Tahaks siin ära õiendada ka ühe eksiarvamuse, justkui kirik on sama mis usk ja et usku saab levitada vaid kirik.
Kirik on olnud ajalooliselt repressiivorgan. Aidanud valitsejatel "valitseda". Väänanud jumalasõna enda huvidele vastavalt.
Usk on inimese enda asi.
Kirik pigem takistab usu levikut, kuna kirik on autoritaarne organisatsioon, mis on läbi aja propageerinud vägivalda. Vaieldagu palun, vastu.
Laiemas plaanis pole kirikul usuga mingit pistmist. Kirik on ühe väikse kliki "hobi", mis võimaldab ühtlasi mõnusat äraelamist. Inimesi on viinud eksiteele kiriku hea läbisaamine võimudega, uhked hooned, inimene tunnetab kirikus käimist kui võimalust võimule "lähemal" olla. Jumalaga suhtlemiseks ja uskumiseks ei vaja inimene mingit kirikut.
2 kommentaari:
Tehke küsitlus kas inimeste jaoks võrdub usk kirikuga?
Usklikkus võibolla jah, aga usk mõistena on niivõrd universaalne, et ehks 5% inimestest seostab seda kiriku EHK religiooniga.
Kui te Irjaga räägite jumalast, usust ja kirikust, siis olge mõistetes täpsed. Praegu jääb segaseks, kas mõtled kiriku all ristiusku või religiooni tervikuna?
Ma võin ka ju oma "kiriku" teha, kus ma käin mediteerimas vms. Aga kui ma kutsun sinna ka teisi ja räägin, et lunastus tuleb läbi minu , siis on see juba teine teema...
Sellele ma just tähepanu juhtisin. Kiriku roll usu juures on marginaalne. Samas on kirik haaranud ebaproportsionaalselt suure võimu selle usu vahendamisel, usuga tegelemisel.
Nii nagu valivad inimesed esindajaid poliitikasse, peaks nad omale ise valima esindajad usu puhul. Seda kõikide uskumuste juures.
Kui enamikes valdkondades on levinud demokraatia, siis miks kehtib usuküsimustes diktatuur?
Postita kommentaar