Jääb selline mulje. Lugesin isa arvamusloo läbi (Kuidas Eestis kuulsaks saada?) ning tabasin end mõttelt, et tõepoolest, meie prokuratuuri arvates on ajakirjanik Margo Vaino suurem kurjategija kui küüditaja Arnold Meri.
Vaadakem lihtsaid fakte. Merile pannakse süüks süütute inimeste, sealhulgas sülelaste ning raukade julma küüditamist Venemaale. Margo Vainole pannakse süüks seda, et ta hoidis oma kodus lastepornot.
Nii. Kuidas reageerib Eesti prokuratuur ning kuidas reageerib Eesti ajakirjandus. Eesti ajakirjandus kirjutab pikki lugusid Arnold Merist, kus Arnold Meril on võimaldatud pidada pikki tiraade sest, kuidas ta tellis küüditatutele laeva, kuidas tema arvates okupatsiooni pole olnudki jne jne. Juures pilt Arnold Merist - sirgeselgsena, mundris, medalitega. Postimehes siis. Nüüd seesama Postimees avaldab pärast Margo Vaino vahistamist väikse uudisnupu, kus kirjas, et "kirjamees" sattus trellide taha, kuna kogus lapspornot. Nimetatud kirjamehest on juures ka pisike pilt, kus tal on peas tagasihoidlik nokats ning ta näib pisut ehmunud. Eksole, ja otse loomulikult ei ole nimetatud kirjamehele antud mingit võimalust õigustada oma tegusid. Nagu inimsusevastastes tegudes süüdistatud sm Merile.
Sedasi. Ja kuidas käitub prokuratuur. Otse loomulikult ei näe ta mingit vajadust küüditajat vahi alla võtta, kus sa sellega, tema teguviis on vaja lihtsalt hukka mõista ja asi ants. Samas Postimehe poolt kirjameheks tituleeritud uuriv ajakirjanik Margo Vaino, kes satub oma ekselukaaslase õela kättemaksu ohvriks, pistetakse pokri esimese vihje peale. Kohe. Ning armuta. Talle ei saa sinna pokri kuuldavasti isegi pakke viia. Samuti, pangem tähele, on tal erinevalt küüditaja Arnold Merist ajakirjandusega suhtlemise keeld.
Mida siis sellest järeldada? Et lapsporno omamine (lihtsalt omamine, mitte lastega pornotsemine siis) on hullem ning ühiskonnaohtlikum kui küüditamine, sadade inimeste surma saatmine. Küllap siis jah. Eesti ajakirjanduse ning prokuratuuri arvates.
Mina arvan, et selline prokuratuur on ise kuritegelik. Millal ja kuidas ta selliseks muutus, mina ei tea. Seal töötamise ajast ei mäleta küll selliseid juhtumeid. Aga pidage! Ilmselt on tagasi tulnud nõukaaeg. Kus soositakse küüditajaid ning represseeritakse ajakirjanikke. Prokurör Lea Pähkel on nõukaaja esimene kuulutaja.
Ja ajakirjandus. Peale selle, et selle sisu on jäle nagu sitt magamistoa põrandal, on ka ajakirjandus tasahilju nõukaaega tagasi laskumas. Äripäevas polnud Margo Vaino vahistamisest piuksugi. Miks? Aga seks, et Äripäevas just töötabki "koputaja", ja koputajaid tuleb kaitsta ka uusnõukaajal.
Otsisin Margo Vaino vahistamisele järgnenud nädalal ajalehtede juhtkirju, kus nõutaks Margo Vaino vabastamist. Kujutasin ette, et vähemasti leivaisa Ekspress, Hans H Luik võtab sõna, julge nagu ta on, ning nõuab talle omasel suurelisel moel ajakirjandusvabaduse lämmatamise lõpetamist. Aga ei. Ka sõltumatu ajakirjanduse loojal on suu vett täis. Viimase Ekspressi juhtkirjas räägib Barbi Pilvre hoopistükkis Saue steriliseerimistehasest. Mõne vaba maailma riigi ajakirjanik oleks enne endale kuuli pähe lasknud kui kirjutanud seesugust soga ajal, kui kolleg istub pogris. Nõukaajal aga just tegeldigi pseudoprobleemidega, nt lekkivate torude küsimusega, kuna tegelikest probleemidest ei tohtinud kirjutada. Ja nii on suu vett täis ka endisel esifeministil.
Samas Arnold Meri on kindlasti õnnelik.
1 kommentaar:
Nõustun iga sõnaga, mis siin kirjas on.
Postita kommentaar