Ja neist saavad tsooni vastavalt 14. ja 15. liige. Malta ja Küpros on saared Vahemeres, olnud turumajanduslikud juba pikka aega. Uutest ELiga liitujatest Sloveeniale rikkuselt järgmised.
Millest nähtub, et eurotsoon on rikaste klubi. Ja ka Eestil, eriti siinsetel poliitikutel pole mõtet end ja rahvast hullutada. Üle oma varju ei hüppa keegi. Kõigepealt tuleb rikkust koguda, siis eurotsooni taotlus esitada. Ei piisa sellest, et oled muidu tubli ja rügad kõvasti tööd teha. Mis on loomulikult ebaõiglane: Küprosel on mõnus tšill elu, aeg kulgeb aeglaselt, sellest saarest on saanud paljude skandinaavlaste teine kodu, aga ometi sai Küpros loa kasutusele võtta euro. Eestis samas punnitavad kõik, nii et veri ninast väljas, aga ei tuhkagi (tuletan meelde, et Eesti peamine takistus eurotsooniga liitumisel on olnud viimase paari aasta liiga kiire hinnatõus, nii 6-7% aastas, panga laenuintressid olid samas 3-4%).
Seoses Eesti suhtelise vaesusega (eriti enne ELiga liitumist) saabub siia rohkem toetusraha kui Sloveeniasse, Maltale või Küprosele. See on nn loll raha (heas mõttes), mis leiab kergesti tee näiteks ehitusse, sealt juba tarbimisse ning kinnisvaraturule. Ja ongi hinnad laes.
Samuti vooris Eestisse vahetult pärast ELiga liitumist ebaloomulikult palju soomlasi, nn ostoksille, kuna Eestis olid veel hinnad all, samas võimaldasid ELi reeglid niipalju kaupa kärusse ajada kui mahtus. Ja ei pea olema eriti tark, et aru saada, mis juhtub hindadega, kui kohale voorib ligi 2 miljonit soomlast aastas, rahakott puuga seljas. Kui hinnad Eestis tõusevad, ei pea soomlased enam käima siin oma igapäevaseid sisseoste tegemas. Ja on loomulik, et hinnad ei tõuse enam nii kiiresti ja hotellid jäävad tühjaks. Ning eestlaste statistiline alkoholitarbimine kukub samuti – mürtsti! Aga see pole ka loomulik, et Tallinna kesklinn on Soome turistide lemmik-sihtkohti – hotelle, viinapoode ja kasiinosid - täis. Näiteks Zürichi, Helsingi või Stockholmi kesklinnas on vaid mõni üksik hotell või viinapood ja mitte ühtegi kasiinot. Muidu kõik elumajad ja mõned üksikud bürood. Mõnus, rahulik ja vaikne. Tallinnast ei saa oma 0,5 mln elanikuga kunagi Londonit, hotelli- ja spaaärimehed võivad selle mõtte kohe ära unustada. Pigem investeeringu oma üleliigsed miljardid maksudesse, et Eestis saaks teed korda, kuritegevus väheneks ja lastel parem haridus. Aga nad ei tee seda, kuulda on, et nad kolivad hoopis välismaale, kus teed ja koolid head ning kuritegevus madal. Näiteks Sõõrumaa, Eesti äri au ja uhkus ning poliitikute suur ideaal, eelistab oma 4 miljonit maksva ringraja-Mercedesega Hispaania kaunil lõunarannikul ringi kihutada. Niipalju siis rahvusliku kapitali eelistest, millest on, suu vahus, korduvalt kirjutanud Janek Mäggi. Selle asemel võitlevad sellised rahvuslikud kapitalistid nagu Tõnis Palts, nii et veri ninast väljas, hoopis selle eest, et Eesti teed ja koolid oleks sitad ning kuritegevus kõrge. Sest mis see maksude maksmisest kõrvalehiilimine muud on kui vilistamine oma rahva huvidele. Aga oma maksuraha viis Palts millegipärast Hollandisse, kus teed ja koolid on juba head ja kuritegevus madal. Ja suvemaja on ta oma äripartneri Toomas Peegiga ostnud kuhugi Soome ranniku saarele, kus on hea (ja turvaline!!!) oma lukskaatrite ja –jahtidega ringi kimada.
Hindu tõstab seegi, et alates 01.05.2004 saavad kõik eestimaalased ELis tööd. Kui mitte paremat, siis märksa tasuvamat tööd. Valdkondades, kus keeleoskus pole oluline. Näiteks ehitustel. Või arstina. Või lõbumajades, sest mitmel pool Euroopas suhtutakse prostituutidesse kui inimestesse. Neil inimestel jääb pere enamasti Eestisse. Mis tähendab, et Eestisse voorib iga nädala või kuu lõpus suures koguses täiendavat raha, majanduslikus mõttes eriti lolli raha, mis läheb esimese hooga kohe kauplustesse ja teise hooga kinnisvaraturule. Aga seda ei saa ette heita, sest paljud pered on aastaid unistanud pesumasina ja televiisori või arvuti ostmisest. Korteri remondist. Tahaks veidi paremini toituda kui lihtsalt saiast, vorstist ja piimast. Ja tahaks elada veidi suuremas korteris või lausa oma majas.
Ja kuivõrd osa töötajaid on lahkunud, tuleb teiste kinnihoidmiseks maksta neile kõrgemat palka. Eestis on kerkinud palgad kiirusega 20% aastas. Palgad tõusevad eelkõige neil, kes seni ei saanud ega teinud suurt midagi või said suht väikest palka. See on raha, mis läheb joonelt kauplustesse ja kinnisvaraturule.
Lisaks küttis hinnatõusu suur jahumine euro tuleku ümber. Isegi koduperenaised teadsid, et kui tuleb euro, siis kõik kallineb. Ja selline ootus tõstis hindu isegi siis, kui eurot tegelikult ei tulnud.
Kokkuvõttes võib eurotsooni kohta öelda: iga asi omal ajal. Paanitsemiseks pole kindlasti põhjust. Ja kellegi süüdistamiseks (kui Taavi Veskimägi nüüd armastab näpuga näidata, siis mis ta ise tegi: miks lükkas Partsi valitsuses edasi mitmed hinnatõusud, näiteks elektri ja kütuse, toasooja, alkoholi ja tubaka?! Sest ei tahtnud võtta poliitilist vastutust.). Või kui, siis süüdistada Rooma paavsti, sakslasi, rootslasi ja taanlasi, kes kogu vara väevõimuga Eestist 13. sajandil minema viisid ja eesti rahva 600ks aastaks jõuga orjastasid. Ja et orjust pikendada, allutasid siinsed, peamiselt sakslastest orjapidajad Eesti alad pärast Põhjasõda Venemaa mõjusfääri. Ja nii jäi Eesti võrreldes teiste Euroopa riikidega suhteliselt vaeseks, kuna Venemaa ja venelaste jaoks pole rikkus viimastel aastasadadel olnud mingi ideaal. Venelaste jaoks on ideaal jõud ja võim, ilmselt raskest mongoli ikkest tekkinud hingehaavadega seoses, see on siis alaväärsuskompleks.
Tähtis on see, et eestimaalased oleks õnnelikumad, see tähendab, et tunneksid end õnnelikumana kui varem ja vaataksid tulevikku lootusrikkalt. Seetõttu pole vaja seada ületamatuid eesmärke ning võtta kohustusi, mida täita ei suudeta. Eestlased on olnud väga tublid. Kõige tähtsam on see, et inimesed saavad oma elu üle ise otsustada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar