kolmapäev, 5. detsember 2007

Mis me praegu teeme?


Vaade hetk tagasi Hilton Brussels'i 23. korra aknast (nagu Havanna, eksole?!).

Tuli küsimus, et mida me teeme. Oleme ikka Brüsselis, meie suure kodumaa pealinnas. Vahetasime täna hotelli. Tundub, et astusime selle Hilton Brussels City'ga pisut ämbrisse. Seal oli küll ööd Parts ja tema saatjaskond, aga ümbruskond selline kummaline: ühel pool poe- teisel pool punaste laternate tänav.

Seevastu Hilton Brussels on justnagu meie jaoks loodud. Kohe pargi kõrval. Ja pargid, nagu teada, on Brüsselis suur haruldus. Aga meile meeldivad. Ja siin on lähedal kunstimuuseum, galeriid. Armsad jalutustänavad. Mida hing muud ikka ihaldab.

P.S. Meie blogi ei lähe kinni.

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ingrid Tähismaa lahkub Kroonikast

http://www.epl.ee/artikkel/410491
Ära tuli !

Anonüümne ütles ...

Varsti tuleb tiba odavamaid hotelle v hosteleid vaatama hakata - kui õnnetu ja töötu ex käsi pikkas ukse taha kopsima tuleb:)

Anonüümne ütles ...

Vaidlustaks eelarvamusliku väite parkide harulduse kohta selles linnas. Tegelikult on Brüssel rohelisem linn kui Tartu parkide poolest. Soovitaks vähemalt järgnevat:

- Park Tenbosch Ixelles
- Parc Léopold
- Étangs d'Ixelles
- Parc du Cinquantenaire
- Woluwe park
- Bois de la Cambre
- Parc d'Osseghem/Laeken

ja kui sellest väheks jääb, siis Foret de Soignes ja Park van Tervuren. Viimased on samal teel, ligi pääseb trammiga 44. Soignesi sissepääsuks sobib Auderghem-Foret peatus ja Tervuren on lõpp-peatus. Tervurenis on ka Aafrika muuseum.

Vaadake kasvõi metroos jagatavalt ühistranspordikaardilt, kui palju rohelust on Brüsseli kaardil!

Marjakas ütles ...

Ei ole pargid Brüsselis haruldus. Kesklinnas jah neid pole, aga mujal on küll. Näiteks eurolinnaosas. Mitu tükki.

Anonüümne ütles ...

selline kommentaar tuli delfist, uudise peale, et Ingrid löödi Kroonikast minema:


Ingridi endine kolleeg, 05.12.2007 21:13
Olen Ingridi endine kolleeg ja pean tunnistama, et Inno blogist enda kohta loetu vastas täpipealt tõele. Seda oli valus kuid valgustav lugeda - kõik vestlused, mida olin Ingridiga omavahel pidanud ja mis pidid saladusse jääma, olid blogis kirjas. Samal ajal kui Ingrid nõudis alati, et kõik, mis koosolekutel räägitakse, jääks suureks saladuseks. Milline silmakirjalikkus!
Ma ei süüdista Innot, vaid mul on hea meel, et see avas paljude silmad, kuigi tegi haiget.
Innol on hea mälu vast seepärast, et ta on ajakirjanik. See on osa ametist, detailid ja lood lihtsalt peavad meelde jääma. Ingridil oligi aeg edasi liikuda. Pool Kroonika toimetust on praeguseks ametist lahkunud. Edu Margus Müilile, kellega kunagi koos töötasin - mõistlik mees.

veelkord, tublid olite!