Saabus selline tagasiside/küsimus:
Tere Inno-Irja,
Te olete kirjutanud, et sobimatus suhtes pole armastust kunagi olnudki. Ehk seletaksite, miks siis ikkagi inimesed tihti armuvad valedesse inimestesse? Et miks tekib kellelgi tuline irratsionaalne tung olla koos (ja omada füüsilist/seksuaalset kontakti) inimesega, kellega ta ei sobi? Mis pagana jõud see on, mis sunnib inimest üliväga tahtma vastassoost isikut, kes tegelikult ei ole tema jaoks õige? Inno meelest on sobiva elukaaslase leidmise teema eeskätt keha ja mõistuse vastase võitluse küsimus. Ning et keha tuleb usaldada mõistusest enam. Keha siiski võib sind teinekord ekslikult juhatada ka vale inimese manu. Enamike inimestega läheb kahjuks niimoodi. Mõistust on ju ikkagi vaja, et sobivust kas või veidigi kainemalt hinnata. Sobimatutele suhetele võib tõesti ennustada väga lühikest iga, aga kahjuks on paljudel inimestel ka ebarealistlikud ootused: nimelt, et nad sobivad sobimatuga, või hakkavad kuidagipidi sobima. Kuidas kommenteerite?
Inno kommentaar:
jah, nagu oleme kirjutanud, aetakse sageli segamini meeldivus ja armastus. Meeldivus läheb üle, nagu näiteks uue auto, rõivaeseme vms ost, mis hakkab ajas oma väärtust nö kaotama. Armastus seevastu ajas ainult tugevneb, nagu olen täheldanud.
Kahtlemata elab palju paare koos vaid meeldivuse alusel ja püüavad siis armastust püüda, taaselustada neid hetki, mis olid algul, kui asi oli uus ja erutav. Aga see on sama hea, kui püüda oma vana pintsakut kloppida, teda paar kuud kapis hoida, teda mitte vaadata, või temaga romantilisele reisile minna, aga see ei tee teda uueks. Ta on ikka seesama vana pintsak. Sama lugu on teise inimesega, kes võibolla algul meeldis, aga mõne aja pärast enam ei meeldi.
Perversne on see, et ka sobimatus suhtes sünnivad lapsed. Mistõttu peab see sobimatu paar justkui laste pärast koos olema. Umbes nii, et sa pead kogu elu kandma sama pintsakut, ja seda laste pärast. See võib päris jube olla.
Millest see tung tekib? Aga millest tekib tung osta omale uusi asju? Ilmselt arusaamisest, et midagi on puudu. Ja inimloomus tahab seda puudujääki korvata. Samuti erutavad inimest uued asjad, need, mida pole saanud veel katsuda või proovida.
Ja ma ei usu, et keha juhatab su vale inimese manu. Sest inimesel on raske oma mõistust välja lülitada ja ainult keha usaldada. Keha on mõnes mõttes väga tark, ta teab, mis sobib ja mis ei sobi. See puudutab nii suhteid teiste inimestega, kui näiteks sellist lihtsat asja nagu toit.
Ja see sobivuse/mittesobivuse värk selgub tegelt väga lühikese ajaga, minimaalselt ühe-kahe päevaga, maksimaalselt ühe-kahe kuuga. Kui ikka ühel või teisel pole seksides hea, näiteks, kui teise lõhn ei meeldi, teine käib närvidele, teisega ei taha koos olla, no siis ei sobi ja pole mõtet hakata jändama. Sest need asjad, mis kohe algul närvidele käivad, hakkavad ajas veel rohkem närvidele käima. Ja teine võib end nahast välja pugeda, ikka käivad teatud asjad närvidele.
13 kommentaari:
Väga huvitav vastus.
Muidugi on küsitav ka, et mida siis armastus õieti tähendab. See on ju nii mitmeti mõistetav. Kindlasti lähtud sa armastuse puhul mingist oma arusaamast või mis?
Erkile:
Kui inimene ihaldab kedagi, kellega ta eriti ei sobi ja seda ka ise teadvustab, siis üks võimalus on, et inimene sisimas ei armasta ennast sellisena, nagu ta on, sest tegelikult peaks ideaalne partner olema peegelpilt sinust endast. Ehk siis nt. enesega rahulolev arvutinohik ei unista mitte cheerleaderist, vaid soovib enda kõrvale raamatukoid vms. tütarlast, kes peegeldab tema enda olemust.
Endale on jäänud mulje, et nii Inno kui Irja on tegelikult alati iseendaga hästi läbi saanud ja iseennast aktsepteerinud. Eriti muidugi Irja, kuid ka Inno puhul olen ridade vahelt alati lugenud, et isegi Ingridiga koos elades ei hakanud ta ennast vihkama, ega soovinud kellekski teiseks muutuda.
Ja sel juhul peab täiesti paika see õpetus, et õnneliku kooselu üks alustest on see kui mõlemad partnerid kõigepealt iseendaga ülihästi läbi saavad.
Jah, õigust räägid, 0:10 anon. Mul on olnud küll selliseid tundeid, et ihaldan vale inimest ja siis oli mul tõesti raske ennast armastada sellisena, nagu ma olen. See on õige point. No eks Ingrid muidugi tampis vaese Inno enesehinnangut ka nati alla, aga vist mitte piisavalt. Mulle meeldis see, mis Irja kunagi kirjutas, et tema isa ehitas tema ümber korraliku vaimse müüri, kust hea varjupaika otsida. Innol pole seda müüri olnudki, aga Irja müür on siiski piisavalt suur, et varjata Innot kaa.
Eks see sobimatu inimesega kooselu tule ka sellest, et üks pooltest on tugevam, aktiivsem ja pealekäivam. Teine on laisem ja passiivsem, aktiivsem pool räägib teise ära, teine hakkabki uskuma, et on armumise asemel armastus, võib olla hakkab ennast süüdigi tundma, kui teist ei armasta või ei taha või pole suhteks valmis. Ja nii siis hakkavadki kodu mängima. Aga aja jooksul kasvab selles vaiksemas pooles soov enda elu elada, ise teada mida tahad jne. ja siis ... ongi kõik. Tugevam saab vastu nina, at peab leppima, et ei olegi kõik nii nagu tema siiani tahtnud on jne.
Tänapäeval muidugi on armastusest saanud armastus raha vastu. Materiaalne kindlustatus peab olema. Pole ju mõtet siresäärt püüdma hakata, kui sul pole talle midagi pakkuda. Ta võtab selle, kellel on midagi. Tingimata tuleks laps ka saada, sest siis oled lahku mineku korral ju kindlustatud. Küll jõuab meile ka kunagi see aeg, kui tibid lihtsalt rikkureid magatama hakkavad, et neilt last saada ja pärast elatusraha nõuda.
Tegelikkuses sa saad armastada, jah, vaid peegelpilti iseendast. See on siis armastad sa ennast. Aga millegipärast pelgast enda armastamisest jääb väheks, sest kui pole seda peegelpilti, siis on kogu aeg selline tunne, et midagi on puudu. Naljakas, aga nii see on.
Kogu asja võti ongi, kas suudad armastada end sellisena nagu sa oled (kas tunned ennast, ehk kas julged tunnistada endale, milline oled), nagu sa oled siia ilma loodud. Kui sa suudad, siis leiad elus rahu ja õnne, kui ei, siis oled kogu aeg iseendaga rahulolematu. Ja pead end kogu aeg muutma. Selline kummaline asi.
Ja kujutage ette nüüd kooselu inimesega, kes ei armasta end sellisena nagu ta on. Kes end pidevalt muudab, on endaga pidevalt rahulolematu. Siis tekib tal vajadus muuta pidevalt ka seda peegelpilti, oma kaaslast. Ma arvan, et sealt tulevad need nn lahku kasvamise jutud, kuna kaaslane ei taba kunagi ära, mis suunas see teine end muudab või muuta tahab.
Ma tegelt usun seda ka, et iga inimene soovib sisimas olla armastatud just sellisena nagu ta on, isegi kui ta teadlikult põeb mingit alaväärsuskompleksi. Kõik see muutumine ja punnitamine tundub mulle appikarjena. Paraku aga on tõde see, et isegi kui on keegi Toomas, kes minust kordades ekstravertsem, seksikam, populaarsem tüüp, siis mulle on ikka parem olla suurepärane Erki kui et üritada olla keskpärane Toomas. Iseendaks saamine võib olla valus ja vaevaline - seda valu ja vaeva kirjeldab päris huvitavalt ka üks mu lemmikraamatuid: Hermann Hesse "Demian" - aga see on absoluutselt vajalik protsess. Sest teeskluse ja punnitamise ja võltsi olemise juures pole mitte keegi päriselt õnnelik. Iseendaga on vaja rahu teha.
Pole selles muutumises midagi halba. Inimesed peavadki muutuma ja arenema. Halb on pidev rahulolematud ja liialt madal haritus- haridus- ja enesehinnang.
Olen ikkagi selle poolt, et lahkuminekud on hädavajalikud siis, kui teineteist ei austata ja suhtes on vägivald. Muul juhul aeg kasvatab inimesed kokku ja see suur armastus saabub ikkagi aastate pärast, kui koos läbi elatud nii halbu-kui häid aegu. Ei poolda seda sobivuse juttu- normaalne inimene ei elagi koos täiesti ebasobiva inimeseda.
Inno probleem ikka rohkem selles oli, et enesehinnang oli allpool nivood ja nüüd on nagu kevadine vasikas, kes rohumaale saanud ja vaatab asju liiga eufooriliselt.
Inno mida sa arvad india mütoloogiast pärit Maajast?
Kas lauristin ei õpetanud teile, zurnalistika tudengitele mida tähendab Maaja?
Maaja india mütoloogiast tähendab,oh ma seda kohe ei suuda kirja pannagi,see on see mida elu loob kogu aeg,loob uut pilti,manab uut pilti elust,manab uut mosaiiki,umbes see mida te ajakirjanikud teete,loote uut pilti,mosaiiki,visiooni,visualiseerimine,näitlikkus,pokazuhha-parem vaata järele mõnest india mütoloogiat käsitlevast raamatust.
Vaat ja ma leidsin,et ka naisukesele tuleb manada aeg ajalt seda pilti,sest keda armastad peab pakkuma ikke uut ja põnevat-keda teenid peab kõitma pidevalt,pidevalt peab hoidma mõtted ja tähelepanu oma köites,no ei pea aga on soovitav.
13:08
Ega sa ometi seda ei taha õelda, et paari võib heita ükskõik mis inimesega, kes vähegi nõus sinuga koos olema, selmet siduda ennast kellegagi, kes sind tõesti armastab? Kui sa väidad, et sobivus ei ole tähtis? Ma hästi ei usu sellisesse varianti.
Inno, mul tegelt 1 küsimus seksi teemal, loodan et es tee tüli vastata.
Vaata, üks hirm, mis painab paljusid seksiga alustajaid, on see et ehk läheb esimene vahekord aia taha. Sellest kirjutas Arter omakorda 8 aastat tagasi ühe loo, millest omal ajal jäi küll hirmus mulje, et oi, kui esimene kord pekki läheb, siis on pahapaha. Kujuta nüüd ette, et kohtuvad kaks noort. Nad paistavad omavahel sobivat, neil on hea teineteise seltsis. Mõlemad on aga süütud. Kas neil esimene kord saab ikka õnnestuma või võib ka sobivatel inimestel äparduda, mis sa arvad?
Üks kord on alati esimene ja ma ei kujuta ette, miks ta peaks äparduma. Läheb nagu läheb.
Samahästi võib karta, et kogu elu äkki äpardub. ma soovitan lasta asjadel minna nagu nad lähevad. Looduse poolt on inimesele kaasa antud rohkem teadmisi kui inimene ette kujutab. Kusjuures ka õnn kui selline on inimesele looduse poolt kaasa antud, õnnetunne, seda ei mõtle ükski mõistus välja. Ega ka mitte see superarvuti, mis mingit imetunnelit pööritab Šveitsis. See ongi õnne fenomen. Keegi ega miski ei suuda end kunagi õnnelikuks mõelda ega arvutada. Õnn pole kalkuleeritav.
Selle hirmu nn. äpardumise ees on vist suurelt jaolt tekitanud see meedia ajupesu, et üks õige seks peab välja nägema täpselt mingi pornofilmi või mingi ajakirja etteantud stsenaariumi järgi ja kui nii ei ole, siis on äpardunud. Et vahekord on justkui mingi etteaste, mingi enese oskuste ja võimete demonstratsioon, mingi eksam. Nõme ju.
anole.20.40
No kui nõnda asjad veel on nagu sa kirjutad siis on ju kõik korras.Mujal maailmas on just vastupidi,nussi tegemine on lastud samale tasemele nagu sital käimine või poeskäik või mõni muu argine asi.
Postita kommentaar