Jube oli vaadata reedeseid lehti. Tervelt viis lehekülge Jaan Krossist!! Kuidas ta oli ühtepidi pühak ja teistpidi pühak.
Vaatasin just praegu CNNi, kus CNNi ajakirjanik intervjueeris raamatu "The Trouble with Islam Today" autorit, radikaalse islami kriitikut ja ajakirjanikku Irshad Manji´t. Manji, kes mõistab hukka mistahes fanatismi, ütles, et kuigi Benazir oli kahtlemata väga tore inimene ja ikkagi esimene islami naispeaminister, ei võidelnud ta ometigi piisavalt islami naiste õiguste eest, kuigi tal olid seks kõik võimalused ning kuulus nimi veel pealekauba. Ja et teda ei tohi kanoniseerida.
Kui meil siin Eestis mõni establishmendi tegelane sussid püsti viskab, siis on ta kohe pühak, üliinimene, ime et veel mitte Issand ise. Lennart Meri, Juhan Peegel jne jne. Pool lehte Krossi on ilmselge ja piinlik liialdus. Esiküljest piisanuks täiesti.
Meile siin on miskipärast omane kriitikameele täielik kadumine, kui sureb keegi nn suurmees. Pilk hägustub, sest teadagi, meil on suurmehi ja -naisi vähe ning sestap tahame neid ise vägisi juurde tekitada. Nii mõjume aga naeruväärselt, nagu iseennast kõrvust tõstvad eeslid.
Kross oli nõukaaja kirjanik ja aeg dikteeris reeglid. Ega seal midagi häbeneda olegi, aga ärgem otsigem tema teostest seda, mida seal ei ole. Näiteks varjatud kriitikat nõukaaja suhtes. Kross nautis kõiki režiimitruudusega kaasnevaid hüvesid, elas mõnusasti kirjanike maja korteris, mis talle "teenete" eest anti ja "säras" mõnusasti muheledes ja kõhtu kratsides nii nüüd kui nõukaajal. Teda upitas esile peaasjalikult Lennart Meri, teine nõukaaja establishmendi kirjanik.
Tegelikult, olgem ausad, kallid kaasteelised, kirjutasid ju nii Kross kui ka Meri üsna mõttetuid teoseid. Üks armsaid ja naiivseid keskaja heietusi ja teine eestlaste pärinemisest. Keda see huvitab? Olnuks mehed, võtnuks kotid ja põgenenuks piiri taha. Kirjutanud sealt, kuidas asjad tegelikult olid nõukogude Eestis. Teinuks nagu Salman Rushdie ja Aleksander Solženitsõn, või Orphan Pamuk. Nemad väärivad tõepoolest nobelit.
Nobel seepärast nii prestiižne kirjandusauhind ongi, et seda ei anta mitte igaühele. Kelle teostest peab varjatud tähendusi tikutulega otsima.
Suri tore vanamees, kes kirjutas muhedaid lookesi. Ei midagi enamat, paraku.
18 kommentaari:
Nüüd tõmbad küll endale vee peale, Irja...
Milline lollus. Kross veetis muuseas ka pikki aastaid vangilaagrites.
tegelikult oli mul sama mõte kui Irjal ja veel, et Tammsaare`t saab tsiteerida, aga Krossi heietustest pole midagi võtta.
Inks lubas Õhtulehes kah oma memuaaridega lagedale tulla, mis te selle peale ütlete?
Lessingule allajäämine ei ole küll mingi häbi. Niivõrd terav ja teravapilguline, mitmetahuline ja mitmekihiline, ühiskonnakriitiline ja samas ülimalt delikaatne kirjanik on väga haruldane nähtus. Eestis ei teki sellist tõenäoliselt kunagi.
Mida te ise Krossilt lugenud olete?
"kirjutasid ju nii Kross kui ka Meri üsna mõttetuid teoseid. Üks armsaid ja naiivseid keskaja heietusi"
Irja, kui palju sa üldse Krossi teoseid lugenud oled? "Wikmanni" poisse oled lugenud? Või siis "Mesmeri ringi"?
Olen lugenud koolis sunniviisiliselt Wikmani poisse ja pärast Mesmeri ringi, samuti Keisri hullu ja Kolme katku vahel, midagi veel.
Kolme katku vahel on täitsa loetav, aga ikkagi - ei midagi erilist.
Kross on minu arust keskpärane kirjanik, kohati huvitav, aga enamasti haigutamaajav.
"Üks armsaid ja naiivseid keskaja heietusi ja teine eestlaste pärinemisest. Keda see huvitab? "
No mind küll huvitab. Ma pole muidugi mingi kõrgkultuuriguru, aga siiski kõrgeima haridusega, mida saada annab. Mind just nimelt huvitavad nende raamatud. Ma saan neist aru. Ma kasvan nendega targemaks. Mulle pakub see rõõmu ja rahuldust.
Ma arvan, et sa pakud üle. Ja kõvasti. Nina on natuke liiga püsti läinud.
Küllap Kross on sinu jaoks lihtsalt veidi liiga intellektuaalne.
Selle kirjandus- ja ajakirjanduskriitika järgi, mida te siin teinud olete, on jäänud mulje, et eelistate kergemat sorti kirjandust, tõsisemat ja mitmekihilisemat olete varemgi maha teinud.
Lessing polnud nüüd küll ainus arvestatav kandidaat nobelile. Siiamaani on nobel saamata näiteks Philip Rothil, Ian McEwanil, Martin Amisel ja paljudel teistel.
Oleks ju naeruväärne anda nobel kellelegi pelgalt sellepärast, et teda nii kõvasti peale käiakse.
Oleks aeg enda vastu aus olla ja tõdeda, et nõukaaeg lõikas ahelad läbi, eesti rahvuslikud kirjanikud, need, kes oleks seda olla võinud, kas surid Siberis või loobusid kirjutamisest, sest ei tahtnud võimuga kaastööd teha. JA MEIL POLE ÜHTEGI ERITI HEAD KIRJANIKKU.
Mis ei tähenda, et neid ei võiks nüüd tekkida.
Aiai, seekord tahaks kohe mitu korda sellele jutule alla kirjutada. Nagu ütleb Punane Hanrahan: "tõde kõneleb Irja Tähismaa läbi". Kui surmast viisakas aeg on läinud, siis sa võiksid sellest kanoniseerimisest mingi pikema essee ehk kirjutada?
Aitäh! Kes teab, ehk kirjutangi??
Krossil oli väga oluline koht Eesti kirjandusloos, seda ei saa eitada. Kross oli Siberis ning tema tulek kirjandusse oli seetõttu raskendatud. Ta kohanes nõukogude võimuga (nagu pidid seda tegema kõik, kes tahtsid avaldada), aga tema tekstidest kumas alati läbi põlgus valitseva korra vastu.
Jah, ta kirjutas ajaloost, aga seepärast, et olevikust kirjutamine (ning selle kritiseerimine) oli üsna raskendatud.
Mul on selline tunne, et sa ,Irja, eriti Eesti kirjandusest midagi ei tea, sest pakkuda välja heaks kirjanikuks Juhan Smuuli (kes pidas Stalinit oma vaimseks isaks, muide), ja samal ajal nahutada Krossi selle eest, et ta oli nõuka-ajal heal järjel, näitab selgelt sinu ebapädevust sellel alal. Või sa lihtsalt valid, kellest kirjutada hästi, kellest mitte...
Krossi, Undi, Mikiveri, Vaarandiga jpt. sai otsa üks ajajärk meie kirjanduses.
Soovitan lugeda hoopiski "Eesti kirjanduslugu" - saad natukenegi haritumaks sel alal.
Ma saan aru, et sa oled ise avaldanud luulekogusid, aga see ei tee sind kohe teadjaks kirjanduse alal.
See nimekiri oli ju irooniline, heh, et veel "häid" nõuka kirjanikke. Aga kahtlemata on Krossil KOHT kirjandusloos. Nagu Smuulil ja Leberechtilgi.
enavähem samad mõtted tekkisid seda massiivset ülistuslaulu igast kanalist kuulates ja vaadates.
muidugi shokeerib irja seiukoht neid, kellele on krossi ja meri geniaalsus aksioom.
noobel lugu:
miljon.blogspot.com/2007/10/noobel.html
Miks pidi Kross minema ja kirjutama nõuk. Eestist? Selle pärast, et Irjale oleks nii meeldinud? Krossile meeldis paraku ajalugu rohkem. Mis teha.
Aga tõesti, et tema monoloogidest kogu mahla saada, peab baastekste mitte aniult teadma vaid mõnda aega neid sööma, jooma ja nendega magama. Pean silmas V.testamenti ja muud sellist.
Muidu jääbki ta vaid "muhedaks vanameheks".
Õige on Orhan Pamuk, ilma p-ta eesnime keskel.
Postita kommentaar