teisipäev, 1. jaanuar 2008
Meie vana aasta õhtu
Valmistasin sushit...
...mis tuli välja selline, ja isa oli ka meiega koos.
Ja lasime aga muudkui hea maitsta, vaatasime taustaks Kanal 2 aastavahetusprogrammi, mis oli kõige vaadatavam, aga seal näitas palju Ingridit. Jah, ei saa läbi eksita mitte kuskil!
Ja programmide kohta: MIKS, tuhat ja tuline!, ei võiks teha televisooon vana aasta õhtul otselülitusi, Eesti linnadest ja küladest, miks ometi näidatakse ainult neidsamu nägusid mis kogu aeg. Ja see ei käi ainult kommertsprogrammide kohta, ETV programm oli samuti igavene saast, vaata et kõige saastam. See täis söönud endast väga heal arvamusel olevate tegelaste trio on end juba ammu ära ammendanud, nad ainult kordavad, ja kordavad, ja kordavad ennast. Milleks seda riigitelevisioonis vana aasta õhtul näidata?!
Mina laua ääres.
Ja Irja ka.
Teleka äärde võis magama jääda.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
23 kommentaari:
Ma vaatan, et mingi Kanal 2 töötaja on vist teie blogi suur fänn. Raiuti kirvega läbi ukse, jutu sisse sattus sõna "magamistuba" ja, laks, sekundiks Ingrid ekraanile. Esimest korda mainiti Peep Vainu, laks, sekundiks Ingrid ekraanile. Ei usu, et tegu rezhissööri otsustega. Pigem mingi mehike kangi juures viilutas Ingridit kohtadesse, kus miski siinse blogi teema jutu sisse tuli. Täitsa huvitav värk.
Aga muidu, jah, kõige vaadatavam neist kolmest. Kuigi valgustus oli nii putsis kui vähegi sai olla. Tekkis tunne, et äkki on telekas katki.
Samas valida oli neo-sovjetliku peo, äärmiselt mittenaljaka koomiku ja kolme väsinud Monty Pythoni fänni vahel. Ja siis imestatakse, et miks noortele Eesti kultuur ei istu.
Pika puuga kõige parem saade oli ETVs: Rohke Debelaki libauudised. K2 glamuuritsemine jättis pisut lehkava mulje. Samas - millal siis veel?
Hääd uut!
Kuidagi kurb oli lugeda... Nagu seda jõuluõhtu lugugi, tundute nii üksikud.
Mina arvasin, et te pidite aastavahetusel Roomas olema.
Head uut aastat igatahes!
Inno on siin pildi peal ju nigu miski pontsakas kimalane :)Ainult tiivad ongi veel puudu ja võib kohe linnapeale shefama minna. Ma arvan, et paljud oleks kadedad, sest kes ei tahaks linnas kimalast teha?! Mina näiteks küll tahaks. Tõsijutt. Ainus asi on, et ma pole eriti kimalase mõõtu, pigem selline rääbakas ja natukene näljas hoitud herilane...
Kuid Tartus oleks mingi niuke mööda linna tiirutav mesilassülem igati asjakohane. Sellest võiks saada isegi uus vaatamisväärsus ja turismimagnet. Igaaastane mesilaste marss. See oleks ka nagu niuke uue tööaasta alguse meeldetuletus -usinad eestlased alustavad oma uut tööaastat. Kõik korjele!-stiilis!
Kuigi ma olen kuulnud, et töö on lollidele, aga ega peale marssimist ei pea ju tegelikult tööle hakkama. Lihtsalt selline lärmakas pidu!
Minu enda jaoks oli see ilusaim vana aasta õhtu, mis mul on eales olnud. Selline unistuste oma. Pigem tundsin end üksikuna suurtel pidudel, kus ma varem hulgaliselt käisin, ja kus pealtnäha küll palju rahvast koos, aga inimesed tegelikult hinges üksi. Enamasti joodi end "õnnelikuks" suure alkoholikoguse abil, nii et pärast ei mäletatud suurt midagi.
Selle üksinduse värgi puhul on pigem oluline, kuidas sa ise tunned, mitte kuidas väljapoole paistab. Elatakse ikka endale, mitte teistele, kuigi püütakse väita vastupidist, et elada tuleb teistele. Tavaliselt on need inimesed kibestunud, seesmiselt õnnetud ja haiged, kes nö teistele elavad. Ja lõpuks on nad ohtlikud nii endale kui teistele.
Väljapoole võivad asjad paista hoopis teistsugused, sellised, nagu tahetakse neid paista. Pealtnäha väga õnnelik inimene võib olla seesmiselt väga õnnetu. Ja vastupidi, inimesel, kes kogu aeg paaniliselt ei naera, võib olla enda ja teistega sõlmitud seesmine rahu.
Kreisiraadio suhtes 110 % nõus -- totaalne pask. Totaalne.
Aga ega Kreisriaadio pole teles kunagi parem olnudki. Kuku raadios on nad naljakad, sest nad parodeerisid hästi Kuku ja Vikeri saateid (nagu Monty Python paros tegelt omaaegseid BBC saateid, mida keegi enam praegu ei mäleta). Aga teles on nad kogu aeg jura olnud.
Rohke Debelaki saade oli nice try, ainult üllatavalt amatöörlik ja ausalt -- palju suudab seda rääkivat pead ikka jõllata. Mind ajas ainukesena naerma see Reporteri horoskoobi paroodia.
Samas tunnustus Herik Normanile -- naersin kõht kõveras mitme asja peale. Eriti see "Revidentide" paroodia oli selline, mille üle irvan siiamaani.
¨¨¨¨¨¨¨¨¨**
¨¨¨¨¨¨¨¨¨*o*
¨¨¨¨¨¨¨¨*♥*o*
¨¨¨¨¨¨¨***o***
¨¨¨¨¨¨**o**♥*o*
¨¨¨¨¨**♥**o**o**
¨¨¨¨**o**♥***♥*o*
¨¨¨*****♥*o**o****
¨¨**♥**o*****o**♥**
¨******o*****♥**o***
****o***♥**o***o***♥ *
¨¨¨¨¨____!_!____
paremat kui mullune
armastusest kullane
olgu te uus aasta!
Mina küll ei viitsiks ainult oma mehega koos uusaatat vastu võtta, mis siis et me saame väga hästi läbi. Ikka sõpradega koos - vanaaaasta õhtu on üks väheseid pidusid, mida kahekesi oleks jube igav pidada.
Minu jaoks on see nüüd aga ainuvõimalik. Olen elus niiii palju pidutsenud, saja elu eest vist ja enam ei taha. Tahan rahu ja vaikust, armsakest. Sõpru saab teistelgi päevadel näha!
KÕIGILE TEILE KA HEAD UUT AASTAT!!!
ega jah, TVkanalite repertuaaris ei olnud midagi sellist mis oleks naelutanud v köitnud ühe kanali külge, eks häid killukesi oli kõigil. neist võltsim oli siiski kanal 2 oma.. fui mis seltskond seal koos oli. lõpus länik laulis siis üksikud mõrrad kakerdasid tantsuplatsil. länikust päris kahju kohe.
aga anyway, tahtsin hoopis küsida, et kust te suhi valmistamiseks vajamineva kraami muretsesite, ja äkki paneks ka mingi lingi siis retsepti kohta mida kasutasid, Inno?
Seda sushi kraami on kõik poed täis, Kaubamajad, Rimid, Selverid, ja retseptide leidmine internetist pole ka mingi kunst. Kes tahab, saab ilma erilise vaevata hakkama.
Kõige parem valik on olnud Rimis, ka SuperNettos Tallinnas, kus on hea värske kala. Ja enam-vähem tegemisõpetuse leidsin siit:
http://sushicup.com/making-of-maki-sushi-8/2007/07/11/
Nii et kõik tegema, mis muud! Punase kala hind on ka ligi 50% kukkunud võrreldes möödunud aasta sama ajaga.
Kella 15:16 anonüümsele lisaks, et eks inimesed ole siis erinevad, tõenäoliselt. Mõned kohe ei suuda kahekesi olla ega elada, mitte minutitki, ikka on vaja lisaks abielukaaslasele kõiksugu armukesi, sõpru ja tuttavaid, stiilis, et mida rohkem, seda uhkem. Teisele piisab jälle ühest inimesest, kellega tahaks kogu aeg koos olla, kellega võiks kasvõi üksikul saarel elada.
Aga miks te siis seda telekat nii palju vahite?
Meie aastavahetus oli ka väikses ringis: kõige armsamad sugulased ja sõbrad. Ei tulnud meeldegi telekat lahti teha, lihtsalt nii tore ja lõbus oli kogu aeg.
Me vaatasime telekat huvi pärast, oleme mõlemad hästi uudishimulikud. Klõpsisime kanaleid, vaatasime ja võrdlesime.
Aga mis kahekesi olemisse puutub, siis näiteks Ingridiga ei olnud mul kah kahekesi hea. Ikka tahtsin kuhugi ära, kas siis sõpradega, või näiteks metsajooksu tegema. Ja vana aasta õhtud organiseerisime nii, et tuleks suurem pidu, isegi lastega koos polnud oma pereringis hea. Ühe korra olime pereringis kodus, õudne piin. Igav oli, millestki rääkida polnud, kõik käis närvidele.
Samas Irjaga ma ei tunne kahekesi olemisest pingit piina. Ja meil on kogu aeg millestki rääkida.
Tegelikult on see teleka- ja seriaalivaatamise asi mind juba varem teie blogi lugedes imestama pannud. On ju nii, et palju telekat vaatavad stressis inimesed või need, kes tahavad enda jaoks luua mingit teist reaalsust, põgeneda. Mul endal samuti: kui on pingeline tööperiood, varisen õhtul teleka ette, vaatan seda ja muud ei taha. Kui on jälle rõõmus ja vaba aeg, ei ole huvi seda lahtigi teha, nii palju on muud ja huvitavamat - ise elada, mitte teiste eludes olla.
Muide, võõraste blogide lugemisega on vähemalt mul sama lugu ;)
Head uut! Hmm, minagi valisin uue aasta tervitamiseks sushi:) et oleks midagi kerget ja teistmoodi, kahjuks ei valmistanud ise. Kohe vaatan ka pakutud linki.
Meie Irjaga vaatame telekat nii, et oleme teineteise kaisus. Põhiliselt vaatame DVD-filme, aga aeg-ajalt ka uudistesaateid ja muud, mis tundub põnev. Oleme jah meediapeded, meile pakub pinget olla asjadega kursis. Meil on lisaks tellitud mitmeid lehti ja ajakirju. Ja siis loeme raamatuid.
Ja seriaale vaatame kahh DVD pealt, mina näiteks pole paljusid vaadanud. Kui ma iga päev palgatööl käisin, polnud mul üldse mahti telekat vaadata, ei jaksanud ka. Silmad olid nii väsinud. Raamatut ei jaksanud kah lugeda.
Vabandust, aga ma siiski ei näe vahet, kas ollakse kahekesi suures seltskonnas või kahekesi teleka ees, sama värk on, et ainult teineteisest ei piisa ja otsitakse endale midagi kolmandat juurde. Muidu ma ei tooks seda välja, kui te ise ei oleks seda varem kritiseerinud.
Kulla inimene, aga siis ei saaks ju filme vaadata ega raamatuid lugeda ega midagi! Ega siis huvi maailma asjade vastu ei tähenda, et teineteisega ei ole hea. Pealegi saad alati teleka välja lülitada ja mõnusasti vaikust nautida, kui tahad.
Samas ma ei mõista sugugi hukka neid, kes tahavad pidutseda. Mina lihtsalt olen oma 30-aastase elu jooksul hullu moodi pidutsenud ja enam ei taha. Oleksin nagu mitu elu järgemööda ära elanud. Nüüd tahaks lihtsalt vaikselt olla ja elada. Ja kirjutada!
Ma pean vist täpsustama, et vaatasime telekat söömise ajal nö taustaks.
Muidu olime väljas jalutamas paar tundi, siis käisime poes, siis tegime süüa mitu tundi, siis vaatasime paar tundi ajalehti-ajakirju, mis lugemata, siis olime ninapidi raamatus paar tundi.
Ja enne uut aastat vaatasime telekast presidendi tervitust, ning siis musitasime ja kallistasime.
Postita kommentaar