Saabus selline kommentaar, mille eraldi üles panen:
Uskumatu, millise rumalusega Te ikkagi hakkama saite, kui 2006.aasta 13.veebruaril avaldasite Postimehes prostitutsiooni takkakiitva arvamusloo, milles vastandusite Oviirile ja Mikkole. Esinete seal kui ekspert, kes on ostnud kümnete prostituutide kehasid, ent sellele vaatamata ei tunne end kiskjana.
Edevusest astusite Te üles poolel, millel ei ole mingeid võiduvõimalusi. Enesemüümine ei muutu kunagi Lääne-Euroopas aktsepteerituks. Ühtlasi kustutasite sansid end sotsiaalselt Ingridi suhtes kehtestada. Te käitusite viisil, mis oli kõige soodsam just neile, kui neid ikkagi oli, kellega Ingrid kõrvalsuhteid pidas.
Praegugi käitute Te pigem rumalalt ja destruktiivselt, sest sülge lendab lihtsameelse maatüdruku suunas, keda ilmselt ära kasutati ja kes samas kasvatab Teie poegi. Peksta tuleb neid "Isandaid", kes meelitasid tüdrukuid tagaukseti mõisa sängi. Selgita see välja ja alles siis lahata!
Ja minu vastus sellele:
Tänan sisuka kommentaari eest!
Ma esinesin seal Postimehe loos kui mees, see oli ühe mehe arvamus. Ja kas arvamuse avaldamine on rumalus, edevus? Ok, Eesti ühiskond on siin valitsenud totalitaarse süsteemi mõjul kerge arengupeetusega, arvamust ei juleta avaldada, ma mõtlen oma nime all, arvamuse avaldajaid peetakse rumalateks, edevateks, aga ega see nii igavesti jää. Järjest rohkem juletakse oma arvamusega välja tulla, eriti noored.
Ja see lugu polnud prostitutsioonile takkakiitev, vaid püüdis mõista meest. Oli mehe seisukoht. Rääkis sellest, et mees on praeguse süsteemi juures nõrgem pool, kuna teenuse kvaliteeti ei saa kontrollida. Raha tuleb ju mehe käest! Mees ei kiida prostitutsioonile takka, keegi ei kiida takka. Aga samas on see teatud olukorras ainus lahendus ja seetõttu ongi prostitutsioon eksisteerinud tuhandeid aastaid, kuigi selle vastu on kogu aeg võitlust peetud, vahelduva eduga. Ja sobivas suhtes, kui mees leiab endale sobiva naise või kaaslase, pole tal enam prostituudi juurde asja. Siis kaob nõudlus ja kaob ka prostitutsioon. See on olnud minu sõnum.
Ja ma ei tea, kaua Te Ingridiga koos olete elanud, mina elasin taga koos 13 aastat ja pole ta nii lihtsameelne maatüdruk ühti kui välja paistab. Ta on ise üks ärakasutaja ja kui ta teise samasugune leidis, oleks sellest võinud saada tugev liit. Aga millegipärast naaldus ta pärast oma seksiseiklusi alati taas minu külge.
Ja see, et ta poegi kasvatab, on vale, sest ta on suurema osa ajast kodust ära ja pojad on ilmselt sugulaste kasvatada. Või kuskil mujal küla peal laiali. Ta pole ise olnud kunagi huvitatud poegade kasvatamisest, ma mõtlen tegelikkuses, mitte sõnades.
Ja ma arvan, et need "isandad" lasid end ise ära kasutada, võluda Ingridi võimust, kuulsusest ja särast. Pigem oli Ingrid see mõisnik, kes tagaukse kaudu poisse sängi meelitas. Keegi ei käskinud ju minuga abielus olnud Ingridil mööda võõraid voodeid aeleda. Või käskis? Ja keegi ei käskinud tal mind petta.
Pigem on "süüdi" Ingridi puhul tema arengukeskkond, see, mida on hakatud depressiivseks väikelinnaks kutsuma, mis soodustas ülimat silmakirjalikkust ja valelikkust. Kus on hea elada silmakirjalikel ja valelikel inimestel, aga mis on väljakannatamatu julgele ja ausale inimesele. Kus naised hakkavad litsi lööma ja mehed jooma. Sellepärast ongi depressiivne, nii nagu oli kunagi kogu Nõukogude Liit, mis oli suur litside ja alkohoolikute taimelava, kuigi prostitutsioon ja alkoholism olid lausa "välja juuritud". Huvitav, eksole. Et sees Lääs, mida NLiidus kunagi pordumajaks kutsuti, sealsete lõbumajade tõttu, et see lääs on palju tsiviliseeritum tegelikkuses kui NLiit, mis pärast silmakirjaliku loori kukkumist tõi välja kurva tegelikkuse: suur osa naistest on litsid ja suur osa meestest joodikud.
Aga depressiivse väikelinna taust ei vabasta kedagi seaduste täitmisest. Õigusriigis, kuhu Eesti on jõudnud. Ingridit ei vabasta kokkulepete täitmisest tema kasvatus, päritolu ega iseloom. Nii see paraku on.
2 kommentaari:
Ma saan sinu jutust depressiivsete väikelinnade ja ka NLiidu kohta niimoodi aru, et võib täheldada tugevat seost autoritaarse keskkonna ja silmakirjatsemise, valeliku käitumise vahel. Milline reaalselt eksisteeriv ühiskond võiks üldse olla kõige parem inimesele, kes hindab ausust ja julgust? Osades demokraatlikes ühiskondades võib jälle olla probleemiks liigne poliitiline korrektsus, mis kah seab piirid just sellisele aususele mida teie taotlete. Teie blogi võib osadele inimestele tunduda vastikuna ka seetõttu, et see pole nende jaoks piisavalt PC (eestipärane akronüüm oleks siis PK). Või kuidas?
Loomulikult on ausust ja julgust hindavale inimesele parim liberaalne, ütleks isegi et libertaarne keskkond, kus hinnatakse iga üksikisikut, kus püütakse leida tasakaal üksikisiku ja ühiskonna huvide vahel. Ja see välistab omakorda poliitilise korrektsuse, vähemalt teoorias.
Libertaarse-autoritaarse skaalal on hea näide endine NLiit ja USA, kus ühes oli üksikisik null, seda oli eriti näha võitlusväljal, kus langenutest ei tehtud väljagi, ja teises austati ja hinnati iga sõdurit, iga inimene oli väärtus. Ja on USAs siiani.
Mis Eestis silma torkab, nii nagu ka Venemaal, on ühelt poolt majanduslik äärmine liberaalsus, teiselt poolt äärmine ideoloogiline autoritaarsus. Sama lugu on ka Hiinas. Ilmselt on see iseloomulik kõigile post-sovjetlikele süsteemidele. Majandus lasti lahti, kuna muud moodi ei saanud, muidu jäi rahvas nälga. Aga ideoloogiat hoitakse kindlalt kui relva kapis. Jutustades väliselt mingist liberalismist ja demokraatiast.
Eestis evib sellist pseudo-liberaalsust Reformierakond. Kus teistelt oodatakse liberaalsust, aga samas teavad kõik, kuivõrd autoritaarne on reformierakond, kuivõrd autoritaarsed on need linnad, kus Reform on võimul: Tartu, Võru, Viljandi, Valga, Kuressaare. Raske on seal asju ajada, kui sa pole Reformi liige või poolehoidja. Kohalik reformi tuus on seal ka enamasti kohalik kunn, nagu Viljandis Tuula ja Tartus Seli. Ja pole tegelt ime, et Tallinn ja Pärnu arenevad kõige kiiremini, kuigi neid kirutakse kõige rohkem. Inimesed üldiselt armastavad liberaalsust ja vihkavad autoritaarsus, kuigi autoritaarsus paistab esmapilgul selline soe ja pehme, aga see on nagu püksi pissimine, algul tundub mõnus, hiljem on väga kusine olek.
Postita kommentaar