pühapäev, 24. august 2008

Sõja loogikast

Parandage mind, kui ma eksin, aga kas sõja loogika pole selline, et kui pead sõda, eriti, kui teine sulle kallale tungib, ja kui sõda on juba alanud, siis püüad saavutada maksimumi. Mida siis tegi Eesti oma vabadussõjas, mida nii suurelt reklaamitakse, vabadussõja võidupäev 23. juuni on koguni Eesti rahvuspüha.

Ja mida siis Eesti tegi, näiteks, enne seda võitu. Ta oli peaaegu et vallutanud Venemaa pealinna Peterburi, eksole. Enne kui Venemaa oli nõus rahu sõlmima, selle kuulsa Tartu rahulepingu, mis allkirjastati 2. veebruaril 1920. Kas see siis polnud agressioon, või genotsiid, kaasaja Gruusia mõistes? Miks oli vaja Eesti vägedel tungida Peterburi alla? Ja kui ta poleks tunginud, teiselt poolt, kas ta oleks saavutanud selliseid tingimusi?

Sõda, eriti kui ta on juba alanud, on selline asi, kus kõik on lubatud. Ja võrrelda Gruusia-Vene konflikti 1968. aasta Praha kevadega on pehmelt öeldes liialdus. Ma näen siis taas katset ajalugu ringi kirjutada ja Läänel võimalust oma räpased käed puhtaks pesta. Tšehhoslovakkia, Poola, Ungari, Balti riigid jms anti NLiidu mõjusfääri pärast teist ilmasõda ju Lääne suuriikide nagu USA ja Suurbritannia lahkel loal. "Tänuks" selle eest, et Stalin oli oma rahvast kahurilihana Saksa armee vastu kasutanud. Mis võimaldas säästa Läänes tuhandeid inimelusid ja venitada Teise rinde avamisega. Või polnud see nii?! Ja mis siis imestada oli, kui NLiit oma mõjusfääri kontrollis?! Kas see oli mingi üllatus? See oli asjade loomulik käik, mitte mingi sõda. Ja kui see Lääne jaoks tollal nii tähtis oli, miks siis USA ja teised Lääneriigid ei reageerinud nendele Praha kevadetele? Mis nad siis ootasid ja passisid? Miks nad oma vägesid NLiitu sisse ei viinud?

Minule tundub, et Eesti poliitikud on siin saatanaga mesti löönud. Suur osa Euroopast, kaasa arvatud Venemaa mäletab väga hästi, mis on sõda. Ja hoiavad sellest igal võimalusel eemale. Samas jänkid, USA, pole näinud oma pinnal sõda, tunnetanud sõda viimased 150 aastat. Paljude jaoks USAs on sõda vaid meelelahutus, mäng. Nagu arvutimäng. Mis kõige halvemal juhul tähendab vaid teatud rahalisi väljaminekuid, või mõne kauge sugulase surma kusagil eemal. Ja ei midagi enam. Mõelgem ka selle peale.

Mulle isiklikult tundub, et USAl on vaja oma väikeste käpiknukkude abil avaldada Venemaale survet (otse ta seda ei julge teha, argpüks nagu ta on!), et Venemaa unustaks oma ambitsioonid Põhja-Jäämere naftavarude vallutamisel. Ja see ongi kogu asja point. Kuhu on segatud nüüd ka eesti rahvas, kes võiks headest suhetest Venemaaga hoopis teenida, ja palju rohkem kui suhtlemisest sõjaka ja ihne USAga. Ja veelkord, see ei pea tähendama Eesti iseseisvuse kaotamist. Sest kas on Venemaa eesti rahvast veel sõjaga alistanud? Kui on, siis tuletagem seda mulle meelde, sõbrad!

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

1.See sada aastat vene pärisorjuse aega!!!
2.Eesti on pidanud sõda venemaaga igal sajandil paar kolm korda.Keegi postimehe-delfi kommijaist pidevalt tõi välja need lahingud ja kirjeldas pikalt ja laialt toimunut
3.Parem leidkem vastust küsimusele
"Kui suur on eestlaste arv kogu maailmas?" Statistika on nagu too on,nagu turu peal müüdasse kardulaid nõnda tulevad ka statistika numbrid.
Kui eestlasi on alles jäänud kasvõi 500-600 tuhat siis eestlased on esikohal olümpial võidetud medalite arv suhtes rahva arvu kohta.Isegi kõikide eestimaa elanike kohta võidetud medalite arv olümpial näitab ära,et me oleme esiridades,esikolmikus.
Illuminaadid ahju!

Anonüümne ütles ...

See, et lääs Eesti lihtsalt N Liidule üle andis, eestlased rahulikult läksid ja et sellel sõjaga mingit pistmist polnud, on nüüd küll natuke äraspidine loogika...

Inno ütles ...

Kass, aga kas nii ei olnud siis? Seleta lähemalt.

Anonüümne ütles ...

"1704. aastal vallutasid venelased Tartu ja Narva, sellega läksid Ida- ja Kagu-Eesti nende kontrolli alla. 1708. aastal hävitati Tartu ja Narva ning elanikud küüditati Venemaale."
Vikipeedia.
ja 1940.aasta. Venemaa on jätnud vähemalt varem mulje, justkui Eesti oleks vabatahtlikult astunud Nõukogude Liidu koosseisu, aga igaüks teab, et see polnud tegelikult nii. Baaside lepingut suruti korduvalt peale, lõpuks võttis Eesti selle vastu. Siis hakati juba nõudma Nõukogude Liiduga liitumist, ähvardati sõjaga. Valitsus oleks võinud ju keelduda, aga milleks valada inimeste verd, kui kaotus on nagunii kindel.

Inno ütles ...

1704. Põhjasõda pole siin mingi näide, kuna eestlased olid siis rootslaste orjad. Ja nagu võib samast Wikipediast lugeda, kaotas Rootsi Eesti alad paljuski seetõttu, et siinsed Balti parunid mängisid kokku venelastega, kuna venelased lubasid neile orjapidamise jätku. Rootslased seevastu tahtsid orjapidamist kaotada. Mis siis pikendas eestlaste orjapõlve veel paarisaja aasta võrra.

Ja selle nn baaside leppe koha pealt pole mõtet demagoogitseda. Eesti võttis selle vastu ja see on fakt. Ja kaotas sellega oma iseseisvuse. Soome lükkas selle tagasi, läks Venemaaga sõtta, võttis riski ja jõi hiljem šampust. Ja ongi kogu lugu. Ja kui ette arvata, et kaotus sõjas Venemaaga on kindel, siis miks üldse ärbelda Venemaa teemal, miks üldse elada?! Miski siin ilmas pole kindel. Ja kes tahab võita, SEE KA VÕIDAB!!!

Selline väide, et kaotus on kindel, on samuti mingi orja jutt. Lugege Russowi Liivimaa kroonikat, seal on palju näiteid, kuidas on venelast võidetud, kuidas väike salk on löönud tagasi suure Vene armee.

Anonüümne ütles ...

This was a significant development in Russia’s reaction to what it regards as steady western encirclement.

Moscow has repeatedly accused the West of reneging on post-cold-war assurances that there would be no expansion into the vacuum left by the Soviet Union. Not only have former Soviet satellite states in east-central Europe joined Nato, but Georgia and Ukraine – once integral parts of the USSR – are also seeking entry. The Georgian army is being retrained by American military advisers.

Russia strikes a blow at its fears of Nato encirclement.
http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/europe/article4493624.ece

Anonüümne ütles ...

minu arust oli asi teisiti. laidoner keeldus eesti vägesid vene loodearmeele (judenits) peterburi vallutamiseks appi saatmast, sest see viinuks eesti väeosad eestist mõttetult kaugele.
ja 1920 oli loodearmee juba ammu-ammu puruks pekstud ning lahinguid peeti narva jõel.