kolmapäev, 10. september 2008

Ja samuti väga asjalik lugu Endel Uigalt täna Delfis


Väljavõte Delfi veebist.

Üks väga asjalik ja kokkuvõtlik analüütiline ülevaade Eestist ja eestlastest. Soovitan kõigil lugeda.

Ja ma olen täiesti nõus, et Eestist pole jätkuvalt saanud õigusriiki. Ja põhjus selleks on minu tähelepanekute kohaselt eestlastele igiomane, ütleks isegi, et krooniline rumalus. Rumaluse tõttu tehakse vigu ja rumalus on suurim eesti rahva vaenlane.

Mistap tuleb hakata õpetajatele maksma peaministri palka! Muidu ei muutu midagi.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Vot, ma ei tea, kas see on nüüd rumal tähelepanek, kuid päris pikalt vene kogukonnaga seotud olnuna, olen pannud tähele järgmist:
Kõige "verisemad" on üksteise vastu just vanad, eri rahvusest(eestlane-venelane) inimesed. Meie mõistes siis memmed-taadid, kes veel siiamaani arvavad, et käib mingi Teise Maailmasõja afterpary, mentaalsel tasandil muidugi.
Kogu see okupantide ja muu taak on mõlemil rahvusel kahjuks elu lõpuni "peas" ning sallimatus üksteise suhtes ka veel kõrges eas lausa loomulik. No, olgu muld neile varsti kerge, kuid põlvkond edasi inimesed saavad inimlikul tasandil juba kõigest rääkida. Pole seda taaka ega sallimatust. Alati, kui kuskil mingi mõttetu kogunemine on, eriti Narvas ja sealkandis, siis vabalt võib seda kokkutulekut ealiselt 60+ nimetada. Selge et probleem polegi rahvuses, kuid tõin vaid näite, milline vanuseklass jätkuvalt vabatahtlikult barrikaadidele viskub, neid pole vaja selleks isegi provotseerida.

Inno ütles ...

Jah, olen ka ise selle peale mõelnud.

Paljud probleemid tulevad sellest, et eestlastel ei lastud vaenlase vastu sõdida. Päts keelas selle ära, korjas isegi relvad rahval käest. Pinged on ühiskonnas sügaval sees, rusikad sügelevad. Ja seda just, jah vanematel inimestel, kes ise seda aega mäletavad. Aga ka paljudel noortel, kelles on soov vanade eest kätte maksta. Ja see ei kao kuhugi niisama lihtsalt. Nn pronksiöö oli hea näide. Ja kõik, mis sellele on järgnenud, on vaid pingeid süvendanud. Mingi pauk veel kindlasti tuleb, kui asju selgeks ei rägita.

Paha oli ka see, et nõuka aja vaikiv ajastu ei võimaldanud probleemidest ausalt rääkida. Siis olid venelased suveräänsed peremehed, nüüd teevad eestlased neile paljuski tagasi. Aga rahvas pole süüdi. Rahvamasse kasutatakse ära. Ja mida rumalam on mass, seda kergemini liimile läheb, nagu näitasid Gruusia sündmused.

Eestis peaks loodama kindlasti eesti-vene ühisfoorum, miks mitte midagi Rooma senati taolist. Kus ka venelased saavad kõrgemal tasemel kaasa rääkida, osaleda riigi juhtimises. Muidu nad aeg-ajalt plahvatavad, kuna nad on igalt poolt minema puksitud. Ja see pole kellelegi hea. Eestlased ei peaks enam venelast kartma, nüüd kui Eesti ala on Euroopa Liidu territoorium, mida valvavad NATO sinikotkad. Viies kolonn ei haara Eestis võimu, küll aga saab palju muud kahju teha, nagu see pronksiöö ka näitas. Ja kui eestlased end sellest kolonnist distantseerivad, siis on Moskval kergem neid enda huvides kasutada. Igasugusteks provokatsioonideks, või otseseks terroriks, mille eelmäng ju pronksiööd olid. Ma ei taha ära sõnuda, aga näiteks võivad hakata plahvatama pommid. Kellele seda vaja on?

Anonüümne ütles ...

Vot jah, see konksu viskamine ja selle alla neelamine! Seda viimast me oskame ning ise me ei saa arugi, et midagi kurku kinni jääb.