neljapäev, 21. veebruar 2008

Üks huvitav seisukoht seoses tartlastega

Eesti Vabariigi 90. aastapäeva-eelseid

KOMMENTAARE

2008. aasta Tartu linna aukodaniku tiitlite ja Tartu Tähe teenetemärgi kavaleride kohta

Lembit Allikmets astus juba üliõpilasena (1959) komparteisse ning oli hiljem aastaid TRÜ arstiteaduskonna partorg. Abiellus venelannaga, lubati Nõukogude kommunistliku okupatsiooni ajal korduvalt, väidetavalt teadustööle teisele poole „raudset eesriiet" (sh USAsse). Kahtlustatud erialases koostöös KGBga psühhofarmakoloogia alal (näiteks nn vaimuhaiguste ravimite katsetamine).

Mati Karelson ja Vaike Uibopuu on teadaolevalt punase minevikuta. Sellest hoolimata ananb tunda tsunftivaim – esimese kandidatuuri seadis tõenäoliselt üles (keemikuna lõpetanud) Tartu endine linnapea Andrus Ansip, teise samuti Tartu endine linnapea (erihariduselt koorijuht) Laine Jänes. Ehk küll Andrus Ansip, Mati Karelson, Helve Raik ja Jüri Vene on kõik „pärit" Tartu 5. Keskkoolist, käisid M. Karelsoni nime sedapuhku siiski välja tallinlased (Tartu Postimees, 19. 02. 2008).

Helve Raik ja Jüri Vene on olnud staažikad NLKP liikmed, tartlaste hulgas tuntud mitte niivõrd „hariduselu edendajatena" kui okupatsioonivõimu õigeusklike ja truualamlike kindlustajatena. Helve Raik oli 1981. aastal Eestimaa Kommunistliku Partei XVIII kongressi delegaat, kahekordse NSV Liidu Ülemnõukogu saadikuna ja Eesti NSV delegatsiooni liikmena võttis korduvalt osa kommunistlikest tippüritustest Moskvas, esinedes nendel totalitarismi ülistavate sõnavõttudega. Jüri Vene, „legendaarse koolijuhi ja keemiaõpetaja" kohta on jäetud mainimata, et ta oli aastaid kõrgel ametikohal sovetiaegses Tartu linnavalitsuses, saades lõpuks tuntuks rahvuslaste Lagle Pareki jt vastu suunatud avaliku paskvilliga (vt Edasi, 6. 02. 1988).

Endel Tanilool valmis hiljuti „tema ammuse tuttava" Arnold Rüütli büst, mis pannakse üles Kadriorgu presidendi roosiaeda ning mis läks Eesti riigile maksma ca 120 000 krooni (vt Eesti Päevaleht, 4. 02. 2008).

Helmut Piirimäele otsustati anda mitte Tartu linna aukodaniku tiitel (see läks ju eespoolmainitud L. Allikmetsale), vaid Tartu Tähe teenetemärk. Ilmselt on põhjuseks lugupeetud emeriitprofessori objektiivne ajalookäsitlus, ausus ja punase mineviku puudumine (erinevalt näiteks juba varem aukodaniku kandidaadiks esitatud kolleeg Hillar Palametsast), samuti tema keelteoskus ja kõrge maine välismaal.

Märkus: Lembit Allikmetsa, Helve Raigi ja Jüri Vene nimesid ei leia 2003. aastal välja antud koguteoses „Tuhat tartlast läbi aegade".

Tartus, 20. veebruar 2008
Mart Niklus

10 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Niklusel on lihtsalt mure, et tema jälle ei saanud. Aga selle jätab ta mainimata, et Tartu kinkis talle maja.
Mina Raiki ega Venet ei tunne, küll aga tunnen Allikmetsa ja Tanilood. Ja võin kindlalt väita, et mõlemad mehed on oma tiitlit väärt.

Anonüümne ütles ...

Nikluselt oleks oodanud siiski enamat täpsust. Allikmets abiellus nimelt teadaolevalt juuditariga. ;)

Anonüümne ütles ...

Kui aukodanike nimetamisel linnavolikogus õiendas IRL koos kamraadidega, et miks Helmut Piirimäele -- kes on kahtlemata väga väärikas kodanik -- ikka ei anta aukodaniku tiitlit, siis jäin mõtlema hoopis selle üle, et miks seesama IRLi esindus linnavolikogus teda ei esitanud aukodaniku kandidaadiks? Tagantjärgi hea muliseda, aga kui esitamine oli, istusid nemad igaks juhuks puu taga. Nüüd hea kobiseda ja kangelast mängida.

Anonüümne ütles ...

kas mart niklus ise ssaatis v6i kust saite,kas ta loeb ka teie blogi!

Inno ütles ...

Niklus ei saatnud, aga heatahtlikud kaastöötajad, kes laiali üle terve maa, nemad saatsid.

Anonüümne ütles ...

See Mart Nikluse artikkel ilmus sündikaadis: www.syndikaat.ee

Anonüümne ütles ...

pole küll päris sellel teemal, aga selles teie küsitluses Ansipi oma jõulupeole kutsumise kohta peaks olema ka vastusevariant a la nõus peale maksma, et ei tuleks

Anonüümne ütles ...

Nujah. Üks võim kadus, aga ega siis inimesed kuhugi kadunud.
Olid ja kestavad kuniks päevi. Olid nad siis punased või mitte, aga ladvikusse pürgija ühe võimu ajal, teeb seda üsna suure tõenäosusega ka teise või kolmanda ajal. Saavad sellise päevad otsa, tuleb uus pürgija. Säärased me kord oleme. Sellega võib leppida ehk mitte, aga tõsiasjana arvestada on igal juhul arukas.
Miks need pürgijad nii teevad jääbki mõnele saladuseks. Kui olin teismeline, siis käisin ühes klassis posiga, kellest sai juuratudeng ja seejärel eesrindlik juuratudeng (koos kogu selle mõiste sisuga). Ja seejärel loomulikult KGB koosseisuline ohvitser.
Ometi olime kooliajal sõbrad. Meil olid ühised huvid ja puha. Pealtnäha oli ta ikka selge mõistuse juures. Nüüd ükskord küsisin (rohke õlle julgustusel, sest piinlik oli), et miks läksid nende palgale. Vaatas mees lõkkesse ega ei vastanud midagi.

Anonüümne ütles ...

Mati Karelsoni abikaasa Tiia Karelson ( kaubamaja 3 korruse maalipoe omanik) poeb või nahast välja, et püünel püsida ja olla eriline.
Ma ei imestaks kui proua käis abikaasat kiitmas ja promomas.

asshat ütles ...

Sa, värdjas, oled Jüri Vene kõrval mittekeegi, raibe.