Olen ajakirja Naised sisutühjuse pärast kritiseerinud ja seepärast tabas mind täna meeldiv üllatus, kui selle lahti lõin. Kogunisti kaks väga head lugu ja mis peaasi, ausat. Esimene Anu Saagimist, kes tunnistab häbenemata, kuidas vahel oma last kinkidega ära ostab, ja teine Mailis Repsist, kes räägib, et sünnitus oli nii kole kogemus, et ta ei soovitaks seda vaenlaselegi. Stopp! Me võime sellistest steitmentidest mida iganes arvata, aga kas te ei leia, et ausus on just see, mida me siin, oma armsas väikses Eestis praegu kõige rohkem vajame? Miks on ikka veel teemasid, millest ei sobi rääkida? Kui kaua me üksteisele näkku valetame?
Küll juba sest silmakirjalikkusest. Räägime asjadest, nagu nad on. Ega see meid halvemateks inimesteks ei tee, puhtamateks aga küll. Kui sünnitus oligi õõvastav ja jõle elamus. Mis siis! Räägime sellest üksteisele ja naerame selle üle.
Oi, ja üks huvitav lugu on veel. Tiiu Jüriado kirjutab noore naise ja vana mehe armastusest ning lugu pole sugugi anonüümne nagu sel puhul tavaks. Põnev on see number igatahes. Inga Raitar on peatoimetajana kiiduväärset tööd teinud.
10 kommentaari:
ei, ei, ei, ei irja....
kumb naine on seksikam, kas kurguni kinninööbitud või ihualasti olev?
ylemäärane ausus o n rumalus.
Heh, me oleme vist erinevad inimesed, sest mina vastaks, et ihualasti naine on ilusam. Kogu oma loomulikkuses, nagu Jumal ta loonud.
Sama lugu on aususega. Inimene puhastub, kui on aus. Sest Jumal lõi inimese ausaks. Väiksed lapsed, kes on Jumala loomingule kõige lähemal, on ju ausad. Ja nad jääkski ausaks, kui meie ei õpetaks neile silmakirjalikkust.
Aga kas sellest, kuidas keisrilõige oli õõvastav elamus, tohib ka siin blogis ilma pikalt saadetud saamata rääkida?
Saab ikka.
No loeme siis naiste kogemusi ka selle kohta.
Näiteks siit http://woman.delfi.ee/foorum/read.php?f=68&i=390&t=390
heh, irja, yhel juhul räägid sa väikestest lastest, aususest ja sellest mis jumal on loonud. teisel juhul ylistad keisrilõiget.
aga jumal ja keisrilõige ei lähe ju kuidagi kokku?
jumal lõi naise synnitama.
Ikka tohib rääkida, kuidas keisrilõige oli õõvastav kogemus :). Omast arust olen ka kõik sellised kommentaarid avaldanud. Hästi põnev vaidlus oli see sünnituse ja keisrilõike teemal ja minu jaoks sai palju asju selgemaks. Kui keskil veel miskit öelda, laske käia.
Aus arutelu on väga teretulnud. Mulle meeldib provotseerida ja seepärast keeran mõne teema juures vindi meelega üle. Et oleks huvitavam! Mina ütlen, et stiilsed ja seksikad naised sünnitavad keisriga, teie võite jälle öelda, et ainult lollakad teevad seda. Küllap on õigus mõlemal. Peaasi, et saame sest omavahel avameelselt rääkida.
Te võite mind vastu pikalt saata. Ma eriti ei viitsi neid kogemusi lugeda, sest kavatsen rasestumisega veel kaks aastat oodata, aga kui kellelgi on huvitavaid linke, siis me pole ühtegi tagasi lükanud. Aga saatke!
Ma rääkisin sellest, et lapsed on ausad ehk alasti, kuni meie nad ära rikume ehk kinni nööbime. Ja minu meelest on alastus ilusam kui kinninööbitus.
Jumal lõi naise sünnitama, sellega olen ma nõus, aga ma vaidlen vastu Vanale Testamendile, kus on öeldud, et naine peab sünnitama valu ja vaevaga. Ma usun, et Jumalast on ses mõttes valesti aru saadud. Jumal on hea ja headus on jumalik, ma arvan. Kui naine leiab, et talle on hea sünnitada keisriga, siis ma arvan, et tal peaks olema õigus seda teha. Olen üsna kindel, et lapsele mõjub ema loomulik, valulik ja pikk, ei-soovitaks-vaenlaselegi sünnitus palju hullemini kui keisrilõige.
loll, kes vabandusi ei leia! mis muud.
ja yleyldse ja ylepea, mina ei mõista kedagi hukka ega kiida takka. kuniks teis(t)ele varbale ei astu, on meil kõigil vabadus endi tegemiste ule siin ilmas ise otsustada.
aga ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. see kõlab kyll ilusti. ja usutavalt.
Postita kommentaar