Läksime Irjaga sinna õhtust sööma (köök on Ammendes samuti suurepärane, menüü on küll väike, aga see-eest on kõik olemas), ja küsisime ka tubade kohta. Öeldi, et sviidid on vabad ja mõned lukstoad ka. Ja kui siis läksin Ammende sviiti kinni panema, ütles noormees vastuvõtulauast, et kahjuks on sviit kinni, keegi olevat helistanud. Ja kui pärast täpsustasin, et kas pani kinni selle 10 minuti sees, kui oma otsust tegin, siis ta vabandas viisakalt ja ütles, et oli kinni pandud mõned tunnid tagasi, aga noormees ekslikult ei andnud sellest teada.
Olgu, mõtlesin, ilmselt oli siis tõesti kinni pandud. Ja lubasin mõelda, kas üldse hotelli ööbima jään. Võimalus oli ööbida mahagon-sviidis või siis lukstoas. Kui olime Irjaga just magustoidu ära tellinud, tuli sama noormees tagasi teatega, et klient oli taas helistanud ja oma broneeringust ära öelnud. Vahva! Hõõrusin kohe käsi ja teatasin, et broneerin selle toa ise. Kah mul asi, 7800 krooni öö praegusel suvisel perioodil, talvel ja kevadel mõnevõrra odavam. Aga tahtsin ära proovida, sest lukstuba katuse all jättis möödunud aastal kesise mulje.
Niisiis sviit. Tuba on pea niisama suur kui Kalvi mõisa Royal sviit, see on siis ligi 100 m2. Seejuures on Ammende sviidis eraldi tualettruum külalistele. Korralik elutuba koos kirjutuslaua ja telekaga. Ning diivaniga. Ja magamistuba, mille akendest avaneb niisama kena vaade kui Kalvis. Ja loomulikult kõrged laed, mis meeldivad mulle ja Irjale ja mille poolest Kalvi ja Ammende erinevad Pädastest, kus külalised majutatakse millegipärast endisesse tõllakuuri, selle asemel et neid mõisa peamajas vastu võtta. Ja selle tõllakuuri laed on väga madalad, tekib selline ahistav tunne. Ja õhku on vähe. Tuba ise on Pädastes kahel korrusel, voodi on lae all, jahutust pole, ja kuumal suveajal võib seal rabanduse saada.
Irja leidis kapist ühe lisapadja. Millegipärast teist polnud. Ja siis tuli teine üllatus: pudel šampust koos puuviljavaagnaga, mis pidi olema hotelli köögi poolt kingitus külastajatele. Tore, pudel head šampust kulus marjaks ära. Et näiteks mullivannis seda nautida. Aga vannituppa minnes tabas mind pettumus. Vann on ikka niiii pisike. Et kaks täiskasvanut, isegi sellist lahjat täiskasvanut nagu meie Irjaga, sinna lihtsalt sisse ei mahu. Või ütleme, et mahub, aga vaevaliselt. Pole õiget mõnu. Ja ma ei viitsinudki mullivanni minna ja proovida Molton Browni vannitoakosmeetikat. Selle asemel vaatasime Irjaga läbi arvuti ja hotelli teleka seriaali Sopranod, mille ma Irjale sünnipäeva puhul Amazonist tellisin, kõik kuus hooaega, mis olid DVD-del saadaval (taustaks niipalju, et Sopranod jõuab peagi lõpule, Economistis äsja kirjutas, ja seda peetakse üle aegade parimaks teleseriaaliks. Kokku tehti seda 8 hooaega).
Ja keerasime magama. Voodi on Ammendes mõnus, lai, ühe madratsi ja kattemadratsiga. Ja hommikusöögi tellisime tuppa. Ja hommikusöök pole Ammendes suurem asi. Selline traditsiooniline (kalarullid, singiviilud, kodujuust), lisaks pakutakse värskeid puuvilju ja külma šampust. Ja saab köögist tellida vastavalt oma valikule praetud muna ning pannkooke. Aga muidu nagu igas keskmises hotellis. Näiteks polnud värskelt pressitud mahla. Selles mõttes pole vastast Pädaste hommikusöögile, mis on elamus omaette. Kunst. Aga Pädastes on jälle mullivann tõeliselt pisike, ja toad on suht lahjad, nagu ma juba mainisin. Nii et tekis Irjaga soov teha üks hotell, kus oleks kõik viimase peal. Nii voodi, vannituba, teenindus, restoran, hommikusöök. Koht polegi väga oluline. Näiteks Kalvi, samas kõrval asuv Aseri on täitsa, nii-ütleda, mõttetu koht.
Mnajh, ja vannituba on Ammende sviidis veidi kummaline. Esiteks on mullivann väike. Ja siis puudub dušš. No või, kui peab end veega üle laskma seal pisikeses vannis, kust siis tuleb lühikest duššivoolikut jõuga välja sikutada. Ja siis on vannitoa juures saun. Samuti selline pisike, nagu korterisaun, leiliruum siis, elektrikerisega. Ma ei hakanud sinna minemagi, sest ma tahan end pärast veega üle lasta ja sellist võimalust polnud. Ok, oleks võinud vannivette plärtsatada, aga seda ma ei soovinud. Nii jäid saun ja vann mul proovimata. Irja hommikul käis vannis duši all ja nägi päris kurja vaeva. Esiteks ei jaksanud ta duššivoolikut vanni ääre seest välja sikutada. Ja siis ta kügeles seal vannis, poolkükakil, ja pesi end. Kahju hakkas tast kohe.
Aga muidu on Ammendes tore. Saab mõnu kogu raha eest. Ja teenindus on korralik. Hommikul kaeti laud rõdule, kust avaneb suurepärane vaade pargile. Vaikus ja linnulaul. Ning kena hommikupäike, mis kasvab üle lõunapäikseks. Seda luksust põhjapoolses mahagon sviidis pole.
Nii et mina soovitan küll Ammendes ööbida, ja kui rahakott vähegi lubab, siis juba Ammende sviidis. Ja makstud raha ei lähe tühja kohta, hotelli pidajad Rein Kilk ja Hans Luik on teada-tuntud tragid ja ettevõtlikud mehed, panevad raha mõnda uude ettevõtmisse.
Ja neljapäeviti on Ammende hoovis kontserdid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar