Mis on kommunismil viga?

Kunagi, veel nõuka ajal õppisin koolis, et kommunism, see tähendab põhimõtet, igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste järgi. Ehk siis tegelikult igati ok põhimõte, ainult et keegi pole osanud seda praktikas päriselt nö juurutada, kui kasutada tuntud klišeed.

Ja seda kummastavam on kuulda viimasel ajal Eesti poliitikute sõnavõtte, nii Tallinnas, Brüsselis kui Strasbourgis, et see põhimõte (ja muu selle põhimõttega seonduv) tuleks kui inimsusevastane hukka mõista. No tohho tillaja, ütleks selle peale ilmselt rootslased ja soomlased, kes on omal moel kommunistliku korra omal maal sisse viinud. Või juudid Iisraeli kibutsites. Teatud mööndustega, aga asi töötab. Ja nii Eestis kui ka mujal maailmas on pööratud pilgud nende Soome-Rootsi heaolusüsteemide suunas, mida harva kommunistlikeks nimetatakse, aga mis sarnanevad kommunistlikele kõige enam.

Ah et justkui kapitalism on hea. Aga kust kuradist? Nii Hiina kui Venemaa arenevad jõudsalt kapitalismi kursil, Venemaa on kohati kapitalistlikum kui Eesti oma madala maksukoormuse ja suureneva ebavõrdsusega. Aga elada pole seal hea (vähemasti väljastpoolt vaadates). Sest seal on pead tõstmas kapitalistlik diktatuur, umbes sarnane nagu arenes välja Saksamaal enne teist ilmasõda.

Nii et kommunismile kuritegusid kaela määrida pole õige. Kommunism ise pole kellelegi kurja teinud, nõiajaht kommunismile algas USAs, Inglismaal ja mujal 1960ndatel pärast seda, kui oli karta, et ka seal riigis võiks kommunistid võimule tulla. Ilmselt siis sellised kommunistid nagu Soomes ja Rootsis, mitte nagu Venemaal. Aga see selleks. Kommunism kui selline, siis põhimõte, et igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste järgi, ei saa kuskilt otsast olla kuritegelik. Ja see, et kuritegelikke autoritaarseid režiime on nimetatud kommunistlikeks, ei tähenda veel, et kommunism ise on kuritegelik.

Ok, kommunistlik põhimõte võib mitte meeldida, näiteks ei meeldi see (kõrged maksud, väiksed seisusevahed) pikalt Rootsis elanud IBM Eesti juhile Valdo Randperele. Ta on seda mõtet oma kirjutistes ja sõnavõttudes väljendanud. Ja kommunistlik põhimõte ei meeldi ka mulle, kuna ta kehtestab ühiskonna liigselt suure kontrolli indiviidi üle. Ja minu meelest on kommunism (ja ka selle väike suguvend sotsialism, mille eest Eestis võitlevad Marju Lauristin ja Toomas Hendrik Ilves) üldse utoopia, sest inimesed ei saa kunagi olla võrdsed, sest nende võimed pole võrdsed, näiteks vaimsed võimed, sellest olen ka varem kirjutanud oma blogis. See tähendab, et võrdsed pole võimed tsiviliseeritud ühiskonnas toime tulla. Ehk piltlikult öeldes, sa võid lollile anda samapalju raha või muud nänni kui on Bill Gatesil, ta jääb ikka lolliks ja raiskab selle raha ära, parimal juhul, halvimal juhul joob end surnuks. Või mängib kõik mängupõrgutes maha ja siis poob end üles. Ok, alkoholi ja mängupõrgud saab ära keelata, aga kõike ikka ära ei keela, kus loll võib oma raha hakkama panna. Näiteks teeb seda välismaal (pole ju teab mis saladus, et suur osa soomlaste abirahadest läheb otsejoones Eesti alkoholifirmade taskusse, seetõttu on Soome poliitikud oma Eesti kolleegidele juba aastaid pinda käinud, et alkoholimüügi poliitikat karmistataks. Aga ega loll soomlane peatu. Kui Eestis enam juua ei lasta, läheb ta edasi Lätti, siis Leetu, Saksamaale, Hispaaniasse. Või otse Taimaale. Kus ka soomlased seksimas käivad, sest kodus ei tohi, või ei ole ilus.) Ok, keelame ka välismaale mineku ära, nagu oli NLiidus ja on Kuubal. Või kehtestada kommunism kogu maailmas. Siis võiks raha üldse ära kaotada, et lollidel ei tekiks ahvatlustki midagi kulutada. Aga seda, kommunismi kehtestamist maailmas, saaks teha ainult vaba tahte alusel. Ja seda ei juhtu niipea, kui vaadata, kui vaevaliselt kulgeb riikidel kasvõi vabakaubanduse põhimõtete omaksvõtmine. Kommunistliku süsteemi suurim puudus on see (ja põhjus, miks ta paljudele peale ei lähe), et ta on olemuselt perversne (kõik on rahul, aga keegi pole samas õnnelik). Aga kõigele vaatama ma ei saa nõustuda sellega, et kommunism on kuritegelik oma olemuselt (ja nagu Irja ütleb oma juristi vaatevinlist, ei saa mõtteviisi üldse hukka mõista).

See, või need asjad, mis olid kuritegelikud, olid konkreetsed kuriteod, mida panid kommunistliku diktatuurse režiimi varjus toime teatud kindla riigi juhid ja nende truud jüngrid. Näiteks Katõni veresaun Poolas. Mass-küüditamised Venemaal, Valgevenes, Ukrainas ja Balti riikides. Ilma kohtuta inimeste surmamõistmine või 25+5 aastaks vangilaagrisse saatmine. Inimeste tagakiusamine poliitiliste eelistuste pinnal. Ja neid kuritegusid on oi-oi-oi kui palju. Ja neil on konkreetsed inimesed taga. Mitte udune kommunism, vaid konkreetsed kurjategijad.

Minu väike soov on säärane. Stalin, kelle juhtnööride järgi tapeti miljoneid ilmsüüta inimesi maamunal, vedas Eesti piiri siitpoolt Petseri linna. See oli kuritegelik samm setude suhtes, kellelt võeti ära 2/3 nende territooriumist. Venemaalt tuleks need alad tagasi nõuda kui kuritegelikul teel saadud vara. Nõnda nagu Jaapan nõuab jätkuvalt tagasi Kuriili saari, mis sarnaste meelevaldsete piirijoonistamiste tõttu Venemaa koosseisu arvati. Nagu ka Karjala-Soome, mida soomlased tagasi ei nõua, kuna neile on kallis nende Kekkonen kui Suur NLiidu Riigijuhtide Perselakkuja.

Ja eestlastel on õigus oma maa tagasi nõuda seda enam, et eestlased ei teinud koostööd (või ütleme siis Eesti, sest riik oli okupeeritud) natsi-saksamaaga nagu Jaapan või Soome. Ja Venemaal pole mitte mingeid arvestatavaid põhjendusi, miks ei peaks Petserit ja sellega piirnevaid alasid Eestile tagasi andma. Mitte kõige ainsamaidki. Sellega seoses ei pea isegi II maailmasõja ajalugu ümber kirjutama, nagu paljud Vene tegelinskid arvavad.

Ja see teema tuleb viia otse Euroopa Liidu võimuorganiteni, mitte läbi rassismi ja ksenofoobia direktiivide, nagu seda on püütud teha, ja edutult. Sest see on Eesti oma holokaust, mis peab saama samamoodi hukka mõistetud nagu juutide kallal toime pandud kuriteod. Eestlased ei pea vaatama, kuidas neid hävitanud kuritegelik režiim jätkuvalt nii Eestit kui kogu maailma šantažeerib. See on umbes sama, kui natsirežiim püsiks jätkuvalt võimul ning juudid peaks jätkuvalt taluma neid ahju ajanud režiimi toorutsemist.