Tuvastasin nüüd taas kaks imalat lugu. Esimene on EPList, mille üle ma ei imesta, kuna pärast Ekspress Grupi börsileminekut on imalaid lugusid tulnud EPList kui Vändrast saelaudu, või siis vihma oavarrest, eriti mis puudutab Ekspress Grupi aktsiat.
Aga Postimehes on imalad lood olnud suht haruldus. No ok, Postimehes on palju augustiinlikke lugusid, mis on saanud küllap mõjutusi papa Jannseni ajast. Aga imalaid, no neid on vähe olnud.
EPLi imalale loole kirjutasin sellise kommentaari:
Lennart Meri nimi igale vastsündinule
Järgnevat mõtet ei jaga ma lugejatega mitte niivõrd võistlustuhinas ega soovist tulla lagedale parema ideega, kuidas jäädvustada hea Lennart Meri mälestust. Limpsti!
Aga olgem ausad, seda aega, mil Eesti vastsündinud lastega saaks midagi väärtuslikku ja igavikulikku ette võtta, ei ole just palju alles jäänud. Aastaid, mida me saame veel Eesti laste sünniaastateks lugeda, on heal juhul mõned kümned. See on pikk aeg. Üha enam märgitakse eesti rahva kestmisaastaks 2100. Limpsti!
Siit ka mõte (ütleks pigem rahvastikuminister Urve Palo stiilis mõttekoht), et kõik värsked lapsevanemad võiks oma lapsele nimeks panna Lennart Meri. Millal viimati pandi selline nimi ühele lapsele? Siis, kui Lennart Meri sündis. Ja kes see inimene oli? Lennart Meri. Seni on Eestis levinud poisslapse nimed Andres, Peeter ja Mart, mille tähtsust ma küsimuse alla ei sea. Praegu on Eestis aga sadu ja tuhandeid inimesi, kes on Lennart Meriga silmast silma kohtunud, temaga rääkinud, teda kuulanud ja tema mõttega kaasa mõelnud. Limpsti!
Mõte tekkis peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on Lennart Meri Eesti eest rääkinud ja tema hea käekäigu jaoks teinud rohkem kui keegi teine. Kui Eesti rahvas ise tervikuna kõrvale jätta.
Teiseks ja üsna praktiliseks põhjuseks on see, et eesti lastest tuntakse praegu tunduvalt rohkem puudust kui varem. Kes oleks võinud veel viieteistkümne aasta eest oletada, et sündivus Eestis väheneb ja lapsed muutuvad rariteediks.
Sootuks raskem on aga Lennart Meri nimega lastele leida vastavaid vanemaid, sest neid, keda Meriga Eestis seostada, on küll ja veel- Lembitud, Pearud, Unnid ja Petsid. Aga milleks seigelda ringi siinsamas Eestis?
Meri-laste üks vanem võiks olla Tšingiz-Khaan. …..
Njah, rohkem ei viitsinud. Aga üldiselt võiks anda Eestis auhinna neile, kes kõige enam kadunud Meri perset lakuvad. Mida põhjalikumalt, seda parem. Igal juhul tegi Indrek Mustimets suu seks, kui piltlikult väljenduda.
Ja Postimehe imal lugu pärineb Priit Pulleritsu sulest. Pullerits, tunnustatud TÜ õppejõud ja ajakirjandusteoreetik, kirjutab pikalt laialt, alustades lehmade seedimisest ja Sheryl Crow’st (huvitav, kes see veel selline on, kas mõni Postimehe kaasautor?!), ning jõuab selleni, et jaanituled tekitavad süsihappegaasi (Pullerits on teinud põhjalikud arvutused, kuidas ja kui palju), ja lõpuks ütleb, et pole neil jaanituledel häda midagi. Aga milleks üldse leheruumi raisata selliste tobeduste peale. Ja ajakirjaniku kallist aega. Mis lugeja sellest loost teada sai? Et Pullerits oskab arvutada algklassi tasemel. Muud suurt midagi. Ok, ma saan aru, et leheruum tuli täita. Aga oleks võinud jätta tühjaks ja kirjutada, et kuivõrd polnud ühtegi tarka mõtet ei Pulleritsul, ega peatoimetajal (mis ta nimi nüüd oligi?!), siis jäi pind tühjaks. Milleks oma saamatust häbeneda? See tuleb nagunii välja.
Pullerits oleks võinud kasvõi mõned teravad küsimused esitada Edgar Savisaarele, kes Postimehes päev hiljem sõna võttis. Siis Savisaare majatehingute ja kindlustuslepingute kohta, millest Postimehes kirjutas Toomas Sildam, aga teema millegipärast õhku rippuma jäi. Aga Savisaarele on antud jälle vabalt sõna ja mees kirjutab temale omaselt taas hoogsalt, aga demagoogiliselt. Et valitsus kulutab palju? Ohhoo, kus üllatus! Kus oli Savisaar siis, kui oli otsustav aeg euro kasutuselevõtu nimel tegutseda? Siis tõmmati eelarve ülejääk ilusti rihmaks. Savisaar oli siis majandusminister ja just majandusministeeriumist tulid ideed kõiksugu suuri kulutusi teha, näiteks raudteed tagasi osta mitme miljardi eest. Savisaar peaks olema küll viimane mees, kes praegust valitsust kritiseerib. Ma ootaks pigem, et rohelised oma suu lõpuks lahti teeks. Toompea koridorid peaks olema juba tuttavad.
Ja midagi pole kobiseda ka Res Publica meestel, eriti Taavi Veskimäel. Just Partsi peaministriks (ja Veskimäe rahandusministriks) oleku ajal tõsteti hüppeliselt riigiametnike palku. Mis tähendas näljase suurepealise loomakarja galoppi laenuturule. Ja tulemus on täna kõigile näha.
Mis ma tahan öelda, et majanduses toimuvad asjad 3-5 aastase, kohati ka pikema vinnaga. See, mis praegu majanduses toimub, on pigem Kallase ja Partsi kui Ansipi valitsuse tegevuse tulemus. Ja Savisaar võiks vaadata rohkem peeglisse, see mis pronkssõduri ümber toimus, on suures osas tema tegemiste või tegematajätmiste tulemus. Või ta siis ei ole suurima muulaste toetusega erakonna ja suurima opositsioonierakonna esimees? Kas selline mees saab end vabandada sellega, et oli puu otsas, kui pauk käis? Ma kordan veelkord, et mina oleks tema asemel omale kuuli pähe kihutanud, pärast kõike toimunut, kui oleksin olnud tema olukorras. Tõega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar