Väljavõte Delfi veebist.
Üks üllatavalt asjalik kirjutis Delfis majandusteemal Eugen Vegeselt, kes on end tituleerinud kui roheline.
Mina tahaks lisada veel seda, et Eestile tuli bumerangina tagasi asjaolu, et siin ei võetud käibele Euroopa ühisraha eurot. Ja mitte ainult Eestile, ka Lätile ja Leedule. Võimalus kasutusele võtta euro oligi Eesti jaoks selle ELiga liitumise üks peamisi plusse, kui mitte ainus, ma mõtlen rahva jaoks tervikuna, mitte üksikute tšinovnikute jaoks, kes said võimaluse Brüsselisse sooja koha peale kobida. Lisaks lihtsustatud reisimisele. Sest kaubavahetus ja töötamine olid juba varem suhtkoht vabad, ja neis riikides, kus polnud, need näiteks töötamist ka jätkuvalt piirasid.
Kui vaadata näiteks Sloveeniat (endine Jugoslaavia riik, muide, 2 miljonit elanikku, Horvaatia naaber- ja on huvitav, mis "nõu" oskas anda Ansip oma äsjasel külaskäigul horvaatidele, kelle naaber on tõeline Euroopa tiiger - Sloveenia?! Miks horvaadid sloveenidelt nõu ei küsi? Mis mäng käib?), kus võeti ühisraha vastavalt plaanile 2007. aastal kasutusele, siis seal on majandus pigem kasvanud, seda prognoositust isegi enam. Kui Eestis, Lätis ja Leedus kasvab majandus prognoositust vähem. Ja väikestes süsteemides nagu Eesti või Sloveenia omab just selline faktor nagu valuuta väga olulist mõju (kasvõi näiteks igasuguste wannabe-tegelaste levitatud devalveerimisjuttude kummutamiseks). Paljud investeeringud on jäänud Eestisse tulemata, kuna siin eurot kasutusele ei võetud, näiteks kinnisvarasse. Ja paljud investeeringud lähevad välja, kuna pole teada, millal siis euro tuleb. Ja kurblooline on see, et tõenäoliselt on Sloveenia omale saanud paljud investeeringud, mis oleksid võinud tulla või pidanud tulema Eestisse.
Kannatajaks on Eesti rahvas.
Võitjaid selles mängus pole. (või kui, siis valuutavahetuskontorid, nagu Tavid, kuhu, üllatav-üllatav, maandus endine majandusminister ja Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen, ning need, kes oskasid börsil panustada langusele, ilmselt neid palju polnud)
Põhjus on poliitikute rumalus ja saamatus. Eriti süüdistan ma siin Näksipit, aga ka Juhan "pavts" Partsi, kes alustas riigiametnike palkade upitamist. Ilmselt tehti seda selleks, et ametnikud nägid palju vaeva Eesti ELi astumisega, pidid nii mõnegi mõru pilli alla neelama, ületunde tegema, (või isegi stressis ülemusega töö juures seksima?!), aga praegu kahjuks on olukord selline, et paljud neist ametnikest tuleb lahti lasta. Kui Eestil üldse on kunagi kavatsust ja tahtmist eurotsooniga liituda. Kuna, nagu ma olen juba korranud neid sõnu, mida armastas kunagi, kümmekond aastat tagasi öelda IMFi toonane esindaja Eestis Basil Zavoiko, "raha puu otsas ei kasva". Ilmselt nõustub temaga ka valitsuse endine nõunik Hardo Pajula, kellelt pole viimasel ajal midagi kuulda olnud. Kus oled, ja mida arvad, suur euro-optimist Pajula?! Miks oled nõnna vait jäänud? Kus on su suured ja tähtsad mõtted?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar