Meie reliikvia on vabadus!

Mäletate, kuis Gabriel Viimses reliikvias kirikumeestesse suhtus? Seda salakuulajat-munka, kelle pihta ta lasi, nõnda, et tal tünn pealt lendas? Oli ikka vastik see abt, kes abtissiga malet mängis, eks?

Nüüd siis teeme nendesamade tegelaste mantlipärijate ees kakssada kummardust. Sellistel päevadel nagu tänasel pöörab eestlaste muistne vanem Lembitu hauas teise külje ja müütiline Kalevipoeg üritab kätt kaljukammitsast vabastada.

Vaatame parajasti presidendi ja proua Evelin Ilvese vastuvõttu. Jälgisin publikut ja panin tähele, et see koosnes peaasjalikult kurbadest, väsind, kottis silmaalustega meestest ja naistest. Naistel olid küll uhked kleidid seljas, aga need ei kata nende kibedust ja kibestumist. Meeste näod on küll tõsised, aga nende õlad on vajunud längu. Mart Laar on väsind ja kipub tukkuma, ta nina on punane (rough night?). Andrus Ansipi ja Ivari Padari silmaalused on kottis, nad on tegelikult vanad ja väsinud mehed. Evelin Ilvesel on nutetud silmad. Marianne Mikko on iseteadev, kuulab tähelepanelikult, mis TH räägib. Tunne ja Mariann naeravad, nad on ainsad. Tom ise pudistab oma kõnes nagu ikka, räägib kohustustest, tööst, peredest, lastest. Sellest, et eesti naine ei sünnita seepärast, et pole küllaldaselt tublisid eesti mehi, kes neile lapsi teeks. Publik ei elavne ka selle jutu peale. Kottis silmaalustega mehed ja naised kuulavad tummalt. Mitte keegi ei räägi armastusest.

Vabadus! Vabadus on eelkõige võimalus elada koos sobiva mehe ja naisega. Vabadus on vabadus lõpetada sobimatu kooselu. Vabadus on armastus ja armastus on vabadus.

Kui rääkida riigi vabadusest, siis riigi vabadust ei toonud meile mitte välisriigid ja ammugi mitte kirik, mis kasutab oma nõukaaegset ärakeelatust seks, et põhjendada oma olulisust täna.

Vabadust ei toonud meile Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Vabadust ei toonud meile isegi mitte Vabadussõjas võidelnud vaprad mehed. Ei. Saime 1918ndal aastal vabaks, sest eesti rahvas oli säilinud mälestus kunagisest vabadusajast, Lembitu ajast, muistsetest viikingitest, kes Sigtuna linna maha põletasid, nendest "vabadest meestest", kes olid vürst Gabrieli sarnased - neist, kel puudus kirikumeeste vastu vähimgi austus ja aukartus.

Ärgem meiegi vürst Gabrielist kehvemad olgem. Meie reliikvia on vabadus!