Pakutakse umbropsu raha, et vihjake midagi, ja siis maksame, heal juhul 300 krooni.
See on JAMA!
Tuleb ette tuua konkreetne teema, näiteks Ansipi ja Närska vaidlus, ning pakkuda hea vihje saatjale 10 000 krooni. Siis tuleb ka vihjeid, ja korralikult.
Kui muidugi ajakirjandusväljaanded on lugeja teenistuses. Viimasel ajal tundub mulle, et ajakirjandus on establishmenti teenistuses, sest muidu jääb paljust ilma, näiteks iga-aastasest tuusikust presidendi vastuvõtule.
Kõvasid teemasid ei kajastata, või jäetakse need pooleli ühel hetkel, väitega, et aitab. Seda kõige kõrgema juhtkonna tasemel. Ei lasta asju lõpuni uurida. Seevastu tantsusaate ümber tiirlevad lõputult nii Kroonika kui Postimees. Miks? Küsige ajakirjandusjuhtide käest. Kui nad, kaasaja jumalad, suvatsevad vastata. Aga nad ju ei vasta, ilguvad ainult, tatistavad, nagu Kadastik viimati Postimehes.
Eesti ajakirjandus on võimu suuvooder, nii nagu see oli nõuka ajal, kuna ajakirjandust juhib paljuski nõuka-aegne kaader, kes muud ei oska, kui võimu perset lakkuda. See on tõsi ja vaieldagu palun vastu. Sellest kirjutab otsapidi Raul Kalev tänases Postimehes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar