Irja 2006. aastal Massiarus NAKi suveseminaril "Lätete pääl".
Mul on täna mõnede sõprade-naklaste pärast häbi. Ehh, sõbrad... Me olime ju kunagi mässajad, mäletate? 90ndate keskel, enne kui paljudest meist said Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu liikmed. Sellesama liidu liikmed, mida kunagi kritiseeris Sven Kivisildnik, kes asutas koos Kauksi Üllega Tartu NAKi. Oh seda meie bravuuri siis! Kuidas me sõimasime Tartu Kirjanike esimeest Janika Kronbergi "munniks" ning ajasime teda mõnuga vihale, kui ta meid Tartu Kirjanike majas pudelite puruks peksimise pärast korrale kutsus. Ja eriti armastasime irvitada kuulsa luuletaja Hando Runneli üle. Olime ikka päris julmad ega kahetsenud sugugi. Sealjuures tegime seda täitsa häbenemata, eetika oli meie jaoks võõrsõna.
Ja teate, me saime seda teha seepärast, et me olime VABAD. Vabad mässumeelsed noored, kes oleksid võinud MUUTA KIRJANDUST, teha selle endanäoliseks, mäslevaks. Võinuksime kirjutada asjadest, nagu nad on. See võimalus oli, aga me lasime selle käest.
Enamus meist astus üksteise järel Kirjanike Liitu ja hakkas võimule kooris kaasa kaagutama. Kirjutama asjadest kivirähklikult, läbi huumoriprisma, pikkerlikult. Nagu see oli nõukaajal, kui rahva lemmiksaade oli Reklaamiklubi. Aga meie ei elanud ju enam nõukaajal. Me astusime lihtsalt nõukaaegsete kirjanikega samasse liitu ja võtsime omaks nende võimutruuduse. Muutusime "teie alandlikeks teenriteks", kes ei saanud enam teravatel teemadel sõna võtta, sest muidu poleks me kaukasse tilkunud kulkapapp (aka kultuurkapitali rahad), auhinnad, sõidud Frankfurdi ja Göteborgi festivalidele. Tulid auhinnad ja rahad, aga me muutusime iseenese haledateks paroodiateks. Just meie, mässajahingega naklased, oleksime pidanud olema need, kes juhivad inimeste tähelepanu ühiskonna kitsaskohtadele, võimu juhmusele, ahnusele ja tölplusele. See blogi, mida me praegu Innoga peame, pidanuks olema MEIE ÜHISLOOMING.
Mina ei astunud Kirjanike Liitu ega astu kunagi ka, kuigi mulle on selline ettepanek tehtud. Pakutud koguni soovituskirju. Aga ma ei taha. Igasugune liit on ahistav, murrab nurgad maha, silub siledaks. Me kirjanikena peaksime seda ju teadma. Au ja südametunnistus, sõnavabadus peaks meile auhindadest, rahadest ja festivalidest tähtsamad olema.
Me blogi on teile pinnuks silmas. Eile kirjutas mulle Jaak Urmet, toosama uljas manifestikirjutaja, ja ähvardas NAKist väljaviskamisega. Bring it on, ütlen ma seepeale. Las ma siis olen esimene, kes NAKist välja visatakse. Järeldused teeb igaüks ise.
Mul on täna teie pärast häbi, sõbrad. Ütlen seda süümepiinadeta. Ja mul on häbi ka nende tublide naklaste ees nagu Tartu NAKi esimees Vahur Afanasjev (Vahur Afanasjevi kinnitusel on NAKi esimees praegu siiski Priit Salumaa alias blogiriimur. Lugege ka Vahuri kommentaari kommentaariumis), kes Jaagu manifestile alla ei kirjuta. Mul on häbi ka seepärast, et ma ei ole kunagi oma blogis manifesteerinud, et ma esindan Tartu NAKi seisukohti. Olen esindanud iseenda seisukohti. Ja seisan nende taga täna, homme ning igavesti.
Veel - ma ei ole nii malbeke kui te ehk arvama olete harjunud. Ja ma ei allu survele. Mitte kunagi. Mitte mingisugustel tingimustel. Kui teie tahate olla reformierakondlasest kultuuriminister Laine Jänese truud teenrid, siis laske käia. Aga ärge unustage saba liputada, kui uue kulkapapi või mõne auhinnalise äramärkimise teenite.
Revolutsiooni ei saa teha süsteemi sees. Süsteemis sees olles muutud sa süsteemi orjaks, väikseks märkamatuks mutriks, mis on vajalik, kuid kerge vaevaga asendatav. Kogesin seda prokuratuuris, ses mõttes oli see mulle hea elukool. Süsteemi muuta, piltlikult öeldes maailma uueks luua, mis ju peakski olema kirjaniku ülesanne, saab vaid süsteemist väljaspool seistes, sellele väljakutseid esitades. Kirjaniku surm on see, kui ta hakkab eetiliseks komblusvalvuriks, kui ta ütleb korraga, et on teemasid, millest ei tohi kirjutada. Nobelist Toni Morrison on öelnud, et kui sinu jaoks on /kirjanikuna/ tabuteemasid, siis vali endale teine amet.
31 kommentaari:
Kivisildnik ja mitmed teisedki on ju küll liidust hoolimata endiseks jäänud.
Ka minu arust on Kivisildnik endiseks jäänud. Aga ma ei rääkinudki Kivisildnikust.
Seepärast ma temast lugu peangi, et ta on jäänud selleks, kes ta on.
aga ka kivisildnik nimetas teie blogi siibriks juba õige ammu...
Keegi ju ei teadnuki enne teie blogi, et mingisugune NAK üldse olemas on.
Nimetas vist jahh, mäletan seda, ta vist ütles, et tal on Inno ja Irja allergia. Allergia on ülitundlikkusreaktsioon ja see pole halb, näitab, et Kivisildnik ei maga :)
Lugesin kah NAK-ist alles Teie blogis.
Võib-olla see Hasso naise mõnitamine oli kirjanikele viimane piisk? Keegi ei tea ju, äkki on mõni tema lähedane järgmine.
jahh...pean ka oma "häbiks" tunnistama et ei teadnud tollest NAKist midagi enne teie blogi...
Ma teadsin nimetust küll, aga arvasin, et see on mingi gümnaasiumõpilaste rühmitus. Samas teadsin suuremat osa selle liikmeid ammu enne blogi.
anonüümsele 17:47
Vaevalt Hasso naine Kristin NAK-i inimestele üldse korda läheb. Paras pilkeobjekt, kelle üle irvitades silm ka ei pilgu. Eks ta ise ole selles ka süüdi, kuid nõrku ja endaga mitte hakkama saavaid inimesi on läbi aegade olnud lihtne nurka suruda. Seal nad siis istuvad ja urisevad kogu maailma peale, nagu loomakesed puuris.
Sinu mõtisklus vaid kinnitab seda mida me kõik varem või hiljem teada saame. Kes varem, kes hiljem. Ja see on lihtsalt ja labaselt, et kõigile meie noorusaja unistustele tõmbab aeg vee peale.
Sa oled veel liiga noor, et sellega nõustuda. Veel sa mässad, veel vaidled. 10 aasta pärast on sinugagi soss. Sa juba näed ise ka ette, mis teistega on juhtunud. Ja nagu uppuja, sa ei taha sellega leppida. Aga lähed ka sina.
Nii see lihtsalt on.
Paljud ei lepi sellega ja soovides olukorda kontrollida teevad enesetapu. Ma ei pea vist sulle nimesid hakkama ette lugema?
Kas sa tahad tegelikult soovid ka olla mingi Surematu Koshei kelle kohta see kõik ei käi ja loodus ja matemaatika seadused ei kehti?
Hasso naine on üks asi, aga Hasso ise kindlasti läheb, tõenäoliselt ka tema lapsed.
Solon ütles, et seda, kas keegi on õnnelik, saab öelda alles siis, kui see inimene on surma lävel. Nii et ma ei tea. Küll tahan elada au ja südametunnistuse järele, nagu seda tegid mu isa, vanaisa ja vanavanaisa. Eks nende eeskuju ongi mind õpetanud.
Teen seda oma parima oskamise järele.
Samas ei kirjutanud su isa avalikult kunagi su ema ega vendade kohta ühtegi halba sõna, ehkki su enda jutu järgi oleks ainet olnud küll.
Ma ei ole kunagi aru saanud, et NAK-lased oleksid põhjapanevalt riigivõimu ja üldse elu nõmenähtuste vastu võidelnud. Kui te peate joominguid ja joodikute lällamist revolutsiooniks, siis tehakse igas joomalauas revolutsiooni. Ju said need joodikud ka täiskasvanuks ja hakkasid kapitalistideks ehk siis oma perekonna eest hoolt kandma...See on selline elu paradoks ja sellised 40 aastased nn. süsteemivälised võitlejad, ei ole andke andeks tõsiseltvõetavad.
Isa ei kirjutanud, sest oli juba vana. Minu blogi aga luges ja kiitis heaks. Isa ongi mind selliseks kasvatanud nagu ma olen :).
Olen paljuski tema noorversioon, ainult vastassoost. Tema noorusajal olid sõda, vangilaager ja nõukaaeg. Muidu oleks isast saanud kirjanik, rääkisime sellest kord temaga.
Palun postituses viga parandada: Vahur ei ole praegu NAK-i esimees. Selleks on hoopis Priit Salumaa. Toetute praegu alusetule autoriteedile.
Isa oleks ju kõik heaks kiitnud, mis sa teed, sest ta armastas sind nii palju. Samas on mul väga raske uskuda, et tema aukoodeksisse oleks mahtunud oma naise kohta halbade asjade kirjutamine. Nendes paaris korda, kui ta teie blogis oma naist mainis, aimdus ainult austust ja ei muud.
head teod kirjutatakse liiva peale! Nahhaalidel on kammoon, nad võtavad kust saavad! Viin lamestab ju isiksuse.
Isa jõudis siia blogisse vähe kirjutada, see-eest oli meil palju sisukaid vestlusi. Küll ta oleks kirjutanud, kui oleks jaksanud. Ta teostaski ennast minu kaudu, innustades mind.
jajah, priit on esimees. ma ei ole ammu enam.
sellega ma nõus ei ole, et nak peaks koos mingit revolutsiooni vedama. selleks on muud nähtused. naki mõte on noorte tegijate toomine vanemate tegijate seltskonda pluss vanemate tegijate sünkroniseerimise võimaldamine.
muuseas, mulle on ka i+i meetodid ajati ebakohased tundunud, "unsound" nagu apokalüpsise filmis öeldakse. aga hetkel - kurat, kogu muu ajakirjandus on nagu lasteaed, lilled ja liblikad. ainus koll, kellega ähvardatakse, on savisaar. ja kogu lugu. ülejäänud on toredad mehed, tootsijaani ja puha, vahvad edukad onuda, kelle armukestest tehakse ka alles siis juttu, kui nad ise tahavad nendega eputada.
üldse olen solidaarne kõigiga, kes ütlevad välja, mis keele tuleb. sest kui välja ei ütle, jääb küdema ja pärast purtsatab ikkagi välja ja siis võib kole olla...
Vahur, ma olen sinuga nõus. Kõigega ei peagi nõustuma, mis meie teeme. Aga nagu sa isegi ütlesid, see bloog on meie eraasi. Ma ei ole kunagi öelnud, üheski sissekandes, et Irja, Inno ja NAK arvavad. See on ju lausa naljakas, kuidas Jaak omistab meie arvamisi NAKile, samas kui meie seda sugugi ei tee. NAKki oleme maininud vaid szeoses kirjandusüritustega.
Ja tõesti, jumal hoidku, kui miskit meelel-keelel, siis öelgem seda ka otse välja, mitte ärgem suskigem selja taga ja sittugem postkasti. See on ju lapsik ning jabur.
Julgus teebki kirjanikest kirjanikud.
tegelt võiks kambaga irja juures kokku saada ja näiteks muna imeda
Super! Sa, Aapo, aja kamp kokku.
Irja ja Inno on NAK-i liikmed. Ja nende blogi kui nende looming ja eneseväljendus oleks ju nagu ühtlasi ka NAK-i looming ja eneseväljendus, ning selle blogi seisukohad ja tõekspidamised osa NAK-i seisukohtadest ja tõekspidamistest.
Wimbergi blogist see... ma seda Wimbergi küll ei tea aga kes teavad oskavad ehk kinnitada kas on kindel, et see pole meeltesegaduses kirja pandud?
Samas ootan Jahimeeste Seltsi (kuhu nt Villu Reiljan kuulub) distantseerumist maatehingutest jne
eremiit, sa lehti ikka loed vä?
Jahimehed imesid muna, samal ajal kui oravad vaikselt kõik maad ära nahistasid.
naki mõte on noorte tegijate toomine vanemate tegijate seltskonda pluss vanemate tegijate sünkroniseerimise võimaldamine? Siis tehke seda, tegelt toimub ju purjus jauramine, mida loomingu pähe serveeritakse? Kui areng on peetunud, siis toimub ju taandarenemine? Kõik alkohoolikud, ka loomingulised, on ühtmoodi alluvad sõltuvuskõverale: järgi jäävad näbrastund raamid ja lamendunud isiksus! Ja armastuse asemele seab end sisse labane ropendamine.
Loen ikka lehti :D ..kuigi see nüüd ainuke info hankimise koht ka ei ole. Jahimeeste Selts oli lihtsalt võrdluseks sisse toodud. Tundub jabur lihtsalt, et kui inimene kuulub mingisse organisatsiooni siis peab see organisatioon vajalikuks deklareerida, et isiku väljendatud mõtted ei ole organisatsiooni ametik seisukoht! Miks peaks keegi seda üldse arvama!
Kas Kirjanike Liidu liikmed ei pea mitte kirjanikud olema:D?
Mida siin nii põdeda, et olid unistused ja jäi pohmell.
Mario V. Llossal on vist selle teemaline novell "Kutsikad", kui mäletan täpselt.
Nii on see alati läinud ja küllap siis jääbki minema.
Postita kommentaar