab, kas saavad siis lapsed täna mämm-mämm?

Anonüümne ütles ...

Innoga seoses meenub laul suurest komöödiaõhtust:

"Ma küsin endalt nõu ja olen alati nõus, ma tean, et kõik on hästi..." :)


Küll on huvitav robot siin all, tasus tulla, ma ei saanud varem kommenteerida, sest mul puuduvad wordpressid ja muu p..., tänan anonüümsuse eest.

Anonüümne ütles ...

Anonüümne ütles ...
Oh, teil, head kaaskommenteerijad, ei ole absoluutselt mitte mingit mõtet sellele klounipaarile ei moraali lugeda, ega mingeid nõuandeid jagada. Seda viimast kohe eriti mitte, sest näete ju ise - ükskõik mis nurga alt elu vaadata, kõiges on süüdi Ingrid. Ja meil pole mitte mingit mõtet vastupidist seletada.

Just. Aga komenteerida on tore, sest nii saab iseenda frustratsiooni välja elada, tublist tühismaist nalja ja häid kilde kaaskommentaatoritelt lugeda.

Aga moraal ja nõuanded on naeruväärne jagada - hullem, kui sea selga ratsahobuse sadulat passitada.

Anonüümne ütles ...

Kui teha küsitlus, kumb naine oli etem, siis kindlasti selguks tulemustest, et Ingrid. Tema on puhas, moekas, hoolitsetud, edasipüüdlik, arukas. Irja litsakas, kole, vanamoodsate riietega, hoolitsemata, laisk, vaene.

Anonüümne ütles ...

Olen viimase kommenteerijaga nõus ja olen varemgi siin avaldanud arvamust- tegemist on raske juhtumiga. 2 tugevate nartsissilike kalduvustega inimest on kokku saanud. Need inimesed elavad ainult tähelepanust, seega nad ei oma ei au, häbi ega väärikust. Toodetakse järjest jäledamaid ja vastuolulisemaid tekste, et keegi vaid tähele paneks, närvi läheks ja kommenteerima hakkaks.
Ma olen ka nõus, et kommentaare on tore lugeda, aga ravida saaks neid inimesi, mitte kommenteerides.
Võiks teha kinnise FB grupi, kus saaks Tähismaid kommenteerida ja kuhu neil ei oleks ligipääsu, aga mitte mingil juhul siin neid haigeid inimesi ergutada! 😀

Anonüümne ütles ...

Jah, viimasega nõus. Ärme enam kommenteeri!

Elisabeth Rüütel ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.