Tükike rohelust Tallinnas.
Kui mina andsin nõusoleku liituda erakonnaga Eestimaa Rohelised (pärast allkirja andmist erakonna algatusgrupi toetuseks), siis pidasin eelkõige silmas loodussõbralikku mõtteviisi, mis Eesti oludes tähendab maa sonkimise lõpetamist Kirde-Eestis ja mujal, loodussõbraliku arengu soodustamist linnades ja keskkonnasõbralikke lahendusi kõige laiemas mõistes. Et elukeskkond püsiks valdavalt roheline. Stiilis, et mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt.
Viimase aja roheliste tegevust, ja mitte ainult Eestis, silmas pidades tundub, et mõtteviis on, mõtle lokaalselt, tegutse globaalselt. Kõikvõimalikud agressiivsed protsestiaktsioonid on sageli rohelisest mõtteviisist kaugel, seotud rahasummadega, mida on võimalik agressiivsusega välja pressida. Ja kõik ühe eesmärgi nimel, milleks on kliima soojenemine. Ja maksimumprogramm "tagasi puu otsa". Kus siis inimene loobuks olemast see, kes ta on, mõistusega olend.
Aga miks rohelised ei tegele kliima soojenemisega lähtuvalt asja sisust. Kliima on soojenenud viimase 10 000 aasta jooksul pidevalt. Vahel rohkem, vahel vähem hoogsalt. Jää, mis kunagi kattis poolt Euroopat, on kadunud. Miks rohelised ei tegutse!? Miks ei koguta raha jääkatte taastamiseks Euroopas?! Sest mandrijää taandumine Saksamaalt on samuti kliima soojenemise tagajärg.
Ma vastan ise. 10 000 aasta jooksul toimunud ulatusliku soojenemise eest ei annaks keegi punast krossigi. Millegipärast jagatakse kamaluga raha 10 aasta jooksul toimunud mini-soojenemise eest. Rahvas on paanikasse ja hirmule aetud ning läbi hirmu on võimalik raha välja pressida.
Ja mis kõige kummalisem, elukeskkond muutub vaatamata võitlusele ikka üha vähem roheliseks. Pargid asenduvad kiviplatsidega. Puud kaovad. Tänavad laienevad väljaku laiuseks. Asumitesse tekivad ulatuslikud kivikõrbed. Arvata võib, sest mis on üks puu kliima soojenemise kõrval?! Nagu kärbsesitt. Tegutseda tuleb globaalselt. Onju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar