Tähismaa valetab!

Osake tänase Postimehe esikaanest.

Minu eks Ingrid Tähismaa kirjutab tänases Postimehes, et Kersna valetab. Ta viitab ühele lõigule Kersna viimases "vihkamise veerus", kus Kersna väitis, et Kroonika olevat šantažeerinud Evelin Pange.

Ja ühe Kersna väidetava eksimuse najale ehitab Tähismaa teooria, et Kroonika on hea ajakirjanduse etalon, kus ei ähvardata kunagi allikaid ja pakutakse "alati sõna vastulauseks ja kommentaariks". Mina väidan, et see on vale.

Noh, sedalaadi "sõna andmine", millest Tähismaa räägib, näiteks seoses Kersna endaga, sarnaneb hiljutise SLÕhtulehe ja Sügisballi tegijate konfliktiga, kus üks pool tembeldati kaamliks ja siis "anti sõna", et see pool saaks selgitada, miks nad on kaamlid. Loomulikult saadab iga vähegi mõtlev inimene sellise "võimaluse" peale selle väljaande perse. Kuigi PRi koha pealt on see vale, kuna see annab ajakirjanikele hoogu juurde. Ja väljaannetele samuti, kes teenivad selle pealt, kui lükkavad skandaalinäljase massi ette üha uusi ja uusi "kaamleid". Tegelikult tuleks sellised väljaanded ja ajakirjanikud kohtusse kaevata. Kuna see on ainus vahend mõnitamise lõpetamiseks ja pikemas plaanis ka välistamiseks.

Kersna lihtsalt ei tea, mis sitta keerab Kroonika heausksetele lugejatele kaela tonnide kaupa. Pange ehk tõesti ei šantažeeritud, kuna kes ikka julgeb tunnistada, et teda ähvardas Kroonika?! Oh seda vaesekest siis. Kõik nägid, mis sai minust, kui ma otsustasin Kroonika peatoimetajast ära lahutada. Ja tõesti, ma ei soovita kellelgi Kroonikaga tülli minna. Sest Kroonika on võimas relv. Ja-jaa. Olen seda ise aidanud luua ja ma tean hästi. Ja loomulikult on vale see, et Kroonika ei valeta. Võtame kasvõi iga-aastase nn seksikate konkursi, kus Kroonika ajakirjanikud valivad aasta seksikaima oma suva järgi. Umbes selliselt, et vaatame, kes saab tulla vastu võtma, kes paremini sobib, kes on nõus Kroonikale intervjuud andma. Lugejate hääletussedelid visatakse naerupahvakute saatel lihtsalt prügikasti. See on vaid üks väike asi, millest on ka lugeda olnud vihjamisi. Neid "saladusi" on veel, aga ma ei hakka kõiki neid välja laduma siin korraga. Mul on mõistlikum neid "tilgutada", sest siis püsib huvi minu ja Irja blogi suhtes. Ja ma luban, et ma teen seda, pajatan ühte koma teist. Hi-hii.

Vale on ka see, et Kroonika pakub alati sõna vastulauseks ja kommentaariks. 2005. aasta suvel, kui olime just Ingridiga kokku leppinud, et oma eraelu ajakirjanduses ei kommenteeri, andis Ingrid järgemööda mitu intervjuud, mis tipnes lõpuks tema enda intervjuuga iseendaga Kroonikas 6. juulil (Kroonika veebiarhiivist ei maksa seda lugu otsida!), millest kirjutasid ka lehed. Ingridi jutt puudutas otseselt mind ja ma ei saanud mitte mingit pakkumist ei vastulauseks ega kommentaariks. Minust sõideti lihtlabaselt üle.

Kõik väljaanded valetavad, kasvõi juba tulenevalt sellest, et ajakirjanik ei suuda kunagi omale asja päris selgeks teha. Seetõttu on vajalik arvamuste paljusus, konkurents ajakirjandusturul (loomulikult mitte selline, mida tekitab Oliver Kruuda) ja avarama pildi saamiseks on soovitav lugeda võimalikult paljusid väljaandeid.

Siiski peaks olema Kroonika peatoimetaja üks viimaseid tegelasi ajakirjandusturul, kes tuleb rääkima valetamisest. Häbene silmad peast, Ingrid!