Sõja loogikast

Parandage mind, kui ma eksin, aga kas sõja loogika pole selline, et kui pead sõda, eriti, kui teine sulle kallale tungib, ja kui sõda on juba alanud, siis püüad saavutada maksimumi. Mida siis tegi Eesti oma vabadussõjas, mida nii suurelt reklaamitakse, vabadussõja võidupäev 23. juuni on koguni Eesti rahvuspüha.

Ja mida siis Eesti tegi, näiteks, enne seda võitu. Ta oli peaaegu et vallutanud Venemaa pealinna Peterburi, eksole. Enne kui Venemaa oli nõus rahu sõlmima, selle kuulsa Tartu rahulepingu, mis allkirjastati 2. veebruaril 1920. Kas see siis polnud agressioon, või genotsiid, kaasaja Gruusia mõistes? Miks oli vaja Eesti vägedel tungida Peterburi alla? Ja kui ta poleks tunginud, teiselt poolt, kas ta oleks saavutanud selliseid tingimusi?

Sõda, eriti kui ta on juba alanud, on selline asi, kus kõik on lubatud. Ja võrrelda Gruusia-Vene konflikti 1968. aasta Praha kevadega on pehmelt öeldes liialdus. Ma näen siis taas katset ajalugu ringi kirjutada ja Läänel võimalust oma räpased käed puhtaks pesta. Tšehhoslovakkia, Poola, Ungari, Balti riigid jms anti NLiidu mõjusfääri pärast teist ilmasõda ju Lääne suuriikide nagu USA ja Suurbritannia lahkel loal. "Tänuks" selle eest, et Stalin oli oma rahvast kahurilihana Saksa armee vastu kasutanud. Mis võimaldas säästa Läänes tuhandeid inimelusid ja venitada Teise rinde avamisega. Või polnud see nii?! Ja mis siis imestada oli, kui NLiit oma mõjusfääri kontrollis?! Kas see oli mingi üllatus? See oli asjade loomulik käik, mitte mingi sõda. Ja kui see Lääne jaoks tollal nii tähtis oli, miks siis USA ja teised Lääneriigid ei reageerinud nendele Praha kevadetele? Mis nad siis ootasid ja passisid? Miks nad oma vägesid NLiitu sisse ei viinud?

Minule tundub, et Eesti poliitikud on siin saatanaga mesti löönud. Suur osa Euroopast, kaasa arvatud Venemaa mäletab väga hästi, mis on sõda. Ja hoiavad sellest igal võimalusel eemale. Samas jänkid, USA, pole näinud oma pinnal sõda, tunnetanud sõda viimased 150 aastat. Paljude jaoks USAs on sõda vaid meelelahutus, mäng. Nagu arvutimäng. Mis kõige halvemal juhul tähendab vaid teatud rahalisi väljaminekuid, või mõne kauge sugulase surma kusagil eemal. Ja ei midagi enam. Mõelgem ka selle peale.

Mulle isiklikult tundub, et USAl on vaja oma väikeste käpiknukkude abil avaldada Venemaale survet (otse ta seda ei julge teha, argpüks nagu ta on!), et Venemaa unustaks oma ambitsioonid Põhja-Jäämere naftavarude vallutamisel. Ja see ongi kogu asja point. Kuhu on segatud nüüd ka eesti rahvas, kes võiks headest suhetest Venemaaga hoopis teenida, ja palju rohkem kui suhtlemisest sõjaka ja ihne USAga. Ja veelkord, see ei pea tähendama Eesti iseseisvuse kaotamist. Sest kas on Venemaa eesti rahvast veel sõjaga alistanud? Kui on, siis tuletagem seda mulle meelde, sõbrad!