Veel selline tagasiside meie lugejalt:
Tere, Irja!
Mõned täpsustused kirjale lisaks. Lugesin ka Su kommentaare ja mõtteid, mida minu kiri tekitas.
Ei harrasta ma mingit india moodsat õndsakssaamise kunsti läbi karske olemise. Seksiks heameelega ja isegi selle sama mehega, kui ta vaid minuga ja minu soovidega arvestaks. Imeks pandav Eesti naise kannatus, eks ole. Pigem hakkab mulle kohale jõudma (aega võttis, aga jõudis!!!), et ega ma seda va meesinimest muuta ei saa. Kui ta ei taha, siis ei taha.
Jah, olen mõelnud ka uuele ringile minekust. Ega 3 lapse emal ei ole seegi enam nii lihtne, kuigi ma oma vanusest 10 aastat noorem välja näen.
Lahutamine on ka teemaks olnud. Olen isegi palunud, koli välja kui ma nii vastik olen su jaoks.
Mina meie praegusest kodust ära minna ei saa ega kavatsegi, sest see on minu vanemate ehitatud maja ja minu kodu. Talle korterit osta või üürida ei võimalda rahaline seis. Ja ta ise muidugi ei liigu kuskile. Ütleb, et talle on see mõte vastuvõetamatu.
Nii me siis elamegi.
Kuigi, ütlen, ega see suurem asi ei ole. Paras vegeteerimine, pidev nutumaik suus.
Aga loodan (ikka veel!!!), et näen ka mina kord paremaid päevi.
Teid isegi kadestan! Ja soovin Teile jätkuvat tähelepanu teineteise jaoks!
Ilusat aastalõppu ka!!
Ikka seesama NAINE
3 kommentaari:
Kuule, löö see mees oma majast välja! Kui see on sinu vanemate maja, siis pärandvara, siis see on LAHUSVARA.
Kui sa noorem välja näed, siis ära raiska oma noorusaastaid selle mõttetu pässi peale ja saada ta kukele.
Ja sellest saab sinu elu kõige õigem otsus. P.S. Lahutamise juures olen nõus abistama - täitsa tasuta.
kui paar oli maa kinnistamise ajal juba abielus muutus lahusvara ühisvaraks. sama võib juhtuda ka kui seda on abielu ajal oluliselt parendatud.
Mnjahh, aga ikkagi. Selle vara saab kohtus pooleks saagida. Kumbki müüb oma osa maha ja ostab korteri. Ikka parem kui kannatada.
Postita kommentaar