Ma tõesti ei saanud aru. Või õigemini sain aru, olles end tohutust võõrsõnade ja -terminite rägastikust läbi puurinud, et Ahto Lobjakas kirjutas eilses artiklis Päevalehes, et Eestis on nüüd liberaalsus kadunud, kuna Reformierakond (RE) ja Res Publica ei suutnud ühineda.
Kamoon, Lobjakas, maga välja. Sa oleks nagu aasta otsa Eesti uudistest eemal olnud. On sul seal Brüsselis ka kaasaegsed sidevahendid, oled sa kursis Euroopas ja kogu maailmas toimuvaga? Mina küll tunnen, et Eestis pole liberaalsuse ehk inimese vabadusega ise otsustada midagi hullu lahti, vähemasti pole viimaste aastatega midagi muutunud ja ma ei näe, et oleks midagi muutumas. Peale selle, et RE populaarsus on kõvasti tõusnud, peamiselt seetõttu, et Savisaar & Co jättis aprillirahutuste ajal rahva kaitseta ning võitleb aktiivselt alkoholi müügi vastu. Karmi alkoholipoliitika tagajärjel lagunes kaasaja maailma juhtiv impeerium NSVLiit, mis siis veel Savisaare erakonnast rääkida.
Maksukoormus on suhteliselt madal püsinud, ehk siis inimestel on suhteliselt suur õigus otsustada, mida oma rahaga peale hakata. Sellega seoses on ebavõrdsus küll suurenenud (üks osa säästab, teine kulutab kohe ära, joob maha, igaühe vaba valik; ebavõrdsus suureneb viimasel ajal ka arenenud riikides, näiteks Soomes), ent ka vaesemad on suhteliselt rikkamad. Äsja otsustas valitsus RE juhtimisel, et ettevõtjatel jääb reinvesteeritud tulu maksuvabaks ka tulevikus. Igati liberaalne otsus. RE eestvõttel langeb üksikisiku tulumaks sujuvalt 18%ni. Samuti väga liberaalne. RE toetab sellist armeekorraldust, mis tugineb palgasõduritele. Samuti liberaalne, sest pärast valgustusajastut peaks riigikroonu aeg olema jäädavalt möödas, mis sest, et eesti mehed on harjunud, et neid sunniviisiliselt püssi alla pannakse ja sinna-tänna solgutatakse. RE on olnud liberaalse alkoholipoliitika poolt (tõsi, puhas piiritus pole enam 25 krooni eest liiter 24/7 poest saadaval nagu see oli 1992. aastal), samuti toetanud (sellega, et pole olnud vastu) seksiäri.
Samuti on liberaalne RE soov kasutada energeetikas tuumakütust (valida halbadest variantidest parim), mis pole küll teab-mis-roheline lahendus, aga igal juhul parem kui sadade hektarite viisi Kirde-Eesti maa jätkuv ülessonkimine ning populistlikud mõtted, et Eesti võiks end varustada puiduhakke ja tuule abil. Mina küll riigijuhina ei julgeks tuule peale minna, sest, tõesti, mis saab siis, kui tuult pikka aega ei ole? Rahvas imeb näppu?! Ja mis saab veel pearem olla, kui see elektrijaam asub Leedus, sadade kilomeetrite kaugusel Eesti piirist. Sest näiteks mingi eelmise põlvkonna Sosnovõi Bori (sarnane Tšernobõlile- uhh!!!) tuumaelektrijaam on suisa Eesti piiri ääres, mõned kümned kilomeetrid Eesti idapiirist. Lisaks on väga hea, kui eestlastel avaneb juurdepääs tuumakütuse-alastele teadmistele. Mine tea, millal seda võib vaja minna.
Pronkssõduri eemaldamine oli samuti liberaalne otsus (halbadest variantidest parim), sest selle seismajätmine oleks üksnes andnud marurahvuslasetele võimaluse end kesklinnas välja elada ja sellega tülitanud jätkuvalt rahulike elanike elu-olu.
Ainus, mida saab muidu liberaalsele REle ette heita, on miilustamine kirikuametnikega ja mitte väga selge toetus homodele, mis on 21. sajandi Euroopas veidi kummastav. Aga vähemasti pole RE olnud homomeelsete vastu. Samuti võiks Eestis olla lubatud lisaks antidepressantidele muud lahjemad mõnuained nagu marihuaana (kanep), mis on legaliseeritud juba mitmel pool Euroopas. Ja siinsetele venelastele võiks anda kodakondsuse, sest hall pass ei kõlba ka enam 21. sajandisse, olgu minevikus kuidas oli (see oleks liberaalne otsus, kuigi ma ise oleks sellele vastu, aga neelaks alla). Ja samuti võiks olla suitsetajate elu veidi leebem.
Ja lõpuks, Lobjakas, nii palju võõrsõnu ja keerulisi väljendeid pole üldloetavas ajalehes hea. Sõnum ei jõua lihtsalt kohale. See artikkel sellisel kujul sobiks pigem Akadeemiasse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar