Urve Palo teine kirjand: ikka hinne 2

Väljavõte Postimehe artiklist.

Urve Palo, või see, kes tema nime all Postimehes kirjutab ja eile lasteaedade-teemise artikli kirjutas (neile, kes veel ei tea: ministritel on tavaks lasta oma nime all artiklied kirjutada, kas siis väljaspoolt palgatud PR-meestel, näiteks Tõnis Paltsu kirjatükke kirjutas tuntud kirjamees Kaur Kender, või kellelgi oma "majast"): see ei kõlba küll kuhugi. Kõik on segi nagu pudru ja kapsad. nagu oleks mingist kahest nn memost kokku pandud.

Esimene osa räägib sellest, mis inimesele oluline, et lasteaedu napib, et olemasolevate lasteaedade hooned on amortiseerunud, et lapsed on kitsalt koos ja et lasteaedade õueala reostavad süstlad. Oleks tahtnud ministrilt edasi kuulda, kuidas ta selle olukorraga praegu ja kohe aktiivselt võitleb, sest ta lubas oma valimiskampaanias laste olukorda parandada ja ministrina on tal see kohustus. Aga siis hopsti, hüppab autor järsku hoopis mujale ja hakkab rääkima valitsusliidust, eelarvest, kohalikest omavalitsustest, kvalifitseeritud tööjõust. Tulevad sisse sellised terminid nagu rahaeraldus ja projektipõhine. Mingid aastad 2010-2011. Ja siis selline lause, tsiteerin: "Omavalitsusjuhtidega nõu pidades olen saanud kindlust ideele, et lasteaiaõpetajate palkade toetamiseks ettenähtud raha motiveeriks tõstma alusharidust andvate õpetajate palkasid vähemalt põhikooli nooremõpetaja alampalgaga samale tasemele". Ma saan aru, et see teine jutt on mõeldud lasteaiakasvatajatele ja õpetajatele, kes on oma ametiühingute kaudu lasknud end sotside propagandast pimestada ja tahavad ilmselt jälle streikima hakata; aga mis see mind kui lugejat puudutab?

Palo varasem kirjatükk polnud parem. Esimene kirjatükk, mis ilmus kuu aega pärast aprillirahutusi, rääkis sellest, kuidas lõimumiseta pole Eesti turvaline. See oli selline kanaema stiilis targutus, justkui mõni väljavõte Tüdrukute klubi järjekordselt koosviibimiselt.

Palo on ise minister, valitsuse liige, aga oma arvamusi kirjutab turumuti mätta otsast. Et mis kõik valesti ja viltu. Tundub, et Palot ei lasta tähtsate otsuste tegemise juurde. Andrus Ansip, lase siis, palun!