Väljavõte ETV ekraanilt.
Jah, ma ei tee nalja, vaadates tänavust paraadi, oleks see kõlvanud pigem kuhugi metsa, kas siis Aegviidu polügoonile, kus mundrites mehed (ja kehalt suht äbarikud, nagu tele-ekraanilt paistis) saavad oma sõjamänge pidada, või siis mõnesse vanasse hiiemetsa, vana eesti linnusekohale, mis on Eesti iseseisvuse jaoks olulisemad kui miski muu. Sest olgem ausad, selle vabariigi, nimetagem seda projektiks, mille Päts 1918. aastal pärast Vene revolutsiooni ja selle järgnenud kaost ja võõrvägede lahkumist välja kuulutas, selle müüs ta 1939. aastal venelastele maha. Jutud mingist okupatsioonist on sulaselge jura, mis oli täiendav emotsionaalne argument nn külma sõja ajal, aga millega pole midagi tarka peale hakata. Ja selle tõttu ei saa Eesti ka Venele mingeid nõudeid esitada, kahjuks. Eesti tõelise iseseisvuse võitles kogu rahvas välja aastail 1987-1991. Ja see pole enam kellegi projekt. See põhineb täielikult eesti rahva muistsel vabadusel, muistsel vabadusvõitlusel, millest on järel vaid suuline mälestus ja mida tõestavad mõned kritseldused võõrvallutajate sulest. Ent mis elab rahva südames edasi, ütleme nii, et eestlaste geenid mäletavad seda vabadust. Eesti rahva iseseisvuse taastumine on võtnud aega mitusada aastat, alates 19. sajandi keskpaigast, mil eestlased, orjusest vabanedes, hakkasid järk-järgult oma positsioone taastama. Pärast orjuse kaotmist on eesti geen liikunud järk-järgult vabaduse suunas. Ja 1991. aastaks olid selleks valmis kõik, isegi nn vanad kommarid, olgu saatus neilegi armuline.
Aga see Ilves sõjaväe juhatajana küll usaldust ei ärata (ok, ta juba tahabki sellest kohusest vabaneda). Mis teab tema vabadusest või iseseisvusest, lillelaps, kes oma ülikooliajal kanepit tõmbas ja unistas vägede väljatoomisest Vietnamist? Vastus: mitte tuhkagi. Ta on vana kommar, kes kikilipsu ette pani ja mängib vabariiklast. Ma ei ütle, et see paha oleks, seda teevad paljud, et edu saavutada. Ja USAs oli kommunism 1970ndatel, Ilvese noorusaastatel väga popp. Kuna NSVLiit, see kommunistlik compound, saatis esimesena inimese kosmosesse. Ja NLiidu tööstus tegi edusamme, olgugi, et vangide ja tasuta tööjõu najal (no seda Ilves tollal ei teadnud, eksole). Ilves paistab olevat selline kustpoolt tuul, sealtpoolt meel-mees. Ja ma ei hakka spekuleerima, kas ta on homo, aga kindel on see, et tema on üks esimesi mehi, kes vähimagi ohu korral Eestist jalga laseb. Ja sellisel puhul on isegi hea, et ta vägesid ei juhata. Sest väejuht peab olema ja jääma oma sõdurite juurde, kui vaja siis hukkuma koos nendega. Võitlema viimase veretilgani. Sest sõda on psühholoogiline mäng, sageli võidetud või kaotatud juba enne lahingut, ja vahel piisab ühe salga vaprusest, et võita kogu sõda. Ja koos sellega ka vabadus. Nii nagu juhtus soomlastega, kes nottisid maha endast kümme korda rohkem venelasi Talvesõja käigus, ja pange tähele, venelased austavad somme palju rohkem kui eestlasi. Ja ma ei räägi siin riigijuhtidest, vaid lihtsatest venelastest. Sommid on tegijad, eestlased kotipoisid. Ikka veel, rahva mälu on tugev, kestab sajandeid.
Ja kui mu sissekande alguse juurde tagasi tulla, siis: kas on võimalik leida pealtvaatajatele veel ebaõnnestunumat kohta kui seda on Pirita tee?! Miks mitte siis juba lauluväljakul, sealsamas kõrval. Ja vaadata äbarikke eesti sõdureid, nagu see Ilmar Raag, kes oma mundri sisse ära uppus. No need mehed küll eesti iseseisvuse eest võidelda ei suuda. Pigem on need mehed, kes täna istusid lõkke ääres ja liha grillisid. Ja kes puhkasid igapäevasest raskest tööst, olid oma pere ringis, mitte ei mänginud kuskil Tallinnas tola.
Ja ilmselt Ilves ei tea (ja oh, kas saab seda pahaks panna, ta ju suurema osa oma elust USAs elanud), aga see koht, kus ta täna seisis, kogu praegune Pirita tee on kommunistlik projekt, mis rajati 1970ndate lõpus Moskva olümpiamängude tarbeks. Nendesamade mängude ja selle regati tarbeks, mida USA 1980. aastal boikoteeris. Kuna venelased olid tunginud Afganistani. Kas tänane aktsioon Pirita teel näitas, et vene sissetung on rehabiliteeritud? Sest, olgem ausad, need mehed, kellega USA koostööd tegi, on nüüd pööranud USA enda vastu. Ja venelaste endised sõbrad on nüüd USA (ja vankumatu liitlase Eesti, seda nii heas kui halvas, lolluses kui tarkuses) sõbrad.
Mõned pildid ekraanilt:
21 kommentaari:
"Jutud mingist okupatsioonist on sulaselge jura"
Huvitav, huvitav, mis siis ikkagi 17. juunil 1940 juhtus?
Siiski, siiski!
Olin ise kohal ja asi oli väga kõva! Eriline poolehoid ja au noorkotkastele ja skautidele, kes vapralt külma vihma trotsisid.
On tähtis näha, et eesti mehed on relvis ja mundris -ja et käistel on jätkuvalt sinimustvalged lipud!
Kuni poisid ja tüdrukud seisavad vihmas, mehed on relvis relvastatud, ei saa keegi sundida meid hääletult alistuma.
Ja ärme seekord hakka jurama Euroopa Asumaast ja sellest, et kõik on maha müüdud ja üldse on parem elada Itaalias.
Seda juttu oleme me kõik juba kuulnud.
Nii et hoidke ikka pea külm, süda soe ja sinimustvalge lipp lehvimas!
Eesti iseseisvus kuulutati 23. veebruaril Pärnus ja selle juures küll Pätsi ei olnud. Selle kohta koostatud aktis on mitmed muud nimed (Timusk, Hansen, Kuusner jt.).
Mis mõttes Pätsi "projekt"? Peale tema töötasid iseseisvuse saavutamise kallal ka teised poliitikud.
Tahtsin veel küsida, kas teie, Inno, oleksite nõus mobilisatsiooni korral kohale minema?
Iseseisvus ei kao kuhugi, kui otsustajaid süte peal hüpitada. Seda ma suudan ja seda ma ka teen.
Ja no mis okupatsioon see algas 17. juuni 1940? Siis räägiti mingist "vabastamisest" hoopis. Pööbel juubeldas, võttis "rikastelt" varad ära. Seda tahaks paljud praegugi, nagu olen aru saanud. See oli nn revolutsioon, mida toimetasid praeguse Eesti presidendi mõttekaaslased, sotsid ja kommarid. Muud miskit.
"Ja no mis okupatsioon see algas 17. juuni 1940?"
16. juunil esitas Nõukogude Liit ultimaatumi ja 17. juunil tulid nõukogude väed üle piiri okupeerides riigi.
"Pööbel juubeldas"
Aga pööbel moodustas ju väikese osa elanikkonnast. Enamuse inimeste jaoks oli toimunu väga jube. See nn. "revolutsioon" toimus nõukogude tankide ja soomusmasinate toetusel.
Seda kõike poleks toimunud, kui Päts, suur diktaator poleks 39ndal vene baase sisse lasknud, ja eestimaalstelt relvi ära korjanud. Mees või asi. Paras lontrus.
Ma vaatan, et teie Inno ja Irja olete tegelikult sellised suht militarismimeelsed. Mitte küll padumilitaristid, aga noh ikkagi torkab teie puhul silma selline tugev sõduriromantika või kuda iganes seda nüüd nimetadagi. Mis on ausalt õeldes minu jaoks suht kummaline, aga noh see selleks esialgu.
Vot selt pinnalt esitakski teile hea meelega küsimuse. Vot te olete rääkinud igat sorti sobivusest, sh. kas või näiteks sellest, et mõnele mehele sobib nt. ehitaja elukutse, aga teisele jälle mitte. Kas mõni mees on ka selline, kellele sõduriks olemine ei sobi? Või on see ainus ala, kus te tunnete, et seal peaks ikka kõigile vägisi ühe mõõduga mõõtma ja kelle puhul see mõõtmine välja ei tule (loe: need, kes tunnistatakse sõjaväekõlbmatuks), need on siis kuidagi kehvapoolsed ja ehk suisa põlgust väärt? Kuidas kommenteerite?
Muidu aga ilusat jaani teile mõlemale.
Kord aastas võib. Kui telekast seda tsirkust vaatasin, ei saanud kohe jätta reageerimata.
Stereom, ma leian, et sa tähtsustad indiviidi õiguseid üle.
Teatavasti on iga inimene teda ümbritseva ühiskonna liige ja saanud sellelt ühiskonnalt kõik vajaliku -et olla see kes ta on.
Seega on ta õigluse ja südametunnistuse pärast ka kohustatud ühiskonnale vastuteeneid osutama.
Näiteks sõdima oma riigi vabaduse eest. Kas meeldib või ei.
Lõppudelõpuks on elu täis ülesandeid ja kohustusi mis ei meeldi aga tuleb ära teha...
Inno kirjutab.
Ja vaadata äbarikke eesti sõdureid, nagu see Ilmar Raag, kes oma mundri sisse ära uppus. No need mehed küll eesti iseseisvuse eest võidelda ei suuda.
Täiesti nõus, et mulle võis see värske munder olla suur, aga järgmise lausega ma nõus ei ole. Inno, tule proovime midagi lihtsat.
Kuna mina olin see kõige äbarikum, keda sa ära märkisid, siis jookseme õige kõigepealt 10 km võidu, seejärel laseme 25 m distantsil püstolit ja 100 m distantsilt automaati ja lõpetame 50 km 20 kg varustuses rännakuga.
Kui Sa oled üheski alas minust parem, ei mõtle ma iial ühtegi halba mõtet teist mõlemast. Teeme seda näiteks nädala pärast. Relvad ja laskemoon on minu päralt.
Kas sõda on mingi võidujooks?! Kui vaja, olen nõus oma lähedaste eest surema, aga mingite spordivõistlustega ma küll ei viitsi jännata. Mul muudki teha.
Kui tuleb sõda, siis peame arvet, kes rohkem vaenlasi maha notib.
Vastuseks kommentaarile June 24, 2008 2:17 PM:
Mina oleksin alati nõus toetama healoomulisi süsteeme. Dominatsioonisüsteemid, mis rajanevad sundusel (coercion), tekitavad minus trotsi. Paraku on aga just domineerimine levinud mainstream-ühiskonnas. Mis see valitsus muud ongi, kui dominatsioonil baseeruv süsteem, mille eesmärk on kanaliseerida võimu neilt, kel seda niigi vähe on (kes siis peavad maksma makse, tegema nüri palgatööd, käima koolis ja tihti ka sõjaväes laskma kellelgi teisel pähe istuda) neile, kel seda juba liiga palju. Minu arvates pole mingit põhjust inimkonna üle võimutseda ega domineerida, välja arvatud saatanlikust kiusust. Kui see kallutab mu liiga tugevalt indiv. õiguste poole, siis andku minna. Indiv. huvide allutamine ühiskonna huvidele on aga justament sobiv eeldus fashismiks! Mis ka ületähtsustas militarismi.
Kusjuures, ma olen absoluutselt kindel, et enamasti tulenevad sõjad sellest, et liiga palju armastatakse domineerimist. See on saatanlik kiusatus, ilma milleta ei kujutaks ette koledusi nagu ristisõjad, orjus, maailmasõjad, totalitarism jne. Ei tea, kas see võib võtta miljon aastat enne kui meie evolutsioon viib meid sinnamaani, et me viimaks ometi suudame olla ja elada ilma teiste üle võimutsemata? Kui see võtabki just niikaua aega, siis elu maailmas jääbki põrgulikuks järgmise miljoni aasta jooksul.
Stereom, misasja sa patrad? Rünnaku puhul, mis ähvardab hävitada eesti põhiseaduslikku korda, ei ole midagi pistmist võimu jmt-ga.
Küsimus on just minu kui inimese vabaduses teostada oma tahet. Ja kui seda vabadust tahetakse minult võtta -siis on aeg haarata relv, et kaitsta oma riiki.
Aus mees sõdib ikka omaenda südametunnistuse sunnil, mitte välise sunduse pärast. Vähemalt peaks see käima eestlaste puhul nii. Eesti vabariik pole ju lörtsimiseks.
Ma ei väidagi, et see on halb, kui keegi on valmis kodumaa eest surema. Lihtsalt seadsin kahtluse alla terve selle oletuse, millel sisuliselt terve see militaristlik maailmavaade põhineb: et süsteem on ainult healoomuline ja sellest lähtuvalt peab inimene sellele tingimusteta alluma. Mina sellega ei nõustu.
Ja kohustuslik värbamine VÕIB olla ühiskonna allutamise tööriist: pane tähele, kuidas 1934. aastal Natsi-Saksamaal muudeti armeeteenistus kohustuslikuks. Kõikides totalitaarsetes riikides ja diktatuurides on värbamisevormiks konskriptsioon. Eelkõige sellepärast, et armeeteenistus põhineb suuresti käsutamisel ja allumisel. Ning diktaatoritele läheb hästi peale kõik, mis vähegi võimaldab ühiskonnas kuulekust ja tingimusteta allumist juurutada.
Südametunnistus on oluline, aga kui paljud käivad sõjaväes ainult sellepärast, et nii peab, mitte tegelikust patriotismist? Väga vähesed. Selleks ongi konskriptsioon Eesti sootsiumis nn. necessary evil. Kui leiduks viis sisestada patriotismi ja seda südametunnistust ilma peedistamata ja kamandamata, siis vaevalt küll, et sundvärbamine ennast õigustaks. Pealegi, mis on lörtsimine? See, kui keegi sulle pähe ei istu? Mina ei oska selle etteheite peale muud teha, kui vaid õlgu kehitada.
Olgu õeldud, et sõjavägi võib paljudele noormeestele sobida kindlasti. Osadel inimestel lihtsalt on ühest küljest parem võime teha seda, mida kästakse ja teisalt suurem stressitaluvus. Samas nendel, kelle stressi- ja pingetaluvus on madal ja kel kehvem kohanemisvõime, läheb seal raskeks.
Ne tankami a bankami! Jopt tvoju mat!
Stereom,sa kirjuta WW2 aegsetest Inglise ja vene natsidest samuti.
Millegi pärast räägitakse vaid sõja kaotanud natsidest ja võitjad natsid jäetakse puutumata.
Mind aina painab küsimus kas juudid on natsid või mitte.Judaismis on kirjas,et juutidele pole patu asjaks ekspluateerida teisi rahvusi s.o. mittejuute,selleks nad saavad jumalalt õnnistuse.
Muudes religioonides peetakse kõiki rahvusi võrdseteks.
Mina tulin järelduse,et seda mida saksa natsid ei saavutanud sõjaga saavutasid juudid panganduse abil.
No ja eesti koha pealt,alles see oli kui ilma sõjata taheti ära anda meie põhiseadus-milleks siis meile too sõjavägi? Kas te sõdurid ei tunne ennast idiootidena peale valitsuse sellist reeturlikku sammu?
NATO-t ei koti mitte üldsegi idaeuroopa.Nad on valmis maha müüma kogu selle poola raketitõrjekilbi või mis jama see oli mis pandi sinna poolasse.
Igatahes üks ohvitser rääkis,et NATO ei kaitse meid iialgi kui venemaa tungib eestisse.
Mis kuradima eestist me räägime.
1992 aastal peterburi maffia erastas eesti õigusorganid.
Meie miilitsad kutsusid nad peterburist Eestisse kuna kohalikud pätid läksid üle käte peale taasisesisvumise välja kuulutamist.Eestlased röövisid rootsis kuus kuni seitse pankka ja varastasid tohutul hulgal autosid,eestis ei jõua nende sigadusi ära lugeda.
Eesti riigivõimude erastamise kohta peterburi maffiale 1992 aasta sügisel küsige täpsemalt Olev Rajult,Laarilt,Tiit Vähilt. Tiit Vähi kuulutas ETV-s "Nüüd on süsteem paigas!"
Ne tankami a bankami!
Ne tankami a bankami!
Ne tankami a bankami!
Jopt tvoju mat!
Jah, sõda ei ole spordivõistlus, aga on kaks olulist põhjust, miks ma austan iga meest sellel paraadil täna rohkem kui sind. Tegemist on ju eelkõige kodanikuühiskonna üritusega, kus 90% ulatuses osalevad paraadil kaitseliitlased, kes osalevad oma meelduse väljendamisel täiesti vabatahtlikult. (Vastupidiselt Vabariigi aastapäeva paraadile, kus kohustuslikus korras osalevad peamiselt regulaararmee üksused)
Sa heitsid neile ette välimust ja järgmises lõigus tõstsid esile iseenda kaitsetahet. Need on ju kaks võrreldamatut kategooriat, sest kui välimusest rääkida, siis ei ole ju sulle endalegi saladus, et sa ise paistad samuti ju suhteliselt kohmaka ja jõuetuna. Nii et vormis näiksid sa sama äbarik, nagu keskmine kaitseliitlane. Mis on siis need kaks aspekti, mis neid mehi teeb sinust paremaks kodanikuks.
Esiteks, igaüks neist saab aru, et neil ei ole eriüksuslase välimust ja kremli kursandi marsisammu, ent sellest hoolimata tulevad nad välja, et demontsreerida kord aastas avalikult oma “usutunnistust” – ehk valmisolekut vabariigi eest surra, kui meid peaks rünnatama. Nad teevad seda avalikult hoolimata pahatahtlike pilgetest ja kuigi paraadil osalemine ei kuulu minu lemmikmeelelahutuse hulka, ei näe ma, et mul oleks moraalset õigust neid nende soovi pärast hukka mõista. Kodanikuks olemine ju seisnebki avalikult oma hoiakute näitamisest, eks ole, sest grillliha kõrval mõeldud mõtte võib hiljem ju ka maha salata. (ehkki ma ei sea kahtluse alla sinu moraalset valmisolekut)
Teiseks, on sinu kui üksikkodaniku valmisolek surra suhteliselt kasutu. Sõduri ülesandeks ei ole surra, vaid maksimaalselt kahju põhjustada ja ise ellu jääda. Just siin saabki oluliseks kasvõi mingisugune ettevalmistus. Üks ei ole lahinguväljal sõdur ja see tähendab eelkõige seda, et sõdur peab oskama tegutseda meeskonnaga koordineeritult. Need, kes seda ei oska ja on valmis lihtsalt surema, võivad oma teadmatusega hukutada teisi ja kasu asemel kahju tuua. Just seepärast on kujutab keskmine kaitseliitlane keskmisest väljaõppest hoolimata kogu oma ülekaalu ja hallide vuntsidega suuremat ohtu, kui veidi noorem mees, kelle ainsaks relvaks on kaitsetahe. Ma olen teeninud Nõukogude armees maaväe eliitüksuses ja seejärel ka tavalise üksuses ning võrdluseks käinud Eesti lahingukoolis. Seetõttu võin kinnitada, et üksikjalaväelase tasandil ma ei alahinda iial seda tööd, mida eesti kaitsevägi teeb. Nõukogude armee kogemus on militaarses mõttes tihti suhteliselt kasutu tänapäeval.
Lõpuks tuleb muidugi suur küsimus kogu kaitseliidu paraadi militaarsest mõttekusest. Aga siingi on olemas vähemalt kaks argumenti. Esiteks on paraad kõige lihtsamat tüüpi õppus, mis harjutab kommunikatsiooniahelat. Pean silmas, et oma üksuse kokkusaamine kodudest, logistiline varustamine ja organiseeritult välja viimine on igasuguse mobiliseerimise-reageerimise alus. Teiseks on viimase kümne aasta sõjad rohkem veel kui varem tõestanud assümmeetrilise vastupanu tõhusest. Kaitseliit on oma olemuselt ju ähvardus, et kui vaenlane on sirges rivis marssivatest regulaarüksustest jagu saanud, siis võib okupatsiooni administreerimine ikkagi väga kalliks ja tülikaks muutuda, sest vähemalt mõnda aega on ülekaalulisi mehi, kes oskavad teedele miine paigaldada ja aeg ajalt teevad metsatukast ka segava lasu.
Seega, ma lihtsalt ei ole ignorantse ja pahatahtliku patriotismiga nõus. Isegi kui enamus Laulupeo koore ei laula nagu Filharmoonia kammerkoor, ei tähenda see ju siiski seda, et Laulupidu ei tohiks pidada mujal kui kusagil metsas.
Kas sa ilmar raag oled mingi imelik või? Millest sa jahud?
Millised on need õilsad asjad millede pärast peaksid meie sõdurpoisid sõdima? Kas keskerakonna või okupantide eest?
Kas sõdurpoisid peavad esindama narkoärimehi afganistaanis?
Kas sõdurpoisid peavad raiskama oma noort elu teie ärilistele huvidele? Mille eest on väljas need kaitseliitlased? Kas kaitseliitlased annavad endile aru mille nimel nad on kaitseliitlased? Kaitseliitlased on minu arvates sellised tüübid maakandist kes on elanud infosulus ja ei tea eestist ja riigivõimu kuritegudest ja riigivõimu reeturlikussest mitte essugi!
Sa ilmar raag ajad pede juttu!
Kaitseliit peaks oma relvad pöörama õiges suunas ja siis ehk saaks meie kodumaa elu olema ilus ja elatav kõigile.
varga hirm on mannetult argumenteeriv jobu, kes ainsa sõimusõnana pedet kasutada oskab.Mul on häbi, et selline isend eesti keeles kirjutab ja ilmselt räägib kahjuks ka.
10.18-le
See on teie kapopedede vana võte panna neile külge vene silt kes on eesti riigi maffia vastased.
Väga naeruväärne oli teie väljamõeldis kübersõja kohta.Terve maailm naerab välja teid sellise narruse pärast.
Eesti riigimaffia ei ole teps mitte Eestlaste heaolu eest väljas.
Mina elan iirimaal ja sestap tulevad apsakad mu emakeelde.
See on paratamatus,tean inimesi kes on kolme aasta jooksul minetanud eesti keele grammatika.
Ka mina seisin tol esmaspäeval paduvihmas Pirita teel. Ega mõelnud kordagi, et tahaks olla kusagil mujal.
Nüüd siis mõned vead, mis silma kriipima jäid:
1. Eestis ei ole sõjaväge. On kaitsevägi. Kaitseväe juhataja on kindralleitnant Ants Laaneots. Kui kuulutatakse välja sõjaseisukord, saab temast kaitseväe ülemjuhataja. President on riigikaitse kõrgeim juht (vt ka Põhiseadust: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12846827).
2. Võidupüha paraadil osaleb tavaliselt Kaitseliit koos oma eriorganisatsioonidega, milleks on Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. Puhas ja aus eesti asi. Kodutütred ja gaidid on rahvusvaheline liikumine, mistõttu nad ei ole Kaitseliidu eriorganisatsioonid.
3. Vaata, Inno, selleks, et vaindlasi maha lasta, peab oskama lisaks laskmisele ka kaevikut kaevata, varjatult liikuda (k.a. söösthüpped), süüa teha jne jne. Kõik need oskused nõuavad füüsilist vastupidavust, seepärast pööratakse ka suurt tähelepanu kaitseväelaste ja ka sisejulgeolekutöötajate füüsilisele tervisele.
Tänapäeval ei peeta sõdu niimoodi, et kumbki pool sõidab autoga (hobusega) kuskile platsile, hüppab maha, tapleb natuke ning siis lähevad lahku. Tänapäeval on kaasaskantav varustus pmst võrreldav raudrüü raskusega (erinevus seisneb selles, et seda saab ilma kõrvalise abita selga panna & seljast ära võtta).
Kui te tahate teada, mida tänapäevane sõda tähendab, siis järgmisel nädalavahetusel toimub Põrgupõhja retk - tulge ja pange ennast proovile (www.porgupohja.ee).
4. Palun vabandust, aga kõik inimesed ei ole 180 cm pikkused. Mõni on lühem ja mõni on pikem. Kaitseliidu ridades seisis ka palju naisi.
P.S. mina olen küll nõus Ilmari väljapakutud võistlusel osalema. Äkki võiks laskmine olla practical?
Postita kommentaar