kolmapäev, 9. jaanuar 2008

Räige süütuse presumptsiooni rikkumine Postimehe poolt


Anna-Maria Galojan, kujutis Galojani kodulehelt.

Kirjutasin ülikooli kolmandal kursusel kursusetöö süütuse presumptsioonist ja usun, et mul on seepärast õigus sel teemal sõna võtta.

Nimelt on mulle juba pikemalt silma jäänud see, kuidas Eesti ajalehed (Eesti Ekspress, Päevaleht, Õhtuleht, Postimees) avaldavad poliitik Anna-Maria Galojani fotosid ning kirjutavad sealjuures sellest, et ta midagi "varastas" või "raiskas". Nagu see oleks teada iidamast-aadamast ja ammuselge.

Samas ma ei ole kuulnud, et Anna-Maria Galojan oleks kohtus raiskamise või varastamise pärast süüdi mõistetud. Et lehtedel oleks olnud tuua konkreetseid tõendeid, mille alusel võiks väita, et tõepoolest, Anna-Maria varastas. Aga tõendeid muidugi ei ole. On vaid sõnad, Riivo Sinijärve ja Eesti Euroopa Liikumise advokaatide, Reformierakonna poliitikute sõnad. Anna-Maria ise ei ole vargust või raiskamist kinnitanud.

Üks õigusemõistmise, täpsemalt kriminaalmenetluse põhiprintsiipe on süütuse presumptsioon, mis tähendab, et MITTE KEDAGI EI TOHI KÄSITADA KURITEOS SÜÜDI OLEVANA ENNE, KUI TEMA KOHTA ON JÕUSTUNUD SÜÜDIMÕISTEV KOHTUOTSUS. See on õigusriigis ainuvõimalik ja ainumõeldav. Vastasel juhul, kui inimese süüdimõistmiseks ei oleks vaja konkreetseid tõendeid ja süüdimõistvat otsust, võiks me täiesti vabalt öelda, et Mart Kadastik on kommar, ja see leiaks üldist heakskiitu. Kõikjal, kus oleks juttu kommunismist ja kommunismi kuritegudest, oleks ka pilt Kadastikust ja jutt sellest, kuis ta nõukaajal Lagle Parekit taga kiusas. See oleks ju absurd.

Ometigi on lehed teinud just seda Anna-Maria Galojaniga. Temast, veel süüdi mõistmata noorest poliitikust ja noorest naisest, on tehtud varguse võrdkuju Eesti Vabariigis.

Tänasest Postimehest saame Kai Kalamehe sulest lugeda
järgmist: "Välistamaks Eesti Euroopa Liikumisega sarnaseid juhtumeid, kus ühingu eelmine tegevjuht Anna-Maria Galojan raiskas ära (sic!) ligi 700 000 krooni, muutuvad kõigi MTÜde aruanded avalikuks". Lubage küsida, Kai Kalamees ja teised ajakirjanikud, kes te olete alati nii kärmed inimest lolliks-lambaks-seksihulluks tembeldama, kust te teate, et Anna-Maria üleüldse midagi "raisanud" on? On teil ehk ette näidata mõni kohtuotsus, kus ta oleks "raiskamises" süüdi mõistetud?

Ilmselt ei ole, sest asi on alles politseis, nagu ma aru saan. Asi pole kohtusse jõudnudki. Minu diplomitöö oli muide kriminaalkohtuasjade kajastamisest ajakirjanduses ning erialakirjandust lugedes jäi silma, et üks kriminaalasjade kajastamise põhimõtteid on ka see, et ajakirjandus ei tekita inimesele, kes siiani vaid kahtlustava seisuses, rohkem kannatusi kui see tingimata vajalik. Praegu näib mulle küll, et Postimehe sooviks on panna iga vargusest rääkiva artikli juurde Anna-Maria pilt, justkui tahetaks öelda, et jätke meelde, inimesed, selline näeb välja üks varas. Milleks seda vaja on? Kas tõesti ehe eesti kahjurõõm?

Aga kui peaks selguma, et Anna-Maria ei olegi midagi varastanud? Kui peaks selguma, et varas oli hoopis näiteks, eee... Riivo Sinijärv (vaid oletus!). Mis siis? Kas Postimees on valmis uueks kohtuasjaks, uueks miljoninõudeks? Kadastik kusjuures võib-olla isegi on, aga kas ka Schibsted ASA, Kadastiku leivaisa?? Innoga on Schibstedil ju üks kohtuasi siiani pooleli ja midagi hääd sealt (Schibstedile) küll paista. Minu juristisilm ütleb, et vähemasti miljonikroonise nõude võiks Anna-Maria Postimehe vastu esitada küll. Veel parem, kuna teda käsitasid kurjategijana ka Eesti Ekspress, Päevaleht ja Õhtuleht, siis ta võiks nõude esitada kõigi lehtede vastu. Ma usun, et Riigikohtul oleks selle üle isegi hea meel. Õppejõududest riigikohtunikel oli süütuse presumptsioon igatahes väga südamel. Ja tuttavate juristide sõnul on sellistel keissidel, kus ajakirjandus süütuse presumptsiooni rikub, kindel edu.

Väljavõte Postimehe veebist:

9 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ära ta ju raiskas selle raha, järgi pole midagi. Mis selles ütluses valesti oli?

Irja ütles ...

No vot!!! Tuvastatud on siis see, et raha ei ole. Midagi. Seega keegi pani selle pihta, eks ole.

Aga kust me teame, et see oli Anna-Maria??? Äkki oli hoopis Riivo???

Anonüümne ütles ...

Pihta panemine ja ära raiskamine on kaks eri asja. Üks sisaldab kuritegu ja teine mitte. Niipalju võiks isegi perssekukkund prokurör aru saada.

Irja ütles ...

Oioioi, kellelegi astuti vist varbakse pääle?...Vahet ei ole, süütuse presumptsiooni on rikutud ikkagi, lgp Postimees. Praegusel hetkel ei saa Anna-Mariat nimetada ei pihtapanijaks ega äraraiskajaks.

Anonüümne ütles ...

Irja, kõik inimesed ei ole juristiharidusega, mis aga ei tähenda, nagu ei oskaks nad vahet teha õigel ja valel, nagu ei oskaks nad kainelt ja loogiliselt mõelda...
Ja päris sageli ei lange kohtu otsus ja inimeste sisemise õiglustunde otsus sugugi kokku. Just teie endi eelmises postituses (või järgmises) reformierakonna kohta väidate (vist Inno), et Kallas pani 10 milli pihta vmt, aga kohtus tunnistati ta ju õigeks!!! Kus siis siin see süütuse presumptsioon on - tema kohta ei tohiks siis ju hoopiski selliseid kahtlustusi loopida, kuna kõrgeauline kohus ise on ta ju süütuks tunnistanud!!!
Aga mina isiklikult usun sügavalt, et Kallas need millid kuskile vasakule ikkagi virutas. Ja sama sügavalt usun ka seda, et Galojani-tibi omale ninni-nänni võõra raha eest kokku ostis!
Ja enam-vähem samal teemal pakuks teile välja tänases Reporteris näidatud Savisaare hurjutamise ajakirjanike suhtes, kus ta kirglikult kedagi kodanik Panovi kaitses, kes väidetavalt kohtus süütuks tunnistati, aga kelle maine pahad ajakirjanikud sellegipoolest on ruineerinud.
Seega, kohtu ja inimeste arvamus ja õiglustunne ei pruugi sugugi ühtida. Ja kuigi vandenõuteooriad on ebapopulaarsed, usun mina tõesti, et ka kohtud (kohtunikud ja kohtuotsused) on äraostetavad.
Mida rohkem pappi, seda rohkem JOKK-i!
Elmar Sepp ja teised korterismuugeldajad on ju endiselt puhtad poisid ja töötavad rõõmsalt juhtivatel kohtadel edasi!
Tavalise inimesena, kellele tema õpetajatöö eest väga väikest raha makstakse, pole mul sugugi kurb näha, et ka rikkad vahel nutavad:)! Iseasi muidugi, kas ajakirjanduses ilma kohtuotsuseta kedagi süüdlaseks tembeldada tohib. Aga ajakirjanduses töötavad ju ka lihtsalt inimesed...

Irja ütles ...

Siim Kallasel, pange tähele, oli kogu protsessi ajal oma erakonna toetus. Teda ei visatud erakonnast välja, kui teda rahade pihta panemises süüdistati. Ja küllap palgati erakonna rahade eest ka eesti kõige paremad advokaadid.

Anna-Maria viskas ta oma erakond aga üle parda. Ta ju visati erakonnast välja, mäletate? Pigem paneb Reformierakonna selline käitumine mind uskuma, et Anna-Maria Galojan lihtsalt lavastati süüdlaseks. Rahad võis kõrvaldada keegi teine, suurem nina, kelle päästmiseks siis käivitati selline "operatsioon".

Anonüümne ütles ...

...mis näitabki, et kui varastad, varasta palju! Oleks Galojan ka 700 tuhhi asemel 7 milli pihta pannud, oleks erakond ilmselt ka teda toetanud:)!Sellest rahast oleks jätkunud nii tippadvokaadi palkamiseks, kohtunikule poetamiseks kui ka mõneks mõnusaks reformierakonna äraolemiseks. Vähemalt mõneks ajaks.
Ja ongi nii nagu ikka - suured sulid sõidavad tõllas, väikesed ripuvad võllas:)!
Avo Viiol, kaval poiss, sebis endale ikka väga vinge protsendita laenu välja, mida nüüd kenasti saja krooni kaupa kuus tagasi tilgutab. Ja usume-usume, et ta kõik selle 8 milli kasiinos maha mängis:)))
Galojanil on veel arenemisruumi, aga ta ju alles noor ka:)!

Irja ütles ...

Jahh, aga siin tuleks otsida põhjusi, miks erakond teda ei toetanud. Tekib küsimus, et kas seepärast, et varjata veel suuremat suli? Ja kes see suli sellisel juhul on??
Mina tahaks küll teada.

Anonüümne ütles ...

Mina ka