reede, 11. november 2016

Reformierakonna inetu pärand: inimeste mõttemaailma väärastumine

Väljavõte Postimehe veebist.

Reformierakonna seitsmeteistkümneaastasel valitsusajal on kurb tagajärg - Eesti inimeste mõttemaailm on väärastunud. Põhiline sõnum, mida Reformierakond on edastanud, on see, et igaüks peab endaga ise hakkama saama. Ja sellest tulenevalt - toetada tuleb eelkõige neid, kes endaga ise hakkama saavad. Ehk siis tugevaid.

Kuna valitsus annab koodi ette kogu ühiskonnale, sõnastab niiöelda lipukirja, siis vasardab ka tavainimeste teadvuses idee fixe: kui ma olen vaene, siis on see minu enda süü ja ma pean seda häbenema. Ning kuna see on minu enda süü, siis ma pean oma hädaga ise hakkama saama ning mitte mingil juhul valitsuse käest midagi nõudma. On imestatud, miks Eesti inimene nii vagur on olnud ja kõikide valitsuse otsustega leppinud. Aga just sellepärast - kuna valitsusel, see on siis Reformierakonnal, on  õnnestunud tekitada inimestes SÜÜTUNNE. Ja süütunne on väga võimas. Vaatame kasvõi perevägivalla ohvreid - selle asemel, et politseisse minna ja enda peksja vastutusele võtmist nõuda, mõtleb väärastunud minapildiga ohver, et küllap ta on ise selles süüdi, et peksjas vägivallahoo esile kutsus.

Samamoodi on tavaline väike Eesti inimene reformierakondliku valitsuse tekitatud süütunde ohver ning sellest süütundest ülesaamiseks läheb veel aega. Esimene märk süütunde lammutamisest olid vastvalitud president Kersti Kaljulaidi sõnad: kõigepealt tuleb aidata nõrgemaid. Mäletate, Kaljulaid kasutas mõistet „eetiline riik”? Mõiste, mis on täiesti võõras reformierakondlikule maailmavaatele. Kas te olete kunagi kuulnud mõnd reformierakondlast kõnelemas eetilisest riigist, eetikast üleüldse?

Kuna reformierakondliku mõtteviisi kohaselt peab igaüks endaga ise hakkama saada, siis ei ole nende kavandatud töövõimereformis, mis puuetega noorte vanematele suurt meelehärmi valmistas, tegelikult midagi imelikku. Reformierakondliku ideoloogia järgi on puuetega inimesed oma olukorras ise süüdi ning ainus, mida riik nende heaks teha saab, on aidata neid nende süütundega hakkama saada, pakkudes neile võimalust ühiskonda panustada. Sisuliselt tähendab see seda, et ohvrilt nõutakse talle osaks saanud ülekohtu lunastamist.

Puuetega inimesed on reformierakondliku maailmakäsitluse kohaselt ühiskonnale koorem ning seetõttu on selle maailmakäsitluse kohaselt soovitav, et igaüks, kes saab teada, et ta puudega last kannab, koheselt aborti teeks. Sellise maailmavaatega riigis pakutakse rasedatele ohtralt erinevaid skriininguid ja teste, et viia puudega lapse sünni võimalus miinimumini. Kui puudega laps siiski sünnib, siis üritab süütundele apelleeriv riik tekitada lapse vanemas tunnet, et ta ise pidi sellise lapse sünnis kuidagi süüdi olema. Ikka selleks, et ise hakkama saamist pühaks pidav süsteem ei peaks nõrka aitama.

Samasuguse küünilisusega suhtub reformierakondlik riik kõikidesse teistesse nõrkadesse: vaestesse, vanadesse, paljulapselistesse peredesse. Töötud on oma töötuks jäämises ise süüdi, sest ei pingutanud piisavalt; vaesuses elavad pensionärid on ise süüdi, sest nende lapsed ei pinguta nende aitamiseks piisavalt; vaesuses elavad paljulapselised on ise süüdi, sest ei mõelnud enne laste tegemist järele, kui palju lapsi nad ise ülal pidada suudavad.

Inimeste nõrkuse nende eneste süüks panemine ja inimeste nende nõrkuse pärast häbistamine on viinud selleni, et igal - seni reformierakondliku - Eesti inimesel on kujuteldav hinnasilt otsa ees. Näiteks Juuli otsa ette on kirjutatud „null”. Reformierakondliku süükontseptsiooni omaks võtnud inimene küsib: aga miks mina pean teie puudega (või „värdja”, „imbestilli”, „idioodi”) ülalpidamise kinni  maksma? Sama küsib ta töötutelt, pensionäridelt ja paljulapselistelt peredelt.

Mõistamata, et tema ise võib ühel hetkel olla see hättasattunu. Pääseb näiteks raskest liiklusõnnetusest imekombel eluga ja on puudega inimene. Ja automaatselt ka süüdlane. Kuid sellele see, kes oma praeguse hinnasildiga rahul on, ei mõtle. Tema kujutlusis saavad sellised halvad asjad juhtuda ainult nendega, kes on juba oma olemuselt „teised”, „vigased”, „puudulikud”.

Paradoksaalsel moel ei ole aga vigane ja puudulik mitte inimene, kes mingil hetkel elus abi vajab, vaid hoopis see ideoloogia, mis abivajajat stigmatiseerib ning süüstab. Kõik demokraatlikud riigid on saanud alguse humanistlikest ideedest ning humanism, mille üks kandvaid ideid on iga inimese väärtuslikkus iseensena, sõltumata kasust, mida ta ühiskonnale tuua suudab, seisab hinnasildiideoloogiast valgusaastate kaugusel. Kuidas küll jõudis Eesti laulvast revolutsioonist ja vabaduse aadetest hinnasildiideoloogiani? Küllap vaieldakse selle üle tulevikus veel tuliselt.

Saabunud on aeg, kus me hakkame uuesti üles ehitama oma riiki. Vana, reformierakondlikust hinnasildiideoloogiast läbi mädanenud riik enam ei kõlba. Ta on jõudnud oma loomuliku kollapsini ning tema raipehais on muutunud juba väljakannatamatuks.

Esimese asjana tuleb võtta nõrkadelt see tohutu süükoorem, mida nad on kandnud nagu Atlas maakera, ja aidata neil uuesti tõusta. Iga inimene saab enda jaoks aga teha seda, et rebib omaenda otsa eest kujuteldava hinnasildi ära.

Kallid sõbrad, me kõik oleme HINDAMATUD. Hoiame ennast ja üksteist. Meil on üksteist vaja. Aga mitte ainelise kasu pärast.

Meil on üksteist vaja selleks, et saaksime hommikul puhta südametunnistusega peeglisse vaadata ja õhtul rahuliku südamega uinuda.

Inno täiendus: samamoodi väärastunud oli nõukogudelik mõttemaailm, millest Eesti praegune ühiskond on välja kasvanud. Väärastunud mõttemaailma tagajärg on inimsusevastased kuriteod.

13 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Pole teil mingit süükoormat.

Anonüümne ütles ...

Väga nõus. Väga hästi kirjutatud, Irja, siiralt tänud selle blogipostituse eest.

Lisaksin veel, et Eestis on trüginud võimule palju sotsiopaate ja sotsiopaatide poolt juhitud organisatsioonis hakkavad selle liikmed omaks võtma sotsiopaatilisi mõtlemis- ning käitumismalle: empaatiapuudus, nõrgematest jõuga üle sõitmine oma eesmärkide saavutamiseks, äärmine hoolimatus ja egoism. Tulemuseks on see, mida me iga päev ringi vaadates näeme. Kui tahame näha. Igaüks ei taha - seda nimetatakse kognitiivseks dissonantsiks.

Anonüümne ütles ...

Õige tõdemus ja suure hingega kirjutatud pöördumine.
Sellise ühiskonnakorralduse nimi on kalk kapitalism.
Reformarid on vaid loomevõimetud karjeristid, rikkurite usinad käsilased.

Irja ütles ...

Aitäh!

Anonüümne ütles ...

Selle pöördumise Irja võiksid pakkuda avalikkusele ka lugemiseks ehk tuleb väike honorargi, liiga hea vaid siia blogisse jätmiseks.
Muide samal ajal kui Taavi värvilisi sokke valis Pallinguga koos, vägistas noor ema Luisa Pirital rasket, valget Emmaljungat koos esiklapsega bussi peale. Kui Luisa saaks rääkida, siis ta räägiks oma seitsmest üksikema aastast. Ehk oli jumal seekord Luisa poolel ja määras isa Taavi kodusemale reziimile, teine laps ka tulemas. Nii rikkad nagu on Juuli ja Roosi, kes saavad mõlema vanemaga koos kasvada, ei ole need lapsed iial.

A.

Anonüümne ütles ...

Jah ,pidev syytunne sundis kolima naaberriikki.Kummaline on see et naaberriigis seda tunnet pole. Tore kuulda kui te usute et Eestist vöib veel asja saada, mina kahjuks enam ei usu ja tagasi ei tule.

olge ise ka tublid ütles ...

Kiidan samuti väga hea ja tabava kirjutise eest. Omalt poolt täiendan, et see pole sugugi mitte üksnes Reformierakonna pärand, vaid pea sama suur osa on selles ka IRLil ja selle partei eelkäijatel, Laaril, Partsil jm pseudoisamaalaste kamariljal. Need kaks parteid on kogu aeg üksteist toetanud selles väärastunud poliitikas, mis meelepärane vaid suurkorporatsioonidele.

Mille pärast sokutati ajaloolane Laar Eesti Panga nõukogu esimeheks? Eks ikka vastavate teenete eest. Hetkel raiub Tsahkna kui rauda, et mitte mingit astmelist tulumaksu ei tule. Mis pagana puuslik see ühetaoline tulumaks on IRLile? See kehtib vaid mõningates teistes maniakaalsetes ja bolševistlikes idabloki maades või täielikes arengumaades. Eranditult kõigis arenenud lääneriikides kehtib astmeline tulumaks, need riigid saavad tänu sellele palju paremini hakkama, sotsiaalseid lõhesid ja vaesust on neis palju vähem.

Viimane aeg ongi need väärastunud maksusüsteemi eksperimendid (ehk maksudega mängimine, Reformi kõnepruuki kasutades) lõpetada, kuna need on laastavalt mõjunud kogu ühiskonnale, aga sealhulgas ka ettevõtluskeskkonnale - miks muidu peaaegu kõik välisfirmad Balti riikide vahel valides eelistavad kas Lätit või Leedut. Sest nendes riikides on tehtud targemaid otsuseid ja majandus palju paremini käima saadud.

Anonüümne ütles ...

Ega uus valitsus veel moodustatud ole. Miskipärast arvan, et IRL tegeleb praegu Savisaarelt sõbrahinnaga Ratase luukere ostmisega. Järmisel nädalal algatatakse krim. asi ja President teeb valitsuse moodustamise ülesandeks näiteks "paduisamaalisele" Zahknale. IRL ruulib ju viimasel ajal ...

Irja ütles ...

Aitäh veelkord :).

IRL üritab ilmselt meeleheitlikult näidata, et ei ole Keskerakonna tallaalune ja seepärast sõdib astmelise tulumaksu vastu. Aga võib ju astmelisele tulumaksule teise nime anda ning ehk on sellega probleem lahendatud.

IRL on tõesti Reformierakonna hinnasildiideoloogiat toetanud ja legitimiseerinud, kuid kuna nad on seisnud ka lastega perede eest, siis ma loodan, et nad leiavad oma südametunnistuse tolmukorra alt üles.

Anonüümne ütles ...

Tänane IRL on ka reffide inetu pärand. Sellist teist poliitprostide kampa annab otsida.

margus kiis ütles ...

Reform võttis lihtsalt Mart Laari doktriini üle ja kandis seda edasi aastaid. Laar aga on vulgraarfridmanist, turu-usku ning levitas lolli müüti, kuidas aastal 1991 olid kõik ühel stardipositsioonil (üks naisfirmajuht rääkis veel see aasta mingis intervjuus sama juttu) -- mis on muidugi täielik idiootsus; ja kõik kes ei saa hakkama, on muidugi ise süüdi.

Anonüümne ütles ...

Väga hästi sõnastatud. Täpselt selliseks need küünilised reformarid riigi muutsid. Riik pidi teenima neid, ülemklassi mitte nemad riiki ja rahvast. Loodan et nüüd läheb elu helgemaks.

Irja ütles ...

Aitäh :). Ma olen võib-olla idealist, aga ma ka loodan.