Milleks integratsioon?

Viimase poole aasta kõige enam meedias kajastatud teema on ilmselt integratsioon. Ehk siis sellises kodukootud tähenduses nipp, kuidas teha Eestis elavast vene keelt kõnelevast tegelasest eestlast, et neid nö kodustada. Neid tegelasi, ütleme et sovette, kes saadeti 50 okupatsiooniaasta jooksul Eestisse venestuspoliitikat läbi viima. Sest oli ju NSV Liidus eesmärk vabaneda tüütutest väikerahvastest, et tekiks monoliitne nõukogude rahvas. Uus inimene, kui lubate. Uus rass. Kes räägiks vene keelt, seda rahvuste poolt "vabatahtlikult" valitud rahvustevahelise suhtlemise keelt. Ent see plaan läks tuksi, sest ennast täis söönud tšinovnikud ei suutnud enam oma rahvast ära toita ja rahvas hakkas mässama. Ja selle mäsu käigus õnnestus eestlastel ja mitmetel teistel endise NSV Liidu rahvastel iseseisvus välja kuulutada. Ent venestus- (õigem oleks öelda sovetiseerumis-) poliitika (ja ka praeguse Venemaa) käepikendused jäid Eestisse alles. Esialgu hallipassimeestena, viimasel ajal üha enam Eesti, või õigemini Euroopa Liidu kodanikena.

Ent need käepikendused elavad edasi oma vanas kultuuriruumis. Räägivad teadlikult vene keelt, kuigi paljud oskavad juba vanast ajast eesti keelt. Ja kui pasun kutsub, kui piltlikult väljenduda, siis pole raske arvata, millise riigi või režiimi eest nad väljas on. Seda näitas ilmekalt nn aprillimäss, või teiselt poolt vaadatuna revolutsioon, kus üritati, tõsi hädiselt, võim eestlastelt üle lüüa. Ja anda see üle peremeestele, või siis neile, kes peavad end endiselt Eestis peremeesteks, see on siis tegelased Kremlis. Kes hauvad õhtuti plaane, kuidas ETV ekraanil taas Kremli kellad helisema panna. Miks nad peavad end peremeesteks? Sest nad pole vabandanud koleduste eest, mida nende endi või nende isade loodud režiim Eestis korda saatis. Vastupidi, viimasel ajal üritab Kreml toime pandud koledusi õigustada. Või neid maha vaikida.

Ma ei saa aru, millest tulid äkki vajadused pöörata vene keelt kõnelevatele sovettidele rohkem tähelepanu, luua venekeelne telekanal. Käia nendega "rääkimas". Mis see kokkuvõttes annaks? Millega nad sellise "servise" ära on teeninud? Ja miks just venekeelne kanal? Miks mitte ingliskeelne? Eestis elavad võõramaalased, kes veel eesti keelt ei oska, vajavad pigem ingliskeelset telekanalit.

Ma usun, et iga vene keelt kõnelev sovett Eestis teab, mis on hea ja mis on halb. Teab, mida tahavad sovetid ja mida tahavad eestlased. Venekeelne kanal ei muudaks midagi. Või ma ei saa aru, mida muudaks üks telekanal minu teadvuses, kui ma oleks venelane, tähenduses tõsiuskne sovett. Mind ei morjendaks mingi kanal, ma tahaks ikka endist elu tagasi. Kus minu aatekaaslastele jagati tasuta kortereid, terveid maju, autoostulube, paigaldati telefone. Võimaldati ravi parimates haiglates ja sanatoriumides. Jagati tuusikuid välismaale. Samal ajal kui eestlased saadeti Siberisse koonduslaagritesse surema. Vene keel on piltlikult öeldes selle kultuuri kandja, mis kuulutas eesti rahvale hukku. Ja iga inimene, kes ei suvatse Eestis elades eesti keelt selgeks õppida, loodab salamisi, et vanad head ajad tulevad tagasi. Räägitagu mida tahes.

Mulle ei meeldi sovettide ees alanud perselakkumine, ja vahet pole, kas seda teeb tädi Maali või minister Urve. Käib uhkustunde pihta, kui eestlased tunnevad end justkui süüdi, et pole piisavalt perset lakkunud, kandikul kõike kätte toonud.

Ja on tõesti üks asi, mis "integratsiooni" ajamise käigus on kahe silma vahele ja seletamata jäänud. Nende nn hallipassimeeste tegelik olukord. See, kes nad on, miks nad Eestis elavad, mida nad elult tahavad. Ja kuna see asi on seletamata, on neid "õnnetukesi" sovetirežiimi esindajatel võimalik Lääne ajakirjanikele välja mängida kui süütuid kannatajaid. Kes on heauskselt Eestisse tulnud ja nüüd on hästi pahas olukorras. Sittagi. Nad tulid siia kindla teadmise ja ülesandega, instrueerituna, kui nii võib öelda. Piirialadele saadeti ainult äärmiselt lojaalsed tegelased. Nüüd on nad loomulikult kõik "unustanud". Ent niipea kui võimalus avaneb, on nad valmis Eesti oblasti välja kuulutama, vean selles kihla. Info nende nn hallipassimeeste kohta tuleb arhiividest välja otsida ja avalikkuse ette tuua. Maksu see mis maksab.

15 aastat tagasi kirjutas Jaan Kaplinski, et need tegelased tuleb Eestist välja saata. See oli spontaanne mõte ja tavaliselt on sellised nö kõhutunde järgi leitud lahendused kõige paremad. Sest nad on ausad. Hiljem hakkasid prouad Lauristin ja Hänni propageerima 0-kodakondsuse ideed, ent ka see leidis vastuseisu, igaühele kodakondsuse andmine, ja nüüd on asi päädinud praeguse süsteemiga, kus siis vaikselt neid nn muulasi integreeritakse.

Küsimus ei ole rahvuses. Küsimus on ideoloogias, mida Eestis resideeruvad sovetid endas kannavad. Ja olen kindel, et neile sovettidele kingituste tegemisega tehakse kahju neile, kes tõepoolest abi ja tähelepanu vajaksid.

Omaette teema on, et Stalini-aegne ja hilisem sovetirežiim oli samasugune natsirežiim nagu Hitleri Saksamaa. Kogu NSV Liidus käis aktiivne venestuspoliitika, väikerahvaste suretamine koonduslaagrites. Surnuks näljutamine. Seda natsirežiimi pole veel keegi julgenud liistule tõmmata. Kuigi oleks ükskord juba aeg. Selle natsirežiimi liidrid toimetavad oma musti tegusid edasi. Eestlased ja teised väikerahvad elasid üle veel hullema holokausti kui juudid. Ja on endiselt suures ohus. Ainult et maailm ei tea sellest tuhkagi. Ja praegune Venemaa, mis on selle natsirežiimi ideoloogia kandja, püüab seda iga hinna eest varjata. Süüdistades veel, iroonilisel kombel, eestlasi natsideks.

Kaabakate ja kurjategijate ees ei tohi kummardada, nad tuleb kohtu ette tuua.