Turumajanduse keskkonnas, millest paremat pole inimkond suutnud oma elu korraldamiseks välja mõelda, kehtib põhimõte, et kallis on hea.
Ja kuna häid asju on üldiselt vähe, siis on nad ehk kallimadki kui võiksid olla. Ja kui kuskil mingit head asja odavalt müüakse, tekib tavaliselt järjekord, saba (kuigi see pole eriti ratsionaalne, müüa head asja odavalt, aga mõned seda siiski teevad, kasvõi selleks, et oma kaubast kiiremini lahti saada).
Saba tekib ka siis, kui hulk inimesi avastab ühtäkki enda jaoks hea asja korraga, nagu juhtus viimati Paunvere väljanäitusel, kus punsli eli, mida muidu saab iga päev suht vabalt, sai lihtsalt otsa. Ja saba oli loomulikult ka. Ja siis oli sabas neid, kes teavad, et saba tekib siis, kui saab head asja odavalt. Ja seisid igaks juhuks ka ja ostsid seda napsi, ise teadmata, mida see naps endast kujutab. Kuigi tavalisel, so mitte laadapäeval on Palamuse apteek enamiku ajast täiesti tühi ja igaüks võib seda õli näost sisse ajada niipalju kui jaksab.
Sama punsli eli fenomen on tavaline inimsuhetes. Suur hulk inimesi, näiteks naisi, avastab ühel teatud hetkel enda jaoks ühe mehe. Keda ei pruukinud varem keegi üldse märgata, aga kelle pärast käib ühel hetkel jube taplemine ja lõpuks ei saa keegi seda meest. Või siis, harvadel juhtudel, on mees nii hea, et käib kõigi nende naistega. Ja on loomulik, et parem tulemus saavutatakse siis, kui suudetakse taplemist ära hoida, kuigi see on raske, sest inimloomus on teistsugune. See muidugi on juba teada-tuntud teooria.
Aga kui veel edasi minna, siis üks asi, mis sellise taplemise käigus märkamatult jalge alla tallatakse, on sobivus. See oluline faktor, mis hoiab inimesi koos (võimalik et ka paljusid muid asju). Isegi, kui sellest naistaplejate salgast on enamik "arukad" (selle "parema" tulemuse nimel) ja loobuvad sellest mehest, siis ühe naise kasuks, ei pruugi see üks naine olla üldse selle mehe jaoks sobilik. Sest see konkreetne naine ei pruukinud jahtida algselt üldse seda meest, vaid võttis nö sappa, jahtis seepärast, et teised seda tegid. Ja sai mehe endale pelgalt seepärast, et oli parem jahtija (näiteks trügis julmalt vahele), mitte seepärast, et talle see mees oleks tegelikult meeldinud. Aga kuivõrd ta on mehe pärast võidelnud, ja talle on jäänud mulje, et võitles lausa mehe endale välja, paljude naiste ees, siis on raske tal sellest mehest loobuda. Kuigi, võibolla ta üldse ei vajanudki meest, ja veel vähem sellist meest.
Nagu need, kes ostsid pimesi punsli eli ja võibolla selle nurga taga välja sülitasid kui kõige jälgima maitsega vedeliku, mida nad on eales maitsnud. Aga sellele vaatamata ei suudaks nad sellest vedelikust loobuda, sest seisid ära pika järjekorra, nägid hirmsalt vaeva, võibolla minestasid veel peaaegu ära ja mis kõik veel. Ja pärast on suht häbi tunnistada ka, et ilmaasjata sai sabas seistud.
Kui kirjeldatud viisil ostetud punsli eli saab igaüks suht valutult hiljem vaikselt minema visata (kuigi ka see pole hea, sest on ressursi raiskamine), siis samamoodi hangitud äri, või ütleme siis, mees, on juba suurem pähkel. Ja mulle tundub, et selliseid ärisid ja selliseid mehi on oi-oi kui palju.
Vat siis sellised lood täna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar