esmaspäev, 20. oktoober 2008
Kust tulevad luumurrud?
Väljavõte Postimehe veebist.
Tänane Postimees kirjutab sellest, et Eesti tõusis viie Euroopa juhtiva luumurruriigi hulka. Väga huvitav, kas pole?!
Saabus ka üks sellega seotud tagasiside, mis heidab pisut valgust selle probleemi tagamaadele (sellest oli mõni aeg tagasi meie blogis ka põgusalt juttu seoses lehmapiima kahjulikkusega):
Tervus
Ma olen see "lehmapiim tapab" postitaja hiljutises teemas: http://innojairja.blogspot.com/2008/10/paksud-jtke-ra-piimatooted-ja-te-nete.html
Heh, arvan, et seda piima-teemat võiksite veel käsitleda oma blogis, sest märkasin just uudist Postimehes pealkirjaga "Eesti tõusis Euroopa viie juhtiva luumurruriigi hulka":
http://www.postimees.ee/?id=42091
Milles ei ole midagi imekspandavat, vaid see on igati loomulik nähtus sellise piimatarbimise mahu juures, nagu see eestlastel kombeks on.
Eestlased on Euroopa suurimaid piimatarbijaid. Riikides, kus tarbitakse enim piima, esineb ka enim osteoporoosi, luumurde ja puusanihestusi. Järnev on faktid ja statistika osteoporoosi kohta (http://www.4.waisays.com/ExcessiveCalcium.htm põhjal).
Näiteks:
Kreekas kahekordistus piimatarbimine 1961 kuni 1977 (olles veelgi kõrgem 1985) ning perioodil 1977–1985 peaaaegu kahekordistusid samuti vanadusest tingitud osteoporoosijuhtumid.
Hongkongis tarbiti 1989 piimatooteid kaks korda enam kui 1966 ning samal perioodil kolmekordistusid osteoporoosijuhtumid. Nüüd on nende piima tarbimise tase peaaegu Euroopa tasemel – sama on luudehõrenemishaigustega.
Järeldus on väga lihtne: kus tarbitakse piima enim, seal esineb osteoporoosi enim. Võrreldes teiste maadega tarbitakse kõige rohkem piima Rootsis, Soomes, Shveitsis ja Hollandis (300–400kg/in/a) ning osteoporoosinähtude arv neis riikides on taevasse tõusnud.
Nagu austraallased ja uusmeremaalased, tarbivad ka ameeriklased kolm korda enam piima kui jaapanlased, samas puusanihestuste ja -murdude arv on USA-s 2,5 korda kõrgem. Nende ameeriklaste hulgas, kes tarbivad vähem piima, nagu mehhiko-ameeriklased ja mustanahalised, on osteoporoosijuhtude arv kaks korda madalam kui valgete ameeriklaste seas – mis pole tingitud geneetilistest erinevustest.
Venetsueelas ja Tshiilis tarbitakse palju vähem piima kui USA-s, Soomes, Rootsis ja Shveitsis, samas puusanihestuste arv on Venetsueelas ja Tshiilis üle kolme korra madalam.
Hiinlased tarbivad väga vähe piima (8kg/a) ja puusanihestuste hulk on seal maailma madalaimate seas, Hiina naistel esineb seda kuus korda vähem kui USA-s. (Keskmine ameeriklane tarbib 254kg piima aastas.)
Teistes riikides, kus tarbitakse keskmiselt väga vähe piima (6kg/a), nagu Kongos, Guineas ja Togos, on osteoporoos äärmiselt harv nähtus samuti.
Kongo DV-s, Libeerias, Gaanas, Laoses ja Cambodias tarbitakse üksnes 1–3kg piima inimese kohta ning nemad pole kunagi kuulnudki vanadusest tingitud puusanihestustest.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
12 kommentaari:
Teie järeldus palju piima=>palju luumurde on lihtne tõesti. Liigagi lihtne. Põhjuslikku seost oleks tarvis siiski teaduslikult otsida ja tõestada. Ja ma ei väida siinkohal, et seost pole. Ilma uurimata ei väida ma midagi, konkreetseid katseid ja tulemusi tahaks näha hoopis...
Järeldus on tõesti liiga lihtne. Paljudes riikides, mida on näiteks toodud, ei ole inimeste keskmine eluiga piisavalt pikk, et eriti palju vanadusest tingitud puusanihestusi saaks tekkida. USAs on kogu toidu üldine kvaliteet ja koostis (säilitusained, pestitsiidid jne) sageli nii kehv, et piimajoomine ei mõjuta seal enam suurt midagi. USAs on inimesed ka väga sageli tugevalt ülekaalulised, minu teada on ka see üks liigesehaiguste risk.
Eestis on üks luumurdude põhjustajaid meie talveilm koostöös olematu teehooldusega, ajakirjandus avaldab igal talvel lugusid traumapunktide tihedast tööst. Lisame juurde inimeste kõrge stressitaseme, suure alkoholi-, tubaka- ja kohvitarbimise ja luumurde tuleb nagu murdu.
Ebatäpne tsitaat Vladimir Levi: "Kui keegi usub mingit kuradit, siis igas halvas asjas süüdistab ta ainult teda, kuradit."
ja kuidas on Kongo ja Eesti päikeseliste päevade arvuga aastas? Äkki on siingi väike vahe olemas?
Iirimaa on suhteliselt päikeseküllane aga kõikidel lastel on luud katki.Piima asemel joovad iirlased Quinessi.
Mina ei küll ei märganud,et nõuka ajal oleks lastel olnud luud katki.
Ja see piima vastane propaganda ka mingu kassi hänna alla.Lugu pean teist küll blogipidajad aga see piim on ikkagi üks ja vast ainus asi mis on naturaalne ja täis igasuguseid vajalikke aineid organismile.
PIIMAS on KALTSIUM ja KALTSIUM
on hea KONTIDELE.
Paraku on Leedu ja ka Poola põllumajandusmaad, kus trabitakse palju piima ja traditsioonilied retseptid sisaldavad palju piimatooteid. Leedus on aga luumurdudega kõik korras....
Pigem on see ikka elusstiil- katoliiklik rahvas, vehib ikka veel palju põllul tööd teha, kirikus käia, peresuhted tugevad jne.
Luumurrud tulevad kaltsiumi vähesusest. Kaltsiumi viivad kehast välja gaseeritud magusad joogid. Suhteliselt lihtne näha seost: heaolumaades, kus kokat juuakse, on ka rohkem luumurde.
Võib ju ka olla, et piimaga on mingi seos, kuid ise kaldun süüdlasks pidama vähest PÄIKEST.
Toidus võib olla vähem või rohkem Ca-d, kuid kui ei ole D- vitamiini, mis aitaks sellel luudesse minna, siis on pahasti. Organism küll kogub D-d varuks, kuid kahtlane on, kas suvel kogutud varudest ikka jätkub.
Soovitaksin teha talveperioodil D-vitamiini kuure või süüa midagi selle rikast, näiteks kala(maksa) õli.
Aa, ja vähene füüsiline liikumine on ka luude hõrenemise soodustajaks. Nii et ühiskondades, kus lapsed ja noored istuvad arvutite taga ja teleka ees, kujunevad neil tõnäoliselt nõrgad luud ja see, mis oli enne vanainimeste haigus (haprad luud), tuleb juba noorena või keskeas kätte. Lapsed, kes istuvad ainult arvuti taga ei anna oma luudele võimalust tugevaks kujuneda. Ma ei mõtle tingimata võistlussporti (sest seal on oht üle treenida, vigastusi saada jne.), aga võiksid õues üksteist taga ajada (idiaanlasi, kulli, luurekat mängida) või palli taga ajada nagu nõuka aja lapsed tegid...
BULIIMIA ja ANOREKSIA on asjad, mis võivad juba noores eas hõrenemise kaasa tuua...
RASEDUSVASTASED tabletid soodustavad luude hõrenemist. Nad häirivad hormoonide (millesse on haaratud ka suguhormonid)süsteemi, mis vastutab Ca normaalse ainevahetuse (toit-veri-luud)eest. Muidugi on mõne hormonaalsüsteem raskemini ja mõne oma kergemini kõigutatav, kuid mõned naise organismi peened reguleerimissüsteemid võib sünteetiliste hormoonide söömine paigast lüüa.
Küllap luumurrud on apteegi ravimite ja meditsiini tagajärg.
"Meditsiin on liigi/inimliigi loomulikule looduslikule valikule vahelesegamise abinõude sotsiaalselt aktsepteeritud süsteem,mis oma pikaaegse toimimise tõttu muudab liigi üha nõrgemaks ja haavatavamaks ja mille tulemus on liigi säilimise seisukohalt kahjulik."
Võttes kokku eelpool öeldu lühidalt ütlen,rahvakeeli kõlab see sedasi:
"Meditsiin ja apteek on sõimusõnad."
Keegi soomlasest mentaliteedi uurija vannutab, et kohustus mõelda on igaühe vältimatu kohustus.
Sellest viilimine toob aga kaasa just sellised "lihtsad järeldused".
Samas saab selgeks aga veelkord, et piimavalk on ajutegevuses (selle sama kohustuse täitmisel) ülimalt tähtis...
Mina olen ka piima vastane, eriti toore piima. Aga ikkagi ei saa piimatoodetest ei üle ega ümber. Nimelt mulle väga meeldib süüa juustu ja šokolaadi ning keefir, toorjuust ja kohupiim on väga maitsvad.
Kas need uuringud ja seisukohad käivad toore piima kohta või üldiselt piimatoodete kohta? Inno ja Irja, ma palun teie arvamust, kas ma peaks loobuma kõikidest piimatoodetest?
Piima joomine on eelkõige tähtis luude peamise kasvamise ajal ehk teismelise ajal. Teismelistel tuleb osteoporoosi oht alles keskmiselt 40 aastat hiljem. Teha statistikat, et aastail 1966-77 kasvas piima joomine mõnes riigis ja 1977-85 kasvas seal ka luumurdude arv, on täiesti mõttetu.
Reieluu kaela murdumist mõjutab:
Kehakaal. Meil siin parasvöötme põhjapiiril on see väga suur, sest keha soojusmahtuvus peab suur olema.
Hiinlastel ja teistel pügmeedel on siin suur eelis.
Eluea pikkus.
Need rahvad kelle eluiga ei ületa 25aastat jäävad enamasti reieluu murdumise kogemusest ilma.
Liikuvus.
Mida enam autot ja lifti, seda enam ka aialippidena pooleks krõksatavaid konta.
Mida vähem D3 vitamiini, seda vähem ka aktiivset kaltsiumi. D3 vitamiin saabub päikese ja kalaga.
Inaktiivset kaltsiumi võib meis olla nagu killustikku, kuid sellest pole vähimatki tolku.
Lõpuks mida vähem kaltsiumi seda nigelemada luud-kondid. See sõltub aga joodud piima kogusest.
Lõpuks siis portree sellest, kelle reieluu murdub naks ja naks.
Parasvöötme põhjapiiri valge hea isuga elanik, kellel on auto ja kes kasutab lifti ning veedab iga võimaliku tunni toas sokki kududes või arvutiklaviatuuril tippides ja kelle meelest parim kala on vorst.
Kelle reieluu ei murdu.
Kongo jõgikonna väiksemakasvulise suguharu umbes 27aastane isane neeger (ei imeta!), kes on nii vaene, et tal pole isegi mopeedi, kes on kogu valge aja väljas, kalastab ja hütis käib vaid magamas.
Kui selline tegelane piima lürbiks, siis tema kaitstus luuhõrenemise vastu ei tõuseks kuigivõrd - ta on niigi kaitstud.
Kui kirjeldatud valge vaal piima joob, siis lükkab ta reieluu murdumise ehk aasta-kahe võrra edasi.
Postita kommentaar